XX hagi YY, CC ja QQ vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. mai 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom Kostja I (apellant I) YY (isikukood XXXXXXXXXXX); määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja II (kaasapellant) CC (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16. mai 2018. a otsus muutmata.
2.YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Mitte võtta asja juurde 06.09.2018. a menetlusdokumendi lisadena märgitud tõendeid ning tagastada need apellandile.
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta YY kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise 1(6)
Tsiviilasi nr 2-16-16945 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas maakohtule hagi YY (kostja I), CC (kostja II) ja QQ vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks. Menetlusosalised on aadressil XXX, Tallinn kinnisasja kaasomanikud. Hageja soovib jagada kaasomandit korteriomanditeks vastavalt kinnistu plaanile, et tekiks neli korteriomandit, mis vastavad käesolevalt poolte kasutuses olevatele ruumide jaotusele ning ülejäänud mitteeluruumid jääks omanike kaasomandisse mõtteliste osadena. Kostjate vastuväited hagile
2.Kostja I YY ei vaidlustanud võimalust lõpetada kaasomand jagades kinnisasja korteriomanditeks, kuid see pole võimalik seetõttu, et tegelikud andmed reaalosade suuruse kohta on ebaõiged. Peale selle on hageja teinud ebaseaduslikke ehitisi oma kasutuses olevas korteris. Kostja I hinnangul peaks reaalosa juurde kuuluma ka abiruum ja kui mõnele kaasomanikule jääb suurem ruum, tuleks määrata hüvitis. Kostja arvates on andmed ruumide kohta teistsugused kui need, mis on toodud hagis ja kuna puuduvad käesoleva aja seisuga täpsed mõõtmised ruumide suuruste kohta, ei ole võimalik kaasomandit korteriomanditeks jagada.
Kostja II CC vaidles hagile vastu, sest hageja on teinud ebaseaduslikke ehitustöid (vannituba suurendanud, boiler on viidud koos torustikuga pööningul, ventilatsioon on kinni, magamistoast on sein eraldatud ja ehitustegevus pole seadusega kooskõlla viidud). Kostja II võtab hagi õigeks siis, kui kõik ehitustööd on seadusega kooskõlla viidud. Hageja ei ole esitanud õigeid mõõdistusandmeid. Kostja arvates tuleb ühised ruumid, sh keldris asuvad ruumid, jätta kaasomandisse. Pooltel on seoses hageja ebaseadusliku ümberehitusega teine vaidlus kohtus nr 2-17-3076, mille tulemus tuleb ära oodata. Kostja selgituste kohaselt ei ole linnavalitsuse seisukoha järgi ei 1983 ega ka 2017. aasta eksplikatsioonid õiged. Hagejal tuleb ümberehitused enne seadustada.
Kostja III QQ võttis hagi õigeks ja vastuväiteid menetluses ei esitanud. Kostja III ei nõustunud menetluskulude kandmisega ja palus need jätta kostjate I ja II kanda, kuna nemad põhjustasid hagi esitamise.
Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 16.05.2018 otsusega hagi ja lõpetas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX kantud XXX, 10411 Tallinn asuva kinnistu nr XXXXXXXX kaasomandi XX, YY, CC ja QQ vahel jagades Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX kantud XXX, 10411 Tallinn asuva kinnisasja neljaks korteriomandiks alljärgnevalt: - QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) omandisse jätta 1⁄4 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 1, mis on plaanil tähistatud topeltringi sees oleva numbriga 1 ning mille koosseisu kuuluvad plaanil numbritega 1, 2, 3, 4 ja 5 tähistatud ruumid; - CC (isikukood XXXXXXXXXXX) omandisse jätta 1/4 mõttelist osa kinnistust ja 2(6)
Tsiviilasi nr 2-16-16945
-
-
reaalosa eluruum nr 2, mis on plaanil tähistatud topeltringi sees oleva numbriga 2 ning mille koosseisu kuuluvad plaanil numbritega 6, 7, 8, 9 ja 10 tähistatud ruumid; XX (isikukood XXXXXXXXXXX) omandisse jätta 1⁄4 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 3, mis on plaanil tähistatud topeltringi sees oleva numbriga 3 ning mille koosseisu kuuluvad plaanil numbritega 11, 12, 13, 14 ja 15 tähistatud ruumid; YY (isikukood XXXXXXXXXXX) omandisse jätta 1⁄4 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 4, mis on plaanil tähistatud topeltringi sees oleva numbriga 4 ning mille koosseisu kuuluvad plaanil numbritega 16, 17, 18, 19 ja 20 tähistatud ruumid.
Kohus kohustas YY, CC ja QQ tegema Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kohtuotsuse resolutsiooni p-is 3 määratud sisuga kinnistamisavaldused. Kohus tugines alates 1. jaanuarist 2018 kehtivale korteriomandi- ja korteriühistuseadusele (KrtS) § 6 lg-le 2 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg-le 1 ning märkis, et korteriomandi registriosa esimese jao andmete ossa eriomandi eseme üldpinna suurust kinnistusraamatusse tehtavasse kandesse ei kanta. Nii ei oma tähtsust ehitise kui sellise üldpinna suurusel võrreldes kinnistusraamatu kande andmetega, mis kinnistusraamatusse kantakse, mistõttu ei ole üldpinna suurusel õiguslikku tähendust. Seetõttu ei oma tähtust kaasomandi lõpetamisel korteriomanditeks jagamise kostjate I ja II väited sellest, et hageja on teinud tema valduses olevas korteris mingeid lubamatud ehituslikke muudatusi ning et hageja esitatud plaani ja eksplikatsiooni andmed ei ole väidetavalt õiged. Nii ei oma tähtsust ka kostja II poolt esitatud OÜ Geodeesia 24 mõõdistustulemused. Kohus leidis, et kuna hageja on teinud ettepaneku kohtuväliselt kaasomand lõpetada ja kostjad I ja II ei olnud nõus kaasomandit lõpetama, oli hageja õigustatud pöörduma hagiga kohtusse. Kuna QQ võttis hagi kohe õigeks, ei ole põhjust jätta hageja menetluskulusid mitte mingiski osas kostja QQ kanda TsMS § 162 lg 4 järgi, sest see oleks QQ suhtes äärmiselt ebaõiglane, lisaks seda pole hageja hagis ka taotlenud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ja menetluses osalesid oma vastuväidetega kostja I ja II, kusjuures nende vastuväited ka kattusid, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 alusel kostjate I ja II kanda võrdsetes osades ning kostjate I ja II menetluskulud jäävad nende endi kanda. Apellatsioonkaebus
6.Kostja I esitas Harju Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsuse tema suhtes tehtud menetluskulude jaotuse ning teha selles osas uus otsus, mille kohaselt jätta menetluskulud kas täielikult või osaliselt hageja kanda. See, et vahepeal seadus muutus, ei anna alust jätta menetluskulusid kostja kanda. Kostja ei olnud vastu kaasomandi jagamisele, kuid ei nõustunud seda tegema vanade plaanide järgi, mis ei vastanud enam reaalsele olukorrale. Seega nõudis kostja uut mõõdistamist. Lisaks nõudis kostja hageja poolt teostatud ümberehituste likvideerimist või seadusega kooskõlla viimist enne kaasomandi reaalosadeks jagamist, sest juhul kui hageja oleks korteriomandi võõrandanud enne ebaseaduslike ümberehituste likvideerimist või seadusega kooskõlla viimist, puudunuks võimalus esitada heausksele uuele omanikule antud nõuet. Kostja on pensionär ning arvestades hageja menetluskulude suurust, käib kostjal I hageja menetluskuludest poole kandmine üle jõu. Vastused apellatsioonkaebusele 3(6)
Tsiviilasi nr 2-16-16945
Kostja II nõustus apellatsioonkaebusega, paludes maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja jätta menetluskulud osaliselt või täielikult hageja kanda.
Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ei eelnevalt ega praegu kehtiva seaduse kohaselt ei ole korteriomandite üldpinna suuruse näol tegemist kande andmetega AÕS tähenduses ja seega ole olnud neil õigustloovat ega seadusega kaitstud tähendust. Ruumid, mis täpselt kuuluvad tulevaste korteriomandite koosseisu, on olnud kogu aeg tuvastatavad. Väidetavatele ümberehitustele tuginemine on olnud terve menetluse alusetu.
Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse muutmiseks.
10.Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud ainult menetluskulude jaotuse osas ja seda ka vaid kostja I poolt ning kostja II on tulenevalt TsMS § 639 lg-st 2 kaasapellant, siis on maakohtu otsus jõustunud ülejäänud osas, sh menetluskulude jaotuse osas QQ suhtes, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
11.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole diskretsioonipiiridest väljunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulud õigesti jaotanud ning nõustub maakohtu otsuse vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6).
12.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hageja on esitanud kohtule AÕS §-st 76 ja 77 tuleneva kaasomandi lõpetamise nõude kinnistu reaalosadeks jagamiseks paludes asendada kostjate nõusolekud kinnistamisavalduse tegemiseks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 8 mõttes. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohtu otsus kaasomandis oleva kinnisasja jagamise kohta asendada vaid teise kaasomaniku nõusolekut KRS § 341 lg 8 järgi. Üksnes kohtuotsuse alusel ei saa kinnistut jagada ka kinnistusosakond. Kui kohus on teinud otsuse kaasomandi jagamise ning selle viisi kohta, peavad pooled kinnistu jagama (haldusmenetlus). Kaasomandi lõpetamise otsusega kaasomandi lõpetamisel ja reaalosadeks jagamisel ei saa määrata kindlaks kinnistute piire (vt RKTKo, 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 13).
13.Iseenesest on õige, et hagi esitamise ajal kehtinud KOS § 5 lg 2 II lause järgi kanti korteriomandite kinnistamisel kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku korteri asukoha ja numbri, kaasomandi mõttelise osa suuruse, teiste korteriomandite registriosade numbrite kõrval ka korteriomandi reaalosa üldpinna suurus. Õige on ka, et alates 01.01.2018 kehtima hakanud KrtS § 6 lg 3 järgi korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suuruseid kinnistusraamatusse ei kanta. Ringkonnakohus nõustub aga hageja seisukohaga, et kaasomandi lõpetamine ja elamu korteriomanditeks jagamine ilma täiendavaid mõõdistusi teostamata olnuks võimalik ka kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse alusel. Nimelt ei ole KRS § 13 lg-st 2 järelduvalt koosmõjus kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 5 lg-tega 2 ja 3 kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku "Kinnistu koosseis" 4(6)
Tsiviilasi nr 2-16-16945 kantud korteriomandi andmetel õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust, st ka korteriomandi kohta võimalike ebaõigete faktiliste andmete registrisse kandmine ei muuda korteriomandi tegelikke omadusi (vrdl RKTKo 08.02.2012 nr 3-2-1-156-11 p 31). Eelnevast tulenevalt ei oma tähtsust see, et kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 5 lg 2 kohaselt kanti korteriomandite kinnistamisel kinnistusraamatusse mh korteriomandi reaalosa üldpinna suurus, sest ka antud regulatsiooni järgi piisas korteriomandi kinnistamiseks riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud korteriomanditeks jagatava hoone plaanist, millel on iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid piiritletud ja korterinumbriga tähistatud. Seega ei ole kolleegiumil alust asuda seisukohale, et apellandi vastuväited seoses reaalosade täpsete suuruste kindlakstegemise vajadusega, olnuks kuni KrtS-i kehtima hakkamiseni põhjendatud.
14.Kolleegium ei pea põhjendatuks apellatsioonkaebuse väidet, et kinnistu kaasomandi lõpetamisel reaalosadeks jagamist takistas kaasomanike vaidlus hageja kasutuses olevates ruumides viimase väidetavalt ebaseaduslikult tehtud ümberehitustööde üle. Ringkonnakohus leiab, et kaasomandi lõpetamise asjas ei oma kaasomanike vastuväited seoses ühe kaasomaniku võimaliku ebaseadusliku ehitustegevusega tähtsust. Antud vaidlus lahendatakse tsiviilasjas nr 2-17-3076.
15.Kolleegium ei saa nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, justkui annaks kostja I vanus ning majanduslik halb seis iseenesest põhjuse välistada temal menetluskulude kandmise kohustuse, sest menetluskulude kandmine on kostja I suhtes seetõttu äärmiselt ebaõiglane. Kohtumenetluses kehtib üldine põhimõte, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte kohaldamise eelduseks on erandlike asjaolude olemasolu (vt V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 773, p 3.4.2 a). Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada vanust ja majanduslikku seisu erandlikeks asjaoludeks TsMS § 162 lg 4 mõttes, sest kostjat I esindas kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud professionaalne esindaja, mistõttu on põhjendatud eeldada kostja I teadmist enda tsiviilkohtumenetluse õiguste ja kohustuste kandmisest läbi esindaja. Seega isegi olukorras, kus kostja I keeldus kaasomandi lõpetamisest ja jagamisest enne riigi õigusabi korras esindaja määramist õigusteadmiste vähesuse tõttu, saanuks eelduslikult vältida täiendavate menetluskulude tekkimist edasise kohtumenetluse käigus.
16.Arvestades, et maakohus ei ole kindlaks määranud hageja menetluskulude suurust, ei analüüsi kolleegium apellatsioonkaebuse väiteid hageja menetluskulude suuruse kohta. Juhul, kui kostjad I ja II ei nõustu hageja menetluskulude suurusega, tuleb vastavad väited esitada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
17.Ringkonnakohus ei võta asja juurde 06.09.2018 menetlusdokumendiga esitatud tõendeid, sest ei ole põhjendatud uute tõendite esitamise lubatavust, st miks tõendid esitatakse alles ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 4). Lisaks on lisad 2 ja 3, Geodeesia24 OÜ 17.08.2017 mõõdistus ja 1984. aasta maja projekt juba kohtutoimikus olemas (tl 43-49, II kd; tl 142146, I kd). Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust tõendeid vastu võtta. Apellandile tuleb
5(6)
Tsiviilasi nr 2-16-16945 06.09.2018 esitatud menetlusdokumendi lisad tagastada, sest need on esitatud kohtule paberkandjal.
18.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb apellatsioonkaebuse menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel YY kanda, sest CC oli apellatsiooniastmes kaasapellandiks TsMS § 639 lg 2 alusel, kes TsMS § 165 lg 2 I lause kohaselt menetluses teise kaashageja või kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid ei kanna.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.