2-18-10776/32 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja E S esitas 16.07.2018.a Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub lõpetada poolte ühisomand kinnistule xxx. Hagiavalduse kohaselt astus hageja 16.01.1984 Aianduskooperatiiv Xxx liikmeks ja tema kasutusse eraldati suvila ehitamiseks krunt nr 19. Hageja tellis suvila ehitiste projekti, tegeles selle kooskõlastamise ja kinnitamisega. Suvila ehitamiseks ostis hageja killustiku, savi, liiva, tsementi, 27 posti, 800 kiviõli plokke, klaasplokid, 1500 punast telliskivi, tahvelkivi ja maksis selle eest. Postide ja maja jaoks vundamendi süvendike kaevas 20% ulatuses kostja 1 ja 80% ulatuses hageja. Armatuuri paigaldamisel ja postide betooniga valamisel osalesid 10% ulatuses kostja 1 ja 90% ulatuses hageja. Maja vundamendi valamisel ja tasandamisel osales 30% ulatuses kostja 1 ja 70% ulatuses hageja. Plokkide müüri ladumisel (seinte ehitamisel), palkide saagimisel prussideks, põranda armatuuri paigaldamisel ja betooniga valamisel, välistrepi ehitamisel, ahjude ja kamina ladumisel, elektrikaabli juhtimisel postilt suvila elektrikilbini ja ühendamisel, maja seestpoolt viimistlemisel (seinad, lagi), veemahuti paigaldamisel teisel korrusel ja jaotustorustiku ehitamisel, sisemise kanalisatsioonitorustiku ehitamisel, maja viimistlemisel väljaspoolt, aia ehitamisel (olid ostetud postid, võrk, kaevatud süvendikud postide jaoks, paigaldatud postid ja võrk), abihoonete ehitamisel, esialgse kasvuhoone ehitamisel, puude ja põõsaste ostmisel ja istutamisel, nende eest hoolitsemisel ja muru niitmisel osales ainult hageja. Vaatluskraavi kaevamisel, armatuuri paigaldamisel ja betoneerimisel osalesid hageja 50% ulatuses ja kostja II, samuti 50% ulatuses. Juurdesõidutee ehitamisel garaažini, kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel (oli tellitud traktor, maa sisse kaevatud mahuti ja paigaldatud torustik, kõik kokku maksis 29200 krooni), gaasisüsteemi ehitamisel (paigaldatud mahuti 3 m3, ostetud kattel ja automaatika hinnaga 40000 krooni, liiv, plokid, killustik, tellitud gaasifirma teenuseid, maja soojustamisel, gaasiga regulaarselt varustamisel (lisa 7, aastatel 2014-2018 on ostetud gaasi summale 4307€) osales ainult kostja II. Garaaživäravate projekteerimisel ja valmistamisel osalesid 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja II. Garaaživäravate paigaldamisel ja -seinte ehitamisel osalesid 80% ulatuses hageja ja 20% ulatuses kostja I. Katuse ehitamisel osalesid 50% ulatuses hageja, 30% ulatuses kostja I ja 20% ulatuses kostja II. Tahvelkivi katusele paigaldamisel osalesid 60% ulatuses hageja, 20% ulatuses kostja I ja 20% ulatuses kostja II. Aknad ja uksed valmistas ja paigaldas, uue kasvuhoone ehitas kostja I. Aianduskooperatiiv Xxx andis augustil 1992 hageja omandisse krundil nr 19 olevad ehitised (aiamaja, kõrvalhooned, kasvuhoone, kaev) ja istandikud (viljapuud ja marjapõõsad). Maa erastamise ettevalmistamisel oli vaja anda erastamiseks vajalikud andmed. Hageja andmete võtmiseks tuli kooperatiivi esimees krundile nr 19. Sel hetkel hagejat suvilas polnud, kuid oli kostja 1, hageja poeg. Kooperatiivi esimees ja kostja 1 otsustasid, et kuna suvilat ehitas ja kasutab nii kui nii terve perekond, siis vormistatakse maa kostja 1 nimele, ja esimees pani erastamiseks kirja kostja 1 andmed. Hageja, kui sai sellest hiljem teada, ei hakanud vastu vaidlema, kuna suvila tegelik kuulumine hagejale ei olnud vaidluse all. Maa ostuhinna ja tehingu vormistamise eest maksis hageja. Maa erastati kostja 1 nimele. Aiandusühistu liikmemaksu tasus kostja 2. Kokkuvõtteks leiab hageja, et tema osalus (raha ja töö) on 50% ja kostja 1 oma 25% ja kostja II oma vastavalt 25%. Suvila on hagejale aastaringseks aiatöö- ja elukohaks. Kostjad I ja II käisid seal oma perekondadega töötamas ja puhkamas. Viimastel aastatel hageja ja kostja I vahel hakkasid tekkima lahkhelid. Kostja I kaotas huvi suvila vastu, ei osale selle eest hoolitsemises ja kulude kandmises ja teatas hagejale, et kavatseb kõnealuse kinnistu võõrandada, et hageja arvamus pole tähtis, kuna kinnistu on vormistatud ainult kostja I nimele.

Hageja teeb käesolevaga kostjatele seltsingulepingu ülesütlemise avalduse ja nõuab ühisvara jagamist. Hageja poolt valitud ühisomandi jagamise viisiks on asja jätmine endiste seltsinglaste kaasomandisse vastavalt tehtud panuste suurusele. Hageja leiab, et asjaosaliste suhted vastavad seltsingu (TsK järgi ühise tegutsemise lepingu) tunnustele. Seltsinglaste ühine majanduslik eesmärk, suvila omandamine ja parendamine, et hagejal seal elada, kõikidel ühiselt puhata, ühiselt teha aiatööd, ühiselt tunda rõõmu saadustest ja jagada neid omavahel, on tuvastatav selle järgi, et nad tegid nii rahalisi tööpanuseid (hageja tegi oluliselt suurema panuse kui kumbki kostjatest, mh maksis nii maa kui ka erastamise vormistamise eest, ostis materjalid) ja osutasid seltsingule teenuseid (hageja taotles ja sai kasutusse krundi, püstitas sinna ehitisi, vormistas omandiõiguse ehitistele, taotles maa erastamist, maksis nii maa kui ka erastamise vormistamise eest, kostja 1 osales ehitustöödel, paigaldas kõik aknad ja uksed, kostja 2 maksab aiandusühistu liikmemaksu, gaasi eest, ehitas gaasisüsteemi ja kanalisatsioonisüsteemi). Ühine majanduslik eesmärk omada ja pidada ühist suvilat on tuvastatav ka selle järgi, et hageja elab selles suvilas aastaringselt ja hoolitseb selle eest. Seega jagatav kinnistu xxx on seltsinguvarana asjaosaliste ühisomandis (sisesuhtes). Hageja poolt valitud ühisomandi jagamise viis, asja jätmine endiste seltsinglaste kaasomandisse vastavalt tehtud panuste suurusele, tuleneb seadusest ja on kohtupraktikaga kooskõlas. Hageja nõuded: lõpetada poolte ühisomand kinnistu suhtes registriosa numbriga xxx, milline asub aadressil xxx ja jagada kinnistu selliselt, et: 1) E S (isikukood xxx) saab 1/2 mõttelise osa, I Š (isikukood xxx) saab 1/4 mõttelise osa ja A Š (isikukood xxx) saab 1/4 mõttelise osa; 2) asendada poolte tahteavaldused ja kohustada TsÜS § 68 lg 5 mõttes I Šit (isikukood xxx) ja A Šit (isikukood xxx) tegema tahteavaldused asjaõiguslike lepingute sõlmimiseks kinnistu registriosa numbriga xxx andmiseks poolte kaasomandisse punktis 1 märgitud osades; 3) asendada poolte tahteavaldused ja kohustada TsÜS § 68 lg 5 mõttes I Šit (isikukood xxx) ja A Š’it (isikukood xxx) tegema tahteavaldused registriosa xxx teises jaos I Š’i kohta kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kinnistu kaasomanikud on E S (isikukood xxx) 1/2 mõttelises osas, I Š (isikukood xxx) 1/4 mõttelises osas ja A Š (isikukood xxx) 1/4 mõttelises osas. Kostjate vastuväited Kostja I I Š hagi ei tunnista. Kostja arvates poolte vahel seltsingut ei olnud. Hageja ei ole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, kuidas või millal ning milliste sätete kohaselt on pooled seltsingulepingu või ühiselt tegutsemise lepingu sõlminud. Samuti ei ole hageja selgitanud, millal on kokku lepitud kinnistu ühisvarasse kandmises või millal on kinnistu ühisvarasse kantud. Kostja I ei ole hagejaga seltsingulepingut sõlminud. Kostja 1 omandas kinnistu 1997.a. Nii enne nimetatud aastat kui ka peale seda kehtis asjaõigusseaduse põhimõte, mille kohaselt peab ehitise võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Seetõttu peab ehitise võõrandamisele kohustav kokkulepe olema samuti notariaalselt tõestatud. Rapla Maavalitsuse peaspetsialisti ja kostja 1 vahel on 05.11.1997 sõlmitud notariaalselt tõestatud maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping nr xxx kohaselt läks kõnealuse suvila omandiõigus üle Kostjale 1. Käesoleval hetkel on jätkuvalt tegemist Kostja 1 omandisse kuuluva kinnistuga. Kostja 1 ei ole kõnealust kinnisasja võõrandanud, ei plaani seda teha ega ole võtnud endale kohustust seda teha. Võttes arvesse, et tegemist ei ole kostjate ja hageja ühisvaraga, siis ei ole kostja hinnangul võimalik ühisvara jagada. Kostja II A Š oli hagiga nõus. Kostja seletas, et on nõus, et pooled on teinud panuseid selliselt, nagu hageja hagiavalduses nimetanud on. Kostja II on nõus, et ühisomand kinnistule lõpetatakse ja kinnistu jagatakse nii, nagu hageja on taotlenud s.o hagejale 50%, kostjale I 25% ja kostjale II 25%.

Kostja on nõus ka sellise variandiga, et ühisomandi lõpetamise järel jääb kogu kinnistu kuuluma hagejale. Kostja III I Ša vaidles hagile vastu. Kostja kirjeldas, et 1994-2009 käis ta suvilas peamiselt selleks, et valmistada toitu, koristada majas, pesta aknad, puhastada aknaraame vanast värvist ja värvida uuesti. Maja sisustamiseks õmbles aknakardinad, vahepeal võttis koju kasutatud voodipesu pesemiseks (suvilas ei olnud pesumasinat), majapidamistöödest vabal hetkel istutas lilli, rohis ja kastis peenraid, istutas maasikaid ümber. 1997.aastal, kui teostati kinnistu erastamine, kostja 1 nõusolekut erastamiseks keegi ei küsinud. See oli vanemate otsus, suuremas osas hageja otsus. Hageja otsus peres oli vaieldamatu. 1997.aastal suvila oli kehvas seisundis, pooleli, puudus välis- ja siseviimistus. Kostja 2 ei vaielnud vanemate otsusele, et suvila erastatakse kostja 1 nimele, vastu. Lisaks vanemate tahte kohaselt kostja 2 nimele pidi tulevikkus jääma korter. Need ei olnud võrdväärsed kinnisvarad. Samuti kostja 1 ei takistanud kostja 2 ja tema tuttavate viibimist suvilas. Kõik järgnevad aastad kostja 1 on vaatamata aastaajale ja ilmale käinud suvilas, ning peale tööd on jäänud kauemaks töökotta, et teha uksed ja aknad suvila jaoks. 2002. aastal oli teostati suvilas soojendamis- ja välisviimistlustööd. Kostja 1 käis peaaegu iga päev peale tööd käinud suvilas ja reede õhtust esmaspäeva hommikuni ööbis suvilas. Kostja III ja nende ühine tütar kostjat I peaaegu ei näinud. Sel põhjusel tekkis kostja III ja kostja 1 vahel konflikt. 2002.aasta juuli keskel kostja III pöördus hageja poole palvega ümber vormistada suvila kostja 1 nimelt hageja nimele. Hageja keeldus ning oli täiesti selle vastu. Tema vastas, et mingit suvila tagastust ei saa olla, suvila kuulub ja jääb kuuluma kostjale I, sõltumata sellest, kas mina soovin seda või mitte. 2004 aastal peale kostja I ja kostja II ema surma, kostja 1 loobus seadusjärgse pärimise teel temale kättesaadavast korteri osast kostja II ja hageja kasuks, kuna suvila juba kuulus temale. Mingit seltsingulepingut ega ühise tegutsemise lepingu ei ole olnud. Leping ei saa olla ühepoolne. Vastasel juhul kostja I keeldumine korteri osast oleks absurdne ja eluliselt mitteusutav, arvestades mõistliku inimese käitumist. 2009.aastal kostja I ei vaielnud vastu, kui kostja II võttis endale toa suvilas peale poja sündi. Sellest ajast käis kostja III väga harva suvilas. Edasi kostja II keelitas hagejat andma korter üürile ja hiljem ära müüma, mille pärast hageja pidi kolima elama suvilasse. Kostja I ei olnud vastu, et hageja elaks suvilas. Alguses mingit gaasikütust suvilas ei planeeritud. Maja pidi kasutatama suvilana. Kosta 1 oli vastu gaasisüsteemi paigaldamisele, kuna pidas seda ohtlikuks, kulukaks ja mitteotstarbekaks. Hageja väitis, et ise hakkab maksma gaasi eest ja see ei ole kallim, kui oleksid korteri arvete maksmine. Kostja 1 ei osalenud gaasisüsteemi paigaldamises ja midagi kinni ei maksnud. Lisaks olid tal sel ajal onkoloogilised probleemid ja tal oli raske operatsioon. Kostja III palub jätta hagi rahuldamata. Kui kohus peaks tuvastama seltsingulepingu olemasolu, palub kostja lõpetada kaasomand selliselt, et müüa kinnistus avalikul enampakkumisel. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Kostja I I Š omandas xxx asukohaga xxx maakonnas 05.11.1997.a sõlmitud maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel Eesti Vabariigilt (lk 115 – 116, I kd). Vastavalt lepingule tasus ostja müüjale lepingu objekti eest 7050 krooni erastamisväärtpaberites, mis on tasutud xxx erastamisväärtpaberiarvele ning erastamise kulud 235 krooni xxx arvele. Kostja I ja kostja III abiellusid 26.11.1993.a. Seega on xxxasukohaga xxx nende ühisvara. Käesoleval ajal elab kinnistul hageja, kostjad I , II ja III käivad kinnistul aega veetmas ja aia- ning koduse majapidamise töid tegemas.

Erastamise hinna 7050 krooni ja erastamise kulu 235 krooni on tasunud hageja (lk 153 – 155 I kd ja 11 I kd). Hageja ja kostjad I ja III on kõik teinud nii töiseid kui rahalisi panuseid kinnistu parendamiseks. Hageja ja kostjad I ning III on kõik kandnud kinnistu ülalpidamiskulusid. Kinnistu omandamise ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 438 lg 1 kohaselt kohustuvad pooled ühise tegutsemise lepingu järgi ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 589 lg 1 kohaselt seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Hageja arvates oli pooltevahelise seltsingu eesmärk suvila ehitamine, aiaviljade kasvatamine, aiasaaduste saamine. Hageja ja kostja II on kinnitanud, et nende poolt oli seltsingus tegutsemise tahe olemas. Kostjate I ja III puhul pole tõendatud tahet koostegutsemise ja seltsingulepingu sõlmimiseks. Kostjad I ja III omandasid kinnistu 1997.a suvilana ja on lubanud hagejal ja kostjal II kinnistul toimetada ja aega veeta ja viimastel aastatel hagejal ka elada. Kohtu järeldus on, et hageja ja kostjad ei saanud sõlmida seltsingulepingut selliselt, et kostjatel I ja kostjal III puudus tahe seltsingus osaleda ning isegi teadmine seltsingu olemasolust. Kohtu arvates ei tekkinud seltsingut ja hageja ning kostjad ei ole seltsinglased. Kostjatele I ja III kuuluv kinnistu ei ole kohtu hinnangul muutunud hageja ja kolme kostja ühisomandiks (seltsinguvaraks). Kohtu arvates on tegemist elulise olukorraga, kus sama pere liikmed kasutavad ühiselt pereliikmete suvilat. Hageja kirjeldatud tegevusel ja kirjalike tõenditega tõendatud kulutuste tegemisel ei ole seltsingu tunnuseid. Igasugune koos ajaveetmine, koostöötamine ja rahaliselt panustamine ei ole seltsing. Hageja nõue ei ole õiguslikult mõistlik. Hageja aitas oma pojal, kostjal I, omandada kinnistu 22 aastat tagasi. Kinnistu kuulub kostjale I ja tema abikaasale, kostjale III. Ei saa mõistlikuks pidada sellist olukorda, et isikutele kuulub kinnisasi, teised isikud elavad ja töötavad kinnisasjal ning teevad kinnisasjale rahalisi panuseid ning seeläbi tekib kõigile isikutel ühisomand kinnisasjale. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus on 24.01.2019.a eelistungil määranud menetluskulude esitamise tähtajaks 25.03.2019.a. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Hagi tagamise abinõu tühistamine Kohus on 18.07.2018.a määrusega rahuldanud osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus on hagi tagamiseks määranud kanda eelmärke registriosa xxx kolmandasse jakku E Si kasuks koos viitega eelmärke sõnastuses, et „eelmärge tagab kinnistu mõttelisteks osadeks jagamise võimaluse vabana kolmandate isikute õigustest tsiviilasja 2-18-10776 kohtuotsuse täitmiseks (AÕS § 631 lg 3).“ TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega kui hagi jääb rahuldamata. Kohus tühistab 18.07.2018.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kinnistusraamatusse