H.W hagi OÜ XXXXX vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks ning töötasu, hüvitiste ja viivise saamiseks
Tsiviilasi
OÜ XXXXX hagi H.W vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks Tsiviilasja
hind 10 530 eurot 55 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Tartu Maakohtu 9. detsembri 2024. a otsus OÜ XXXXX apellatsioonkaebus
Kirjalik menetlus nende Apellant (kostja): OÜ XXXXX (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus Vastustaja (hageja): H.W (isikukood lepinguline esindaja Margit Teino
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ rahuldamata.
XXXXX
XXX),
apellatsioonkaebus
2.Jätta Tartu Maakohtu 9. detsembri 2024. a otsus muutmata.
5.Mõista OÜ-lt XXXXX H.W kasuks välja menetluskulud 805 eurot 20 senti. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.H.W (hageja) esitas 27. novembril 2023 töövaidluskomisjonile avalduse XXXXX OÜ (kostja) vastu ja kostja esitas 18. detsembril 2023 töövaidluskomisjonile avalduse hageja vastu. Töövaidluskomisjon rahuldas 4. aprilli 2024. a otsusega hageja avalduse osaliselt ja jättis kostja avalduse rahuldamata. Töövaidluskomisjon tuvastas, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 16. novembril 2023 hageja esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise 2843 eurot 90 senti (bruto), 2023. a oktoobri ja 1.–16. novembri töötasu kokku 2562 eurot 4 senti (bruto), täiendkoolituse kulu hüvitise 252 eurot (neto), hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 3949 eurot 66 senti (bruto), kahju hüvitise autoraadio (ja sellega soetud osade) eest 225 eurot (neto) ja viivise 9355 eurolt 56 sendilt perioodi 16. november 2023 kuni 15. detsember 2023 eest 52 eurot 32 senti ja edasi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Kostja esitas 6. mail 2024 maakohtule hagi, milles palub rahuldada kostja töövaidluskomisjonile esitatud nõuded ning taotluse vaadata hageja esitatud avaldus rahuldatud osas läbi hagimenetluse korras hagina. Kostja palub tuvastada hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetada tööleping TLS § 85 lg 4 alusel alates 16. detsembrist 2023. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 25. veebruaril 2019 suulise tähtajatu töölepingu alusel kostja juures tööle autojuhina. Hageja pidi 7. oktoobril 2023 minema veoautoga tööle Rootsi Kuningriiki. Kostja helistas 6. oktoobril 2023 hagejale seoses välislähetusse minekuga. Hageja teatas, et ta ei saa 7. oktoobril 2023 välislähetusse minna, sest tema vanaema matused toimuvad 8. oktoobril 2023. Kostja muutis laevapiletite broneeringu 7. oktoobrilt 8. oktoobri õhtuks. Seejärel teatas hageja, et matused toimuvad 9. oktoobril 2023. Kostja muutis
2
laevapiletite kuupäevad 9. oktoobriks, aga hageja ütles, et ta on sel päeval matustel. Kostja ütles hagejale, et kui viimane tööle tulla ei taha või ei saa, siis võib töösuhte lõpetada. Hageja ei ilmunud tööle ja saatis 16. novembril 2023 avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, selleks puudus alus. Kuna hageja ei ilmunud tööle ega tundnud huvi tööle tulemise vastu, ei olnud kostjal kohustust talle töötasu maksta. Hageja hakkas töö vastu huvi tundma alles 29. oktoobril 2023. Hageja väidab 14. jaanuari 2024. a menetlusdokumendis, et ta sai kostja 3. novembri 2023. a e-kirjast aru, et kostja lõpetas temaga töösuhte. Hageja ei vaidlustanud kostja töölepingu ülesütlemist ja ülesütlemine on jõustunud. Töösuhet ei ole võimalik topelt üles öelda. Hageja avaldust saaks käsitada töölepingu korralise ülesütlemise avaldusena. Kostja sai avalduse kätte 16. novembril 2023 ning töösuhe tuleb lugeda lõppenuks 16. detsembril 2023.
3.Hageja esitas 3. juunil 2024 maakohtule hagi, milles palus tuvastada, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 16. novembril 2023 hageja esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega TLS § 91 lg 2 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 3949 eurot 66 senti (bruto), 2023. a oktoobri töötasu ja 1.–16. novembri töötasu kokku 2562 eurot 4 senti (bruto), puhkusehüvitise 2843 eurot 90 senti (bruto), täiendkoolituse kuluhüvitise 252 eurot (neto), kahju hüvitise autoraadio (ja seotud osade) eest 225 eurot (neto) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt oli kokku lepitud töötasu 1500 eurot (neto) kuus, millele lisandusid lähetuskulud. Kuna kostja asus X ja hageja elas X, edastas kostja kõik tööülesanded telefoni teel. Hageja saatis kostjale tööaja arvestused koos kulude arvestustega igakuiselt meili teel. Kui kostjal ei olnud vedusid välismaal, oli hageja kodus töö ootel ja täitis ühekordseid ülesandeid Eestis. Kostja tasus ooteaja eest kokkulepitud töötasu. 2023. a juulist kuni oktoobrini tegi hageja Eestis tööd. Kostja helistas 5. oktoobril 2023 ja teatas, et 8. oktoobril 2023 on vaja minna lähetusse. Hageja oli saanud teate vanaema surmast ja palus helistada järgmisel päeval. Kui kostja helistas, siis hageja selgitas, et ta püüab leida lahenduse, et ta saaks matustel osaleda ja minna ka lähetusse. Kostja ei olnud nõus väljasõitu muutma ja teatas, et läheb kohalik vedaja. Hageja sai aru, et kostja lahendas olukorra. Kostja ei võtnud pärast seda enam hagejaga ühendust ega vastanud hageja kõnedele. Hageja saatis 3. novembril 2023 kütuse kulu aruande ning palus teatada, kui Autosert arve on tasutud. Kostja
3.novembri 2023. a vastusest selgus, et kostja arvates on töösuhe lõppenud. Kuna kostja keeldus oktoobri töötasu maksmast, saatis hageja 15. novembril 2023 kostjale hoiatuse ja teatas, et kui kostja hiljemalt 16. novembriks 2023 töötasu ei maksa, siis lõpetab hageja töölepingu erakorraliselt. Kostja oktoobrikuu töötasu ei maksnud, hageja ütles kostjaga töölepingu erakorraliselt üles. Hageja ühe kuu keskmine töötasu oli 1283 eurot 22 senti ning hagejal on õigus nõuda TLS§ 100 lg 4 alusel hüvitist 3949 eurot 66 senti (bruto). Kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu 2023. a oktoobri eest 1609 eurot 29 senti (bruto) ja 1.–16. novembri eest 952 eurot 75 senti (bruto). Hagejal on õigus saada puhkusehüvitist 53 päeva eest 2843 eurot 90 senti (bruto). Hageja ei ole kasutanud puhkust 2022. ja 2023. aasta eest. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks puhkust kasutanud. Kostja märkis 2023. a-l kolmel korral töötasu selgitusse puhkusetasu, aga hageja ei ole esitanud puhkuseavaldust. Puhkusel olekut ei ole märgitud tööaja aruandes. Kostja on kohustatud hüvitama täiendkoolituse kulu 252 eurot. Veoautokoolitus oli vajalik tööülesannete täitmiseks, hageja kooskõlastas osalemise kostjaga. Autosse jäid hageja isiklikud esemed – autoraadio, võimendi ja alaldi kokku 720 euro väärtuses. Kostja keeldus nende tagastamisest.
3
4.Hageja vaidles kostja hagile vastu. Poolte vahel ei olnud sõlmitud suulist töölepingut. Kostja endine juhatuse liige A.A. kinnitas töövaidlusasjas, et tööleping oli sõlmitud kirjalikult ja see on hoiustatud XXXXX. Hagejale oli teada, et ta peab minema oktoobri alguses lähetusse, täpne kuupäev ei olnud hagejale teada. Hageja ei teadnud kostjaga telefoni teel rääkides, millal matused toimuvad. Kostja väited laevapiletite broneerimise ja nende kuupäevade muutmise kohta ei vasta tõele. Kostja ei ole pärast 6. oktoobrit 2023 hagejale helistanud, samuti ei vastanud ta 11. ja 19. oktoobril 2023 ning 8. novembril 2023 hageja kõnedele. Hageja esitas lahkumisavalduse alles pärast seda. Kostja ei esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust. Hageja ei pidanud väljendist „tõmbame joone alla“ aru saama, et kostja ei kavatse enam hagejat edaspidi tööga kindlustada ega töötasu maksta.
5.Kostja vaidles hageja hagile vastu. Hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Kostja on TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt kohustatud töötasu maksma üksnes siis, kui hageja teeb tööd. Hageja ilmus välja alles siis, kui talle ei makstud töötasu. Töötasu nõue ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Pooled ei ole ooteajas kokku leppinud. Kostja selgitas kohtuistungil, et ootamise olukorda varem ei olnud, sest kogu aeg oli töö olemas. Alati oli teada, millal tuleb lähetusse minna. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, on alusetu ka hageja hüvitise nõue. Kostja taotles hüvitise vähendamist nullini. Hageja on töösuhte kestel puhanud, saamata on 13,34 päeva puhkust ning puhkusehüvitis 568 eurot 2 senti (neto). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja maksnud talle puhkusetasu. Hageja ei esitanud puhkusetasu laekumisel pretensioonine. Puhkusel viibimine ei sõltu avalduse olemasolust. Hageja kahju hüvitamise nõue 225 eurot on alusetu ja põhjendamata. Hageja eemaldas sõidukist originaal stereoseadme ja pole seda tagastanud. Aluseks ei saa võtta autoraadio soetamise maksumust, sest autoraadio oli kasutatud. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda veoautojuhi täiendkoolituse kulu hüvitamist, kostja ei suunanud teda koolitusele. Kostja oli nõus tasuma arve tingimusel, et arvel märgitud summa käibemaksuta osa peetakse hageja palgast kinni.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus tegi 9. detsembril 2024 otsuse, millega jättis kostja hagi rahuldamata ja rahuldas hageja hagi. Maakohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 16. novembril 2023 hageja erakorralise ülesütlemise avaldusega TLS § 91 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 3949 eurot 66 senti (bruto), töötasu 2562 eurot 4 senti (bruto), puhkusehüvitise 2843 eurot 90 senti (bruto), täiendkoolituse kulu hüvitise 252 eurot (neto) ja kahjuhüvitise autoraadio, võimendite ja alaldi eest 225 eurot (neto). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 17. november 2023–9. detsember 2024 eest 1227 eurot 21 senti ja tasumata põhivõlalt 9355 eurolt 56 sendilt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
10.detsembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3777 eurot. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 25. veebruaril 2019 töölepingu, mille kohaselt H.W töötas XXXXX OÜ-s autojuhina. Hageja esitas 16. novembril 2023 kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 alusel põhjendusega, et kostja viivitas oluliselt palga maksmisega. Kostja kinnitusel sai ta avalduse kätte 16. novembril 2023. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja avaldus oli põhjendatud.
4
Kohtule ei ole esitatud sõlmitud töölepingut, aga hageja pangakonto väljavõtte kohaselt tasus kostja töötasu tavaliselt 10. kuupäevaks. Pooled ei vaidle, et kostja ei maksnud hagejale 2023. a oktoobri ja novembri eest töötasu ning see nähtub konto väljavõttelt. Maakohus leidis, et töösuhe ei lõppenud ülesütlemisega 3. novembril 2023. Kostja 3. novembri 2023. a e-kiri ei saa olla ülesütlemisavaldus, kuna selle sisust ei ole üheselt arusaadav kostja soov. Hageja ei pidanud aru saama, et kostja soovib selle kirjaga lepingut ühepoolselt lõpetada. Kostja ei ole teinud selle teate alusel kannet TÖR-i. Seega ka kostja ei käsitanud algselt seda teadet ülesütlemisavaldusena. Kostja selgituste kohaselt ei maksnud ta töötasu, kuna hageja ei ilmunud tööle. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Kostja ei tõendanud, et hageja pidi minema oktoobris välislähetusse, kuid keeldus sellest. Kostja enda selgituste kohaselt vahetas kostja hagejale vastu tulles mitu korda laevapileteid. Seega võib arvata, et hageja ei läinud lähetusse kokkuleppel kostjaga. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostja oleks selgelt kohustanud hagejat lähetusse minema. Kostja esindaja ei andnud ka kohtuistungil selget vastust. Kostja ei tõendanud, et hageja ei ilmunud pärast 9. oktoobrit tööle. Hageja väitel sai ta tööülesannete kohta infot telefoni teel. Kostja vaidles sellele küll vastu, aga ei osanud selgitada, mil moel hagejale sõitude kohta teavet jagati. Kostja ei toonud välja ega tõendanud, et hagejal oli kohustus käia osaühingu Käreveres asuvas kontoris ülesandeid saamas. Ka kostja enda kirjeldusest nähtub, et info järjekordse välislähetuse kohta andis osaühingu esindaja hagejale telefoni teel. Maakohus luges piisavalt tõendatuks, et hageja pidi olema kodus n-ö ootel ning minema tööd tegema pärast konkreetse korralduse saamist. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on muu hulgas kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töö andmata jätmisel peab tööandja maksma keskmist töötasu TLS § 35 alusel. Seega oli kostjal kohustus hagejale tasu maksta ka siis, kui ta tööd ei anna. TLS § 91 lg 2 p 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mh siis, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Kostja oleks pidanud oktoobri töötasu maksma hiljemalt 10. novembril 2023. Kuna kostja seda ei teinud ja hoolimata hageja hoiatusest tasu ei maksnud, oli hagejal õigus tööleping üles öelda. Hageja võis tugineda kostja
3.novembri 2023. a kirjale, millest nähtuvalt kostja plaanis ka tulevikus jätta töötasu maksmata („Ega kui tööl ei ole käidud siis palka ei ole ka kuskilt maksta.“). Töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud. Kuna hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles kostja lepingurikkumise tõttu, on tal õigus nõuda TLS § 100 lg 4 kohaselt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Maakohus ei pidanud põhjendatuks vähendada hüvitist 0 euroni. Kolme kuu töötasu suurune hüvitis on üldreegel ning hüvitise suuruse muutmiseks peavad esinema kaalukad põhjused. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, et seaduses ette nähtud hüvitise tasumine on mingil põhjusel ebaõiglane. Hageja ei ole kuidagi kõrvale hoidnud töölepingu täitmisest ega ole kostjale kahju tekitanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja kolme kuu töötasu on 3949 eurot 66 senti (bruto). Pooled ei vaidle, et kostja ei maksnud hagejale töötasu alates 2023. a oktoobrist. Kuna tööleping lõppes 16. novembril 2023, mõistis maakohus hageja kasuks selle aja eest välja töötasu kokku 2562 eurot 4 senti (bruto). Kostja ei ole nõutud summat arvutuslikult vaidlustanud. Töölepingu lõpetamisel tuleb hagejale TLS § 71 kohaselt hüvitada kasutamata puhkus. Hageja väitel oli tal kasutamata 2022. ja 2023. aasta eest kokku 53 puhkusepäeva, mille eest on õigus saada puhkusehüvitist 2843 eurot 90 senti (bruto). Kostja vastuväite kohaselt on 5
hagejal saamata 13,34 päeva puhkust ning puhkusehüvitis 568 eurot 2 senti (neto). Kostja märkis 10. veebruari 2023. a, 9. juuni 2023. a ja 11. juuli 2023. a ülekannete selgitusse puhkusetasu maksmise. Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja oli sellel ajal puhkusel. Hageja võrdles ülekandeid jaanuari, mai ja juuni aruannetega ning leidis, et hageja oli sellel ajal tegelikult lähetuses. Nimetatud kuude aruannetes ei ole puhkusel viibimist kajastatud. Kostja esitas TVK-le puhkuse arvestuse, kuid see ei lähe kokku hagejale makstud tasudega. Hageja on kostja arvestuse kohaselt puhanud ka aprillis, aga mais talle puhkusetasu makstud ei ole. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks puhkuseavalduse esitanud või puhanud, luges maakohus, et hagejale tuleb hüvitada 53 puhkusepäeva. Pooled ei vaidle hüvitise suuruse arvutamise üle. Hageja on soovinud täiendkoolituse kulu 252 euro hüvitamist. Kostja lubas Autosert arve tasuda. TLS § 28 lg 2 p-st 5 tuleneb tööandja kohustus kanda koolituskulusid, kui tegemist on ettevõtte huvidest lähtuva koolitusega. Autosert arve kohaselt on see 35-tunnine täienduskoolitus (veoautojuht, bussijuht) ning hageja seletas, et ilma selle koolituseta ei oleks ta saanud välislähetustele. Kuni pooled pole tõendanud vastupidist, tuleb eeldada, et koolituse läbimine oli kostja huvides. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja on koolituse eest tasunud. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et autosse jäi talle kuuluv autoraadio koos lisadega. Hageja esitas tõendina autoraadio arve 145 eurot ning nimetas teiste esemete summa. Hageja väitel jäid veoautosse tema isiklikud esemed, mh autoraadio maksumusega 145 eurot, võimendi 100 eurot, võimendi 50 eurot, 24v-12v alaldi 80 eurot, kokku 720 euro väärtuses. Kostja leidis, et kasutamise tõttu ei ole nende väärtus enam see, mis ostes. Hageja vähendas nõutud summat ja soovis 225 eurot hüvitist. Pooled ei vaidle, et vaidlusalused asjad kuuluvad hagejale ning need on kostja käes, mistõttu tuleb kostjal VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitada 225 eurot. Kostjal väitel eemaldas hageja sõidukist originaal stereoseadme ja pole seda tagastanud. Maakohtu hinnangul ei olnud kostja tõendatud, et tal oleks nõue hageja vastu ja ta saaks kahju hüvitamisest VÕS § 110 alusel keelduda. Kostja on viivituses töötasu, hüvitise ja puhkusehüvitise tasumisega. Kui tööleping lõppes 16. novembril 2023, tekkis kostjal nimetatud summade tasumise kohustus.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja vaidlustab maakohtu otsust kostja hagi rahuldamata jätmise osas ja hageja hagi rahuldamise osas, v.a osas, millega maakohus rahuldas hageja täienduskoolituse kulu hüvitise (252 eurot) ja kahjuhüvitise (225 eurot) nõuded. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et poolte töösuhe lõppes hageja 16. novembril 2023 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega, hagejal puudus selleks mõjuv põhjus. Hageja ei ilmunud tööle ega tundnud üle kuu aja huvi tööle tulemise vastu. Kostja esitas töövaidluskomisjonile ja maakohtule põhjendused ja tõendid, et hageja ei soovinud minna välislähetusse Rootsi Kuningriiki ja hageja oli teadlik sellest, et kostja muutis tema tegevuse tulemusena laevapiletid 10. oktoobrile 2023. Hageja ilmus välja alles siis, kui talle ei makstud töötasu 2023. a oktoobrikuu eest. Hageja väited töösuhte lõpetamise osas on vastuolulised. Hageja kinnitas, et ta sai kostja 3. novembri 2023. a e-kirjast aru, et kostja lõpetas temaga töösuhte. Hageja oleks pidanud
6
vaidlustama töölepingu ülesütlemise seaduses sätestatud korras ja ta ei saa teistkordselt töösuhet lõpetada. Hageja pidi minema välislähetusse Rootsi Kuningriiki. Küsimus oli üksnes hageja välislähetusse minemise kuupäeva muutumises seoses hageja vanaema surmaga. Kostja esitas töövaidluskomisjonile dokumentaalse tõendina hageja K,K, 15. jaanuari 2024. a seletuskirja, millest nähtub, et hageja oleks saanud ka ise minna välislähetusse Rootsi Kuningriiki, kuid ta ei olnud sellest huvitatud. Maakohus ei põhjendanud, miks ta selle tõendiga ei arvestanud. Selle asemel, et helistada kostjale ja anda teada, et ta läheb ise välislähetusse, otsustas hageja, et „las X (kostja juhatuse liige) rahuneb paar nädalat ja siis vaatab edasi“. Hageja hakkas töö vastu huvi tundma alles 29. oktoobril 2023, mil helistas K,K,le, mitte aga kostja juhatuse liikmele. Kuna hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis saaks hageja avaldust käsitleda korralise ülesütlemise avaldusena. Kostja sai hageja avalduse kätte 16. novembril 2023, töösuhe tuleb lugeda TLS § 98 lg 1 alusel lõppenuks 16. detsembrist 2023. Kuna hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis oleks maakohus pidanud jätma rahuldamata TLS § 100 lg 4 alusel esitatud hüvitise nõude. Isegi kui hageja on töölepingu kehtivalt üles öelnud, on hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohus jättis tähelepanuta, et kogu probleem sai alguse sellest, et hageja vältis ise välislähetusse minekut. Hageja andis kostjale matuse toimumise kohta valed kuupäevad ja laskis mitmel korral kostjal laevapiletid teisele kuupäevale muuta. Maakohus jättis tähelepanuta kostja 12. veebruaril 2024 töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendi lisa 1. Kuna hageja ei ilmunud tööle, siis ei olnud kostjal kohustust maksta talle töötasu. Käesoleval juhul ei esinenud olukorda, kus kostjal polnud võimalik kindlustada hagejat tööga. Hageja viide ülesütlemisele eelnenud hoiatusele ei oma tähtsust. Hageja eesmärgiks ei olnud tööle ilmumine, vaid alusetult töötasu ja hüvitise saamine. Hageja esitas kiirelt töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mitte aga nõuet võimaldada tööd või ilmuda tööle. Töötasu nõudmist aja eest, mil hageja ei ilmunud tööle, ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Hageja kuritarvitab oma õigusi. Kostja on maksnud hagejale puhkusetasu, mis on nähtav hageja enda esitatud pangakonto väljavõttest. Ka kostja raamatupidamise esitatud andmete kohaselt on hageja viibinud puhkusel ja tal on õigus saada puhkusehüvitist 568 eurot 2 senti (neto). Maakohus on jätnud selle dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Hageja ei esitanud puhkusetasu laekumisel ühtegi pretensiooni selle kohta, et ta pole puhkusel viibinud. Heauskselt käituv hageja oleks sellisest veast kostjat informeerinud. Puhkusel viibimise fakt ei sõltu avalduse olemasolust või selle puudumisest. Hagejale on kogu aeg makstud tasud välja järgneva kuu 10. kuupäevaks, seega puudutab näiteks 10. veebruari 2023. a ülekanne 2023. a jaanuari. Hageja on soovinud puhkusetasu saada koos töötasuga puhkusel viibimisele järgneval kuul. See ühtib ka hageja 4. veebruaril 2023 esitatud aruandega ja teiste aruannetega. Hageja viibis puhkusel 1. jaanuarist 2023 kuni 15. jaanuarini 2023 ja puhkusel viibimine nähtub pangakonto väljavõttest.
8.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Hageja jääb maakohtu ja töövaidluskomisjoni menetluses esitatud seisukohtade ja väidete juurde. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ega ole eelistanud ühtegi tõendit. K. K, oli sõltuvussuhtes kostjast, olles viimase töötaja. K,K, 15. jaanuari 2024. a seletuskirja kohta on
7
antud hinnang juba töövaidluskomisjoni otsuses. Töövaidluskomisjon leidis, et pigem on selle seletuskirjaga tõendatud, et hageja oli valmis tööd tegema. Hageja ei keeldunud välislähetusse minemisest. Hageja teatas kostjale 6. oktoobril 2023, et soovib vanaema matustel osaleda. Kostja nõustus sellega. Hageja ei öelnud kostjale, et matused on 8. oktoobril 2023 ega lasknud korduvalt muuta laevapiletite kuupäevi. Kostja kinnitab ka apellatsioonkaebuses, et korraldas ise laevapileti asendamise selleks, et hageja saaks minna oma vanaema matustele. Hiljem kuulis hageja oma töökaaslase käest, et lähetusse läksid siiski sama ettevõtte kaks töötajat ja alles esmaspäeval, s.o 9. oktoobril 2023. Kostja 8. jaanuaril 2023 töövaidluskomisjonile saadetud vastuse lisas esitatud kirjavahetuse järgi DFDS A/S Eesti filiaaliga broneeris kostja 5. oktoobril 2023 laevapileti pühapäevaks, s.o
8.oktoobriks 2023, mitte 7. oktoobriks 2023. Nimetatud kirjavahetus DFDS A/S Eesti filiaaliga ei tõenda, et laevapiletite kuupäevi oleks korduvalt muudetud. Hageja ei ole kunagi kinnitanud, et sai kostja 3. novembri 2023. a kirjast aru, et kostja on töösuhte lõpetanud. Arvestades et kostja keeldus oktoobrikuu eest töötasu maksmast ega kindlustanud hagejat pärast 9. oktoobrit 2023 kokku lepitud tööga, oli hagejal mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Maakohus on õigesti mõistnud välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel. Maakohus on õigesti leidnud, et kaalukaid põhjuseid hüvitise suuruse muutmiseks ei esinenud. Kostja heidab hagejale ette hea usu põhimõtte vastast käitumist olukorras, kus kostja on ise käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja pidas ise tööaja arvestust, saates kostjale iga kuu vastavad aruanded. Poolte töötasu kokkulepet ooteajal tõendavad hageja pangakonto väljavõte ja hageja kostjale esitatud igakuised aruanded. Kuivõrd poolte töösuhe kestis kuni 16. novembrini 2023, oli kostjal kohustus selle ajani hagejale töötasu maksta. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks jätnud tööülesanded täitmata. Maakohus on puhkusetasu välja mõistmist põhjendanud, tuginedes tõenditele ja andnud sealjuures hinnangu kostja raamatupidamise esitatud arvestuse kohta. Maakohus ei ole jätnud kostja nimetatud dokumentaalset tõendit tähelepanuta. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, et hageja oleks avaldanud puhkusele mineku soovi ja kostja oleks seda aktsepteerinud ega puhkusegraafikut. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja on soovinud puhkusetasu saada koos töötasuga puhkusel viibimisele järgneval kuul. Arvestades kõiki töövaidlusasja asjaolusid, s.o kostja pahatahtlikkust töösuhtes, hageja tööga kindlustamata jätmist ja töövaidlusasja lahendamise venitamist olukorras, kus ettevõttes ei ole enam ühtki hagejat, ettevõttel on suur maksuvõlg ning ettevõte on üle antud tuntud firmamatjale, palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude täiendkoolituse kulu hüvitise 252 eurot (neto) ning autoraadio, võimendite ja alaldi eest kahjuhüvitise 225 eurot (neto) saamiseks. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4).
8
10.Hageja palus tuvastada, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 16. novembril 2023 hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega TLS § 91 lg 2 alusel. Kostja palub tuvastada hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetada tööleping TLS § 85 lg 4 alusel alates 16. detsembrist 2023. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hageja nõude rahuldanud ning jätnud kostja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega (maakohtu otsuse p-d 8.1 ja 8.2) ja ei korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 järgi.
11.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja tugines 16. novembri 2023. a töölepingu ülesütlemise avalduses TLS § 91 lg-le 2, leides, et kostja viivitas oluliselt palga maksmisega. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et täitmata on hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalne eeldus (mõjuv põhjus). Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatut, et kostja ei maksnud hagejale 2023. a oktoobri ja novembri eest töötasu ning see nähtub ka hageja konto väljavõttelt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ilmunud tööle ega tundnud enam kui kuu aja jooksul huvi tööle tulemise osas. TLS § 5 lg 1 nimetab minimaalsed nõuded töölepingu kirjalikule dokumendile. Kohtule ei ole esitatud töölepingut, millest tuleneksid selgelt töötaja kohustused, tööülesannete kirjeldus ja nende täitmise viis ja koht, samuti aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Kostja kohustuseks on oma töötajatega nõuetekohase töölepingu sõlmimine. Töösuhe poolte vahel oli kestnud aastaid. Olukorras, kus tööandja ei esita seadusest tulenevatele nõuetele vastavat töölepingut, ei piisa vaidluse puhul töötaja töökohustuste sisu üle tööandja hilisemast selgitusest. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et hagejal oli kohustus kindlal ajal viibida kostja asukohas, maakohus on õigesti järeldanud, et esitatud asjaolude põhjal tuleb usutavaks pidada hageja väidet, et hageja sai tööülesannete kohta infot telefoni teel. Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi kostja vaidles vastu hageja väitele tööülesannete edastamise viisi kohta, ei ole kostja menetluses selgelt esile toonud, mil moel töötajale sõitude kohta teavet jagati. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja selgitanud, milline oli kostja igapäevane töökorraldus. Viited võimalikule telefonivestluses toimunud pooltevahelisele vastastikusele möödarääkimisele hageja lähedase surma asjaoludega seonduvalt ei tõenda hageja töökohustuste täitmise viisi ja konkreetse juhtumi täpseid asjaolusid (apellatsioonkaebuse p 3.5). Kostja esitatud kostja teise töötaja K,K, 15. jaanuari 2024. a seletuskirjast (dtl 503) nähtub ühe konkreetse väidetava töötajate omavahelise vestluse sisu. See, et üks kostja töötajatest kinnitas, et tema arvates sai hageja aru, et tal oleks endal olnud võimalik sõitma minna, aga hageja ei olnud sellest väga huvitatud, ei nähtu ei kostja töökorraldus ega hageja töökohustuste rikkumine. Maakohus on õigesti tuginenud TLS § 28 lg 2 p-le 2, mille kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töö andmata jätmisel peab tööandja maksma keskmist töötasu TLS § 35 alusel. Kostjal oli kohustus töötajale tasu maksta ka siis, kui ta tööd ei anna. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal oli alust arvata, et kostja talle töötasu ei maksa, kuna kostja oli teda 3. novembri 2023. a e-kirjaga teavitanud, et ta ei kavatse ka tulevikus tasu
9
maksta (dtl 117) . Hageja saatis kostjale 15. novembril 2023 hoiatuse ja palus tasuda saamata jäänud töötasu (dtl 62).
12.Maakohus on õigesti mõistnud välja hagejale töötasu 2023. a oktoobrist kuni 16. novembrini 2023. Kostja ei ole seda summat arvutuslikult ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni rikkunud kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise välja mõistmisega. TLS § 100 lg 4 järgi maksab tööandja juhul, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt on kolme kuu hüvitise nõue kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja viitab apellatsioonkaebuses TLS § 15 lg-tele 1 ja 2, kuid kostja ei ole tõendanud hageja tööülesannete täitmata jätmist. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks selgelt kohustanud hagejat lähetusse minema.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka puhkusehüvitise väljamõistmise osas. Ainuüksi see, kui töötaja jätab vaidlustamata tööandja poolt tehtud tasu selgitusse kantud „puhkusetasu“, ei tõenda töötaja puhkusel viibimise aega. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses ka sisulisi vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et hageja võrdles ülekandeid jaanuari, mai ja juuni aruannetega ning leidis, et ta oli sellel ajal tegelikult lähetuses. Hageja esitas nimetatud kuude aruanded (dtl 128 jj) ning neis ei ole puhkusel viibimist kajastatud. Maakohus hindas kostja esitatud puhkuse arvestust (dtl 506), kuid leidis, et see ei lähe kokku töötajale makstud tasudega (dtl 213). Dokument, mille kohaselt oleks hagejal saada puhkusetasu 568 eurot 2 senti (dtl 285), ei tõenda puhkusel viibimise aega ega tasu arvestamise viisi. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul sellises olukorras õigesti, et kuna tööandja ei ole tõendanud, et töötaja oleks puhkuseavalduse esitanud või puhanud, tuleb hagejale hüvitada 53 puhkusepäeva. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja hüvitise suuruse arvutamist.
14.Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.
15.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsiooniastmes kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 959 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Hageja esindajal kulus apellatsioonkaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamisele kokku 7 tundi. Hageja esindaja tunnitasu oli 110 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on vaidluse keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja vajalik kokku 6 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Seega määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsiooniastmes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 805 eurot 20 senti (koos käibemaksuga) (6x110x1,22). (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.