OÜ Satnet hagi R Ši ja K Ši vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks (tagasivõitmiseks täitemenetluses)
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja (sissenõudja OÜ Satnet (registrikood 11447187, täitemenetluses): asukoht: Loopealse tee 3, Sõrve küla, Harku vald, Harju maakond) Hageja esindaja:
1.Jätta OÜ Satnet hagi R Ši ja K Ši vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks (tagasivõitmiseks täitemenetluses) läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3, PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. 1
2.Menetluskulud jäävad hageja kanda
3.Välja mõista OÜ-lt Satnet solidaarselt R Ši ja K Ši kasuks menetluskulud summas 1 769 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend üheksa) eurot (koos käibemaksuga.
3.1.Välja mõista OÜ-lt Satnet solidaarselt R Ši ja K Ši kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 769 eurolt) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
4.Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele ja R Ši pankrotihaldur Ly Müürsoole (e-post: xxx ).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.
ASJAOLUD
1.OÜ Satnet (hageja) esitas 18.03.2024. a kohtule hagiavalduse R Ši (kostja 1) ja K Ši (kostja 2) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks (tagasivõitmiseks täitemenetluses).
2.Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 17.02.2023. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 222-16037 xxx OÜ-lt ja R Šilt solidaarselt OÜ Satnet kasuks võla 14 789 eurot, hagi esitamise seisuga (25.10.2022. a kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivise summas 6 105,92 eurot ning menetluskulud 1 400 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. 05.04.2023. a pöördus OÜ Satnet täitmisavaldusega Narva kohtutäitur xxx poole võla täitemenetluses sissenõudmiseks. Täitemenetlust täiteasjas xxx alustati 06.04.2023. a. R Š ei ole vabatahtlikult hagejale kohtulahendiga väljamõistetud võlga tasunud, mistõttu arestis kohtutäitur tema pangakonto. 07.03.2024. a seisuga kandis kohtutäitur oma ametikontolt OÜ Satnet pangakontole 1 381,53 eurot. Seega 07.03.2024. a seisuga jäi kostjal tasumata 20 913,39 eurot. Täitemenetluse käigus on hageja välja selgitanud, et kostjal 1 oli korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx). Korteriomand oli kostja 1 ja kostja 2 ühisomandis (abikaasade ühisvara) kuni 27.01.2023. a. Täitemenetluse käigus edastas kohtutäitur xxx hagejale abieluvaralepingu, mille kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid 27.01.2023. a Tallinna notari xxx asendaja xxx juures. Seega pooled teadlikult sõlmisid eelpool mainitud lepingu 2 kuud enne hageja kasuks täitemenetluse alustamist. Hageja on seisukohal, et kostja 1 sõlmis abieluvaralepingu konkreetse eesmärgiga, soovides vältida temale kuuluva vara võõrandamist kohtutäituri poolt, millega ta täielikult hakkas venitama võlgnevuse tasumist. Antud abieluvaralepingu sõlmimise eesmärgiks oli see, et R Š sai endale suurte võlgnevustega likvideerimisel osaühingud (xxx OÜ ja xxx OÜ) ja enda pangakontol olevad rahalised vahendid ja tema abikaasa K Š korteri ning kehtivad laenulepingud ja tema kontol olevad rahalised vahendid. Hageja soovib oma raha kiiremas korras kätte saada ning võla 2
sissenõudmiseks kostjalt 1 ei jää alles muid võimalusi kui tagasivõtmise korras taotleda kohtult korteriomandi abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamist ja omanikukande muutmist kinnistusraamatus ja abieluvararegistris. Hageja taotleb (1)Tunnistada kehtetuks R Š ja K Š vahel 27.01.2023. a sõlmitud abieluvaraleping, millega läks R Š omandist välja korteriomand asukohaga xxx (registriosa number xxx) tõestatud Tallinna notar xxx asendaja xxx poolt; lepingu nr xxx; (2) Muuta kinnisturaamatu registriosa nr xxx kannet selliselt, et kustutada kehtiv omanikukanne ning teha uus kanne, millega kanda kinnisaja omanikuna tagasi R Š; (3) R Š on kohustatud vara (korteriomandi registriosa numbriga xxx välja andma kohtutäitur xxx käsutusse (TMS § 195 lg 1); (4) Muuta abieluvararegistris kannet selliselt, et kustutada kehtiv kanne ning teha uus, taastades kostjate ühine varasuhe; (5) Kõik menetluskulud jätta kostjate kanda.
3.Kohus võttis 19.03.2024. a määrusega hagiavalduse menetlusse.
4.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjate 18.04.2024. a vastuse kohaselt Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja eesmärgiks kostja I võlgnevuse kustutamine korteriomandi müügist saadavatest vahenditest. Kostjad hagi üheski osas ei tunnista ning peavad hagi tervikuna põhjendamatuks. Kostja 1 ja kostja 2 on olnud abielus alates 04. augustist 2007. a ning neil on kolm alaealist last (M Š (isikukood xxx), M Š (isikukood xxx) ja D Š (isikukood xxx)). Kostjate alaline elukoht on korteriomand xxx. Kostja 1 sattus makseraskustesse kostjale 1 kuulunud ettevõtte xxx OÜ (registrikood xxx, likvideerimisel, xxx) ja xxx OÜ (xxx) vahel sõlmitud töövõtulepingu tõttu juba 2021. a teisel poolel. Kuna xxx (tellijana) ei allkirjastanud õigeaegselt akteerimiseks esitatud akte ega tasunud ka esitatud arveid, finantseeris kostja 1 xxx tegevust omavahendite ja laenude abil. Samuti oli kostja 1 sunnitud tööde jätkamiseks vajalike ehitusmaterjalide saamiseks andma hulganisti isiklikke käendusi xxx kohustuste tagamiseks. Kuna kostja 1 oli veendunud, et peale xxx objektil tööde lõpetamist tasub tellija xxx-le kõik võlgnevused, kostjad 1 ja 2 esialgu kostja 1 poolt eraisikuna võetud kohustuste pärast ei muretsenud. Lojaalse abikaasana rahastas ka kostja 2 abikaasa äriühingu (xxx) tegevust. Kokku andis kostja 2 xxx-le laenu summas 4 000 eurot ja kostjale 1 summas 5 000 eurot. Ühtlasi jäid sel perioodil valdavas osas kostja 2 kanda kostjate 1 ja 2 igapäevased kulutused, lastele tehtavad kulutused, samuti ühise kodu (korteriomandi) soetamiseks võetud kodulaenu ja renoveerimislaenu maksed ning Swedbank AS kindlustusmaksed. Paraku jättis xxx talle esitatud arved (kokku 455 970,40 eurot) peale xxx poolt tööde lõpetamist ja üle andmist tasumata, ühtlasi esitas xxx üllatuslikult xxx-le leppetrahvinõude, mis päädis xxx pankrotimenetlusega (tsiviilasi 2-23-xxx). Kogu eeltoodu ja kostja 1 äriühingu tegevuse jätkumiseks võetavad kohustused tekitasid kostjate 1 ja 2 vahel ilmselgelt suuri pingeid, samuti jäi valdavas osas igapäevaste kulutuste katmine kostja 2 kohustuseks. Arvestades tekkinud olukorda, korteriomandi turuhinda, sellel olevaid kohustusi ning asjaolu, et tegemist on kostjate 1 ja 2 eluasemega, on kostjate jaoks oluliselt suurem (emotsionaalne) väärtus kui selle tegelik turuväärtus), otsustasid kostjad 1 ja 2 sõlmida abieluvaralepingu, millega kostja 1 äriühingud ja kostja 1 kontol olevad vahendid jäid kostja 1 lahusvaraks ning korteriomand ja pankade ees olevad laenukohustused jäid kostja 2 lahusvaraks ja neid kohustusi on teenindanud kostja 2. Poolte vahel 27.01.2023. a sõlmitud abieluvaralepingu punktidega 3.1.4 - 3.1.6 lepiti kokku abieluvaralepingu punktides 1.4, 1.5 ja 1.6 nimetatud xxx AS laenujäägi (summas 29 480,93 eurot) ja xxx AS laenujääkide (summas 12 310,27 eurot ja 15 673,06 eurot) kuulumine kostja 2 lahusvara hulka. Abieluvaralepingu punkti 3.1.1 järgi jäi kostja 2 lahusvara hulka ka korteriomand. Abieluvaralepingu sõlmimise ajal oli korteriomandi turuväärtus hinnanguliselt 18 000 eurot. Käesolevaks ajaks ei ole korteriomandi turuväärtus olulisel määral tõusnud ning selle hinnanguline väärtus on endiselt ca 18 000 kuni 20 000 eurot. Tuvastamaks korteriomandi täpse väärtuse, on kostja 2 tellinud hindamisakti, mis kahjuks ei ole käesoleva vastuse esitamise ajaks veel kostjani 2 jõudnud. Kinnisvarahindaja sõnul valmib 3
korteriomandi hindamisakt hiljemalt 22.04.2024. a. Kostja 2 esitab hindamisakti kohtule ja hagejale esimesel võimalusel. Eeltoodust tulenevalt vähenesid kostja 1 laenukohustused abieluvaralepingu sõlmimise ja ühisvara jagamise tulemusel kokku 28 732,13 eurot (29 480,93 + 12 310,27 + 15 673,06 = 57 464,26/2) euro võrra ning kostja vara vähenes hinnanguliselt vaid 9 000 - 10 000 eurot (18 000 - 20 000/2) euro võrra. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on korteriomandil kehtiv hüpoteek summas 704 000 krooni (s.o 44 993,80 eurot) xxx AS kasuks. Käesoleva vastuse koostamise seisuga on Swedbank AS laenujäägid vastavalt 11 572,53 eurot ja 14 773,20 eurot, s.o kokku 26 345,73 eurot. Seega on korteriomandil lasuvad kohustused, millised on tagatud I järjekoha hüpoteegiga, oluliselt suuremad, kui korteriomandi turuväärtus. Seega on ilmne, et korteriomandi müük täitemenetluses oleks kostjat 1 ja 2 ning ka võlausaldajaid oluliselt kahjustav, kuivõrd müügist saadavatest vahenditest ei oleks võimalik katta isegi xxx AS ees olevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et abieluvara lepingu sõlmimise ja ühisvara jagamisega ei ole põhjustatud kostja 1 maksejõuetust ning samuti ei ole kostja 1 loobunud olulisel määral oma ühisvarast. Kostjad 1 ja 2 ei ole tehingu tulemusel kostja 1 majanduslikku seisukorda halvendanud, samuti ei ole tehingu tulemusel halvendatud võlausaldajate seisukorda.
5.15.04.2025. a toimunud kohtuistungil selgitas kostjate esindaja, et kostja 1 osas on välja kuulutatud pankrot ja pankrotihalduriks on nimetatud Ly Müürsoo. Hageja esindaja selgitas, et hageja on esitanud oma kohtulahendist tuleneva nõude pankrotihaldurile.
6.Kostjate esindaja esitas 29.04.2025. a kohtukõne kirjalikud teesid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud käesoleva asja ja tsiviilasja nr 2-24-6221 materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata kostja 1 suhtes TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel ning kostja 2 suhtes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
8.Hageja on kostjate vastu esitanud hagi 18.03.2024. a TMS § 187 lg 1, § 188 lg 1, § 190 lg 1 p 2 ja § 195 lg 1 alusel.
9.Käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-24-6221 materjalidest nähtub, et:
4
Viru Maakohtu 17.02.2023. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-xxx mõisteti xxx OÜ-lt ja R Šilt solidaarselt OÜ Satnet kasuks võlg 14 789 eurot, hagi esitamise seisuga (25.10.2022. a kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 105,92 eurot ning menetluskulud 1 400 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. 05.04.2023. a pöördus OÜ Satnet täiteavaldusega Narva kohtutäitur xxx poole võla täitemenetluses sissenõudmiseks. Täitemenetlust täiteasjas nr xxx alustati 06.04.2023. a. 07.03.2024. a seisuga kandis kohtutäitur oma ametikontolt OÜ Satnet pangakontole 1 381,53 eurot. Seega 07.03.2024. a seisuga jäi kostjal tasumata 20 913,39 eurot. Kostjal 1 ja 2 oli korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx). Korteriomand oli kostja 1 ja kostja 2 ühisomandis (abikaasade ühisvara) kuni 27.01.2023. a. Kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid 27.01.2023. a Tallinna notari xxx asendaja xxx juures abieluvaralepingu.
18.04.2024. a esitas kostja 1 kohtule enda maksejõuetusavalduse. 02.07.2024. a kell 23:25 kuulutati välja R Ši pankrotihaldur. Pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. 16.07.2024. a esitas pankrotihaldur kohtule võlgade ja vara nimekirja, mille kohaselt on pankrotimenetluses nõude esitanud OÜ Satnet vastavalt Viru Maakohtu kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-22-xxx summas 22 808,56 eurot.
10.PankrS § 8 lg 3 kohaselt pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 31 lg 5 teise lause kohaselt pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 33 lg 2 kohaselt pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 34 lg 1 kohaselt haldur teavitab teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Pankrotimäärusest teavitatakse ka käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevaid isikuid. Teates märgitakse nõude esitamise tähtaeg ja nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 35 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt pankroti väljakuulutamisega: moodustub võlgniku varast pankrotivara ja läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse.
11.PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu /.../ mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata /.../.
12.Hagejal on varaline nõue kostja 1 vastu tulenevalt kohtulahendist. Hageja nõue loetakse kaitstuks. Hageja on esitanud kohtulahendist tuleneva nõude kostja 1 pankrotimenetluses. Haldur ei ole võlgniku asemel kohtumenetlusse astunud. Kostja 1 pankrotihaldurile on abieluvaralepingu sõlmimine teada, sest maksejõuetusavalduses on võlgnik (kostja) 1 sellele viidanud. PankrS § 43 lg-s 1 ei ole määratletud, mis aja jooksul peab haldur otsustama, kas ta astub võlgniku asemel menetlusse või mitte. Riigikohus ei ole andnud vastust küsimusele, millise aja jooksul peaks haldur vastava otsuse tegema (vt Riigikohtu otsus 2-16-9313, p 16.2). Pankrotiseaduse kommenteeritud väljaande I (kirjastus Juura, Tartu 2024, Paul Varul jt., lk 476, p 2.1.2) on autorid seisukohal, et PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni. Nõuded tuleb § 93 lg 1 järgi esitada kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast.
13.Pankrotimenetlus on võlausaldajate kollektiivne menetlus, mis mh tähendab seda, et pärast pankroti väljakuulutamist saavad võlausaldajad esitada oma nõuded vaid pankrotimenetluses ning neid menetletakse pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud kohtulahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata ning võlausaldajal on võimalus see esitada võlgniku pankrotimenetluses, kohtul ei ole seejuures diskretsiooni, vaid ta peab seaduse alusel jätma nõude läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-116, p 20). PankrS § 43 lg-ga 2 on hõlmatud võlausaldajate rahalised nõuded, mida nad saavad esitada pankrotimenetluses (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-145-16, p 13.2).
5
14.Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud nõuet tuleb käsitleda varalise nõudena, sest hageja taotleb korteriomandi väljaandmist kohtutäiturile ning soovib oma nõude rahuldamist tagasi võidetava korteriomandi müügist saadavast rahast.
15.TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kostja 1 suhtes tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel koosmõjus PankrS §-ga 43 lg 2. PankrS § 118 lg 1 kohaselt esitab tagasivõitmise nõude kohtule haldur. Kohtule teadaolevalt ei ole pankrotihaldur tuvastanud kostja 1 pankrotimenetluses asjaolusid, mis tingiksid kostja 1 varade tagasivõitmise.
16.Kostja 2 suhtes tuleb hagi jätta läbi vaatamata tulenevalt TsMS § 423 lg2 p-st 2, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tal on nõue kostja 1 vastu, mida ta soovib rahuldada kostjale 2 kuuluva kinnisasja sundmüügist saadava tulemi arvelt. Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et isegi kui kohus peaks hagiavalduse rahuldama, ei võimalda see hagejal taotletavat eesmärki saavutada. Korteriomandil lasuvate hüpoteekidega tagatud laenukohustuse jääkväärtus on oluliselt suurem, kui vara hinnanguline turuväärtus, mistõttu ei oleks hageja nõude rahuldamine täitemenetluses vara müügist saadava tulemi arvelt reaalne. Hageja ei saaks pöörata oma nõuet ühisomandis olevale kinnisasjale. Hagiavalduse rahuldamise korral oleksid kinnisasja omanikeks kostjad 1 ja 2 ning korteriomand kuuluks nende ühisomandisse. Riigikohus on 29. septembri 2015. a lahendis asjas 3-2-1-95-15 märkinud: „Kuna sissenõuet saab abikaasade ühisvarale pöörata TMS § 14 lg 1 järgi üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täita kohustav täitedokument, saab rahalist nõuet abikaasast võlgniku suhtes täitemenetluses täita üksnes tema lahusvara arvel. Kui lahusvarast nõude rahuldamiseks ei jätku ja sissenõue soovitakse pöörata ühisvarale, peab sissenõudja TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi esitama hagi võlgniku ühisvara jagamiseks“ ( lahendi p 17). Käesoleval juhul oleks korteriomand peale hagi rahuldamist kostjate 1 ja 2 ühisomandis, mistõttu selle arvelt hageja nõude rahuldamiseks peaks hageja esmalt esitama hagi võlgniku (kostja 1) ühisvara jagamiseks. Hageja sellist nõuet esitanud ei ole. Seejuures, arvestades kostjate poolt esitatud tõendeid ja asjaolusid, ei oleks isegi sellise nõude esitamisel hageja nõude rahuldamine ja hagi eesmärgi saavutamine ühisvara jagamise tulemusel võimalik. Seega hagejal ei ole võimalik hagiavaldusega taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu on põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata.
17.Kohus märgib hagejale, et hagiavalduse toodud väited selle kohta, et (1) abieluvaralepinguga võlgnik loobus olulisel määral oma varast või oma osast ühisvaras; (2) abieluvaraleping kahjustab sissenõudjate huvisid; (3) abieluvaralepinguga võlgnik teadlikult kahjustas sissenõudja huvisid, ei ole tõendatud. Kohus nõustub siinjuures kostja seisukohtadega. Abieluvaralepingu sõlmimise ja ühisvara jagamise tulemusel vähenes kostja 1 vara oluliselt väiksemal määral kui kostja 1 kohustused, samuti vähenesid kostja 1 kohustused kokku oluliselt suuremal määral, kui see täitemenetluse kaudu vara müügi korral võimalik oleks olnud. Leping ei põhjustanud kostja 1 maksejõuetust. Abieluvaralepinguga jäid kostja 1 äriühingud ja kostja 1 kontol olevad vahendid kostja 1 lahusvaraks ning korteriomand ja pankade ees olevad laenukohustused jäid kostja 2 lahusvaraks ja neid kohustusi on teenindanud kostja 2. Poolte vahel 27.01.2023. a sõlmitud abieluvaralepingu punktidega 3.1.4 - 3.1.6 lepiti kokku abieluvaralepingu punktides 1.4, 1.5 ja 1.6 nimetatud xxx AS laenujäägi (summas 29 480,93 eurot) ja Swedbank AS laenujääkide (summas 12 310,27 eurot ja 15 673,06 eurot) kuulumine kostja 2 lahusvara hulka. Abieluvaralepingu punkti 3.1.1 järgi jäi kostja 2 lahusvara hulka ka korteriomand. Abieluvaralepingu sõlmimise ajal oli korteriomandi turuväärtus hinnanguliselt 18 000 eurot. 19.04.2024. a koostatud eksperthinnangust nähtuvalt on vara turuväärtus 19.04.2024. a seisuga 6
19 000 eurot. Abieluvaralepingu sõlmimise ja ühisvara jagamise tulemusel vähenesid kostja 1 laenukohustused kokku 28 732,13 (29 40,93+12 310,27+15 673,06 = 57 464,26/2) euro võrra ning kostja 1 vara vähenes vaid 9 500 (19 000/2) euro võrra ehk sisuliselt vähenes tehingu tulemusel kostja 1 vara ligi 3 korda vähem, kui vähenesid kostja 1 kohustused. Seega on kostjad tõendanud, et abieluvaralepingu sõlmimise ja ühisvara jagamisega ei kahjustatud sissenõudjate huvisid ega põhjustatud ka kostja 1 maksejõuetust. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on korteriomandil kehtiv hüpoteek summas 704 000 krooni (s.o 44 993,80 eurot) xxx AS kasuks. Hagile vastuse koostamise seisuga olid xxx AS laenujäägid vastavalt 11 572,53 ja 14 773,20 eurot, s.o kokku 26 345,73 eurot. Seega on korteriomandil lasuvad kohustused, millised on tagatud I järjekoha hüpoteegiga, oluliselt suuremad, kui Korteriomandi turuväärtus. Järelikult kahjustaks korteriomandi müük täitemenetluses nii kostjaid kui ka ülejäänud kostja 1 võlausaldajaid oluliselt rohkem, kuna müügist saadavatest vahenditest ei oleks võimalik katta isegi xxx AS ees olevaid kohustusi. Seega abieluvara lepingu sõlmimise ja ühisvara jagamisega ei ole põhjustatud kostja 1 maksejõuetust ning samuti ei ole kostja 1 loobunud olulisel määral oma ühisvarast. Kostjad 1 ja 2 ei ole tehingu tulemusel kostja 1 majanduslikku seisukorda halvendanud, samuti ei ole tehingu tulemusel halvendatud võlausaldajate seisukorda.
MENETLUSKULUD
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagimenetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).
19.TsMS § 168 lõike 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
20.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
21.Kostjate menetluskulude suurus on menetluskulude nimekirja kohaselt 3 538 eurot (koos käibemaksuga). Kostjatele on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 14,5 tundi, mis koosneb järgnevatest õigusabitoimingutest: - hagiavaldusega tutvumine ja õiguslik analüüs 08.04.2024. a – 1,5 h; - hagiavaldusele vastuse koostamine, sh klientide poolt esitatud tõenditega tutvumine ja hagivastuse lisade komplekteerimine 17.04.2024. a – 7 h; - hagivastuse kooskõlastamine klientidega 17.05.2024. a – 1 h; - hagivastuse ja lisade kohtule edastamine 18.04.2024. a – 0.25 h; - hageja seisukohaga tutvumine ja kostjatele tutvustamine – 29.07.2024. a – 0,5 h; - kohtuistungiks valmistumine 14.04.2025. a – 1 h; - kohtuistung 15.04.2025. a – 0,25 h; - kohtukõne teeside ja menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine 29.04.2025. a – 3 h.
7
Kostjatele osutatakse õigusabi tunnitasuga 200 eurot + 22% käibemaks, s.o 244 eurot/tunnis. Kuivõrd kostjad on füüsilised isikud, on käibemaks kostjate kuluks ja kostjad nõuavad menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Seega õigusabi kuluks on 14,5 h x 244 eurot = 3 538 eurot (summa koos käibemaksuga).
22.Kohus leiab, et kostjate õigusabi kulud on üle paisutatud. Kohus ei nõustu kostjatega selles, et kostjate esindajal kulus hagivastuse koostamiseks kokku 8,25 h. Kohus vähendab selle toimingu eest õigusabile kuluvat aega 4 tunnile. Kokku on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik aeg õigusabile 7,25 tundi summas 1 769 eurot (koos käibemaksuga).
23.Kostjad taotlevad kohtult TsMS § 177 lg 4 alusel, et hagejat kohustataks tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.