Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
29.märtsil 2019.a, Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-18-3246 Skepast&Puhkim OÜ hagi T T vastu 06.01.2016.a töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1 980 euro, viivise 152,46 euro, sissenõudekulu 40 euro ja täiendava viivise nõudes 2 500 eurot
nende Hageja: Skepast&Puhkim OÜ (registrikood 11255795, asukoht Laki 34, 12915 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Cärolin Olluk (Intrum Estonia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn; epost: [email protected]) Kostja: T T (isikukood xxx, elukoht xxx; e- post: xxx) Lihtmenetlus
Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
12.02.2019.a Hageja lepinguline esindaja Cärolin Olluk Kostja T T
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T T’ilt Skepast&Puhkim OÜ kasuks 06.01.2016.a töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus 1 980 eurot ja viivis 152,46 eurot.
3.Välja mõista T T’ilt Skepast&Puhkim OÜ kasuks viivis 0,1 % päevas põhivõlgnevuselt, s.o 1 980 eurolt alates 01.03.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 327,54 eurot.
4.Jätta rahuldamata Skepast&Puhkim OÜ taotlus sissenõudmiskulu summas 40 eurot T T’ilt väljamõistmiseks.
6.Välja mõista T T’ilt Skepast&Puhkim OÜ kasuks menetluskulu summas 810 eurot.
7.Välja mõista T T’ilt Skepast&Puhkim OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (810 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Skepast&Puhkim OÜ esitas 01.03.2018.a kohtule hagi T T vastu 06.01.2016.a töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1 980 euro, viivise 152,46 euro, sissenõudekulu 40 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.01.2016.a töövõtulepingu, mille kohaselt koostab hageja detailplaneeringu Xxx kinnistule, mis asub Xxx vallas Xxx külas ning kostja tasub hagejale tasu. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 26.08.2016.a töövõtulepingu lisa nr 1, milles pooled täpsustasid lepingu tingimusi, eelkõige töö maksumuse osas. Töövõtulepingu lisa nr 1 punkti 5 kohaselt on kogutöö maksumus 5 500 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 1 100 eurot, kokku 6 600 eurot. Vastavalt töövõtulepingu lisa nr 2 punktis 5.1 ja 5.2 jaotati töö ja töö eest tasumine nelja etappi. Poolte vahel puudub vaidlus tehtud töö esimese etapi osas. Poolte vahel tekkis vaidlus teise etapi osas, vastavalt töövõtulepingu lisa nr 1 punktile 5.2.3. tasub kostja hagejale 30 % töö maksumusest, kui detailplaneering on valmis kooskõlastamiseks. Hageja koostas kostjale viis erinevat detailplaneeringut, millest kostja valis välja kolm temale sobivat detailplaneeringut. Hageja esitas kostjale 25.10.2017.a ekirjaga arve summas 3 175 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja nimetatud arvega ei nõustunud ja saatis hagejale 29.10.2017.a e- kirja, milles leidis, et vastavalt lepingule kuulub tasumisele 30 % kokkulepitud töö maksumusest ehk 1 650 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 1 980 eurot. Järgnevalt saatis hageja 28.11.2017.a kostjale teise etapi eest lõpliku arve nr 17299 summas 2 410 eurot, millele lisandub käibemaks 482 eurot, kokku 2 892 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 12.12.2017.a. Kostja nimetatud arvet ei tasunud. Hageja arvestab viivist alates 28.11.2017.a esitatud arvel nr 17299 märgitud maksetähtajale järgnevast päevast, so 13.12.2017.a. Kostja poolt kuulub tasumisele viivis hagi esitamise seisuga summas 152,46 eurot. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk 33,39 eurot. Lisaks nõuab hageja täiendavat viivist määraga 0,1 % päevas alates 01.03.2018.a summalt 1 980 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 327,54 eurot. Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 1 980 eurolt alates 01.03.2018.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Samuti taotleb hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 250 eurot ja esindajatasu summas 560 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 25.10.2016.a edastas hageja kostjale arve nr 16249 Xxx detailplaneeringu I osamakse osas vastavalt lepingu lisa 1 punktile 5.2.2 summas 1 980 eurot. Kostja võttis lepingus ettenähtud töö I etapi vastu vastavalt VÕS § 638 ja tasus arve tähtajaliselt. Vastavalt töövõtu lepingu lisa nr. 1 p 5.2.3 tekib kostjal hageja ees kohustus tasuda II etapi eest, kui detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks. II etapi tööd hageja kostjale tähtajaliselt 30.06.2017.a ei esitanud ja ei ole seda teinud tänaseni, vastavalt lepingus toodud tingimustele. Kostja luges sõlmitud töövõtulepingu ülesöelduks 01.07.2017.a, seoses tähtaja saabumisega. Hageja ei ole esitanud tööd Xxx Vallavalitsusele kooskõlastamiseks ja ei ole teinud tööd mahus, mis annaks alust töö esitamiseks Xxx Vallavalitsusele. Hageja väide viie detailplaneeringu koostamise kohta on ebaõige. Hageja koostas viis eskiisjoonist mis oli töövõtu lepingu I etapi töö ning kostja poolt eraldi tööna tellitud ja tasutud Xxx detailplaneeringu ekperthinnangu osa. Kostja tellis hagejalt eraldi tööna detailplaneeringu eksperthinnangu ja hageja ja oli teadlik töömahust, mis kaasneb antud töö tegemisel. Hagis välja toodud eskiisjoonised esitati kostjale e- kirjaga peale lepingu tähtaja ületamist, 14.10.2017.a. Kostja ei ole tunnistanud 29.10.2017.a saadetud e- kirjas hagejale, et tasumisele kuulub summa 1 650 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 1 980 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 2 500 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (t/l 94-95). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.11.2018.a kohtumääruses (t/l 89).
6.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 06.01.2016.a töövõtuleping, millise punkt 1.1 kohaselt on lepingu esemeks Xxx vallas Xxx külas Xxx kinnistu (katastritunnus xxx) detailplaneeringu koostamine, mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades toodud tingimustel. Punkti 3.2 kohaselt on töö teostamise tähtaeg 8 kuud alates lepingu allkirjastamisest ja punkti 5.1 kohaselt on töö maksumus kokku 3 500 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 700 eurot, kokku 4 200 eurot (t/l 5-7).
7.Poolte vahel on sõlmitud 26.08.2016.a töövõtulepingu lisa nr 1, millega muudeti 06.01.2016.a sõlmitud lepingu punkti 3.2, mille kohaselt on töö teostamise tähtajaks 30.06.2017.a ja punkti 5.5, mille kohaselt on töö maksumus 5 500 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 1 100 eurot, kokku 6 600 eurot (t/l 8-9).
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tasunud I etapi tööde eest. Pooled on erimeelt selles, kas kostjal on kohustus tasuda 28.11.2017.a arve nr. 17299 alusel hagejale 1 980
eurot (t/l 12).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.Hageja on esitanud kostjale arve nr. 17299 kogusummas 2 892 eurot (sh käibemaks). Vaidlust ei ole, et kostja pole 28.11.2017.a arvet nr. 17299 kättesaanud. Kostja on edastanud hagejale 29.10.2017.a e- kirja, millise kohaselt palub esitatud arve ülevaadata ja viia kooskõlla vastavalt pooltevahelisele lepingule.
11.Kostja on eelpool viidatud e- kirjas märkinud, et teise etapi lõpus kuulub lepingujärgselt maksmisele 30 % lepingust (1 650 eurot + km) (t/l 10 pöördel). Seega on kostja nõustunud tasuma II etapi tööde teostamise eest hagetava summa s.o 1 650 eurot + km = 1 980 (t/l 10 pöördel, 12).
12.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
13.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
14.Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
15.Kostja vaidleb hagetavale nõudele vastu, kuivõrd hagis väljatoodud eskiisjoonised esitati kostjale peale lepingu tähtaja ületamist 14.10.2017.a ning detailplaneering ei ole valmis kooskõlastamiseks, tööde vastuvõtmise-üleandmise akti II etapi kohta ei ole koostatud. Kostja väidetel on ta hagejaga sõlmitud lepingu üles öelnud tähtaja saabumise tõttu 01.07.2017.a (t/l 74 pöördel-75).
16.Hageja vastavate kostja etteheidetega ei nõustu ning on arvamusel, et kostja pole poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut üles öelnud. Samuti leiab hageja, et põhjendamatu on kostja väide, et hageja ei ole täitnud tööde teist etappi (t/l 80-81).
17.Kohus leiab, et antud juhul ei tulene kohtule esitatud tõenditest, et kostja on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu üles öelnud ning seda järgnevatel põhjendustel.
18.Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõendidest – 30.01.2017.a kuni 20.02.2017.a ekirjavahetusest nähtub, et hageja on edastanud kostjale, Keskkonnaametile ning Xxx Vallavalitsusele e- kirju seoses detailplaneeringuga (t/l 83-85). Kostja poolt hagejale 21.05.2017.a edastatud e- kirjast nähtub, et viimane ootab informatsiooni
Keskkonnaametist ja Xxx Vallavalitsusest (t/l 84). 20.01.2017.a e- kirjast nähtub, et kostja on valinud välja detailplaneeringu variandid 1, 3 ja 4 (t/l 83).
19.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lisa nr 1 punkti 5.2.1 kohaselt maksab tellija töövõtjale tasu etappide kaupa. Makstav tasu on kooskõlas vastava etapi töömahuga. Lisa nr 1 punkti 5.2.3 järgi detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks on aluseks tasu maksmiseks 30 % töö maksumusest (t/l 8). Seda on ka kostja oma 29.10.2017.a e-kirjas kinnitanud (t/l 10 pöördel).
20.Hageja on edastanud 13.01.2017.a kostjale Xxx kinnistu detailplaneeriungu variandid (t/l 44-47) tulenevalt 11.01.2017.a toimunud detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eelnõu avalikul arutelul asutud seisukohtadele (t/l 43). Tõendeid selle kohta, et kostja nimetatud detailplaneeringu variante kätte saanud ei ole, kohtule esitatud pole.
21.Samuti nähtub kohtule edastatud e- kirjadest, et hageja poolt koostatud detailplaneeringud on edastatud Keskkonnaametile (t/l 84 pöördel). Seega asub kohus seisukohale, et hageja on täitnud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kohustuse ning edastanud detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Sellest tulenevalt on hageja tasunõue lepingu punkt 5.2.1 ja 5.2.3 järgi kostja suhtes muutunud sissenõutavaks.
22.Kohus selgitab, et asjaolu, et hageja poolt koostatud detailplaneering ei saanud Keskkonnaametilt ja Xxx Vallavalitsuselt heakskiitu, ei tähenda, et kostja ei pea hagejale tehtud töö eest tasuma, kuivõrd nimetatu ei olnud eelduseks tasu maksmiseks.
23.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostjalt põhivõlgnevuse summas 1 980 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise lepingu punktis 6.5 kokku lepitud määraga 0,1 % päevas ehk summas 152,46 eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (t/l 25 pöördel).
25.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
26.Osundatud töövõtulepingu punkt 6.5 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,1 % tasumata summalt iga tasumise tähtaega ületanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu kogumaksumusest (t/l 5 pöördel).
27.Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise määraga 0,1 % päevas ehk summas 152,46 eurot.
28.Riigikohus on 12.12.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-162-12 punktis 20 märkinud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.
29.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis tingiks
hageja viivisenõude vähendamist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et viivise tasumine hageja poolt nõutavas suuruses asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda.
30.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,1 % päevas arvestatuna 1 980 eurolt alates 01.03.2018.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 327,54 eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 1 980 eurolt alates 01.03.2018.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni (t/l 25 pöördel).
32.Kooskõlas TsMS § 367 ja töövõtulepingu punktiga 6.5 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada ning mõista kostjalt välja viivis määraga 0,1 % päevas põhinõudelt alates 01.03.2018.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 327,54 eurot.
33.Kuivõrd kohus rahuldab hageja lepingust tuleneva viivisenõude, siis ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele viivise nõudele.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.
35.Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 1132 lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid see seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 581).
36.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja poolt esitatud nõue sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 40 eurot põhjendatud, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, kas ja kuidas on kostjale edastatud võlanõuded jms või milline on olnud hageja hinnakiri nimetatud kirjade edastamisel. Samuti ei ole hageja tõendanud sissenõudmiskulu tekkimist 40 euro ulatuses ja seega ei kuulu vastav hageja nõue rahuldamisele VÕS § 1132 lg 2 alusel.
37.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud põhinõude ja viivise väljamõistmiseks ning kuulub selles osas rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1 980 eurot, viivis summas 152,46 eurot ja viivis 0,1 % päevas põhinõudelt, s.o 1 980 eurolt alates 01.03.2018.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 327,54 eurot.
38.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
39.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
40.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 250 eurot ja esindajakulu summas 560 eurot (t/l 25 pöördel, 97-98, 102-103). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
42.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 250 eurot (t/l 15). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 250 eurot kooskõlas TsMS § 138 lg 2.
43.Hageja esindaja tunnitasu määr on olnud 80 eurot (t/l 97). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et hageja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
44.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on tutvunud asjaoludega, koostanud hagiavalduse 3 tundi, tutvunud kostja vastusega ja kujundanud õigusliku positsiooni 15 minutit, kogunud täiendavad tõendid ja koostanud seisukoha 2 tundi 15 minutit, ettevalmistunud istungiks 45 minutit, osalenud kohtuistungil 45 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu 7 tundi.
45.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 560 eurot (7 tundi x 80 eurot).
46.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 810 eurot, millest riigilõiv summas 250 eurot ja esindajakulu summas 560 eurot.
47.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.