XX kaebus kohtutäituri 18.07.2018 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/7206
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.08.2018 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
XX nende Avaldaja (võlgnik/määruskaebuse esitaja): (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post: XXX) Puudutatud isik I (sissenõudja): Placet Group OÜ (registrikood 11198910, asukoht Fr.R.Kreutzwaldi tn 4, Tallinn, 10120), lepinguline esindaja Pille Martin (epost: XXX) Puudutatud isik II (kohtutäitur): kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht A.Lauteri 5, Tallinn, 10114), seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap (epost: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta XX taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks TMS § 111 esimene lause osas, mis võimaldab kohtutäituril arestida kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude ja kohustada võlgniku suhtes kohustatud isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohutäiturile, rahuldamata ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus algatamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 17.08.2018 määrus muutmata. 1(5)
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus XX kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.30.07.2018 esitas XX (avaldaja/võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) 18.07.2018 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/7206, paludes kohtutäituri otsuse tühistada ja kohustada kohtutäiturit 18.06.2018 kaebust uuesti läbi vaatama ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
2.Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr. 022/2013/7206 sissenõudja Placet Group OÜ 11.11.2013 täitmisavalduse alusel võlgnevuse 442,19 euro sissenõudmiseks.
3.08.06.2018 koostas kohtutäitur rahalise nõude arestimise akti, millega arestis võlgniku menetluskulude nõude kohtutäitur Elin Vilippuse vastu summas 150,50 eurot. Nõue tulenes Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2018 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-183794, millega kohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud (lepingulise esindaja õigusabikulud ja riigilõivu) summas 232,50 eurot.
4.18.06.2018 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri 08.06.2018 koostatud rahalise nõude arestimise aktile. Võlgnik leidis, et kohtutäituri akt on õigusvastane, kuna menetluskulud ei ole võlgniku sissetulek, see on võlgniku menetluskulu, mida tema kandis kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-18-3794. Esitatud kaebusega taotles võlgnik kohtutäituri 08.06.2018 rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 022/2013/7206 tühistamist.
5.Kohtutäitur tegi 18.07.2018 otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei tulene TMS-st, et menetluskuludele ei ole lubatud sissenõuet pöörata. Menetluskulude kandmine ei ole tõendatud. Menetluskulud on nõue, mitte sissetulek.
6.Kohtutäituri otsus on õigusvastane, kuna võlgniku menetluskulud tsiviilasjas 2-183794 ei ole võlgniku sissetulek, see on võlgniku menetluskulu/kohustus, mida tema kandis kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-18-3794. Puudutatud isiku I (sissenõudja) seisukoht
7.Sissenõudja seisukohta ei avaldanud. Puudutatud isiku II (kohtutäituri) seisukoht
8.Kohtutäitur oli seisukohal, et kohtutäituri 18.07.2018 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks, menetluskulude hüvitis ei ole sissetulek TMS tähenduses. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
9.Harju Maakohtus toimus 16.08.2018 ärakuulamine. Kohtutäitur jäi oma seisukoha juurde. Maakohtu määrus
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-11445
10.Harju Maakohus jättis 17.08.2018 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
11.Määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur TMS § 8 lg 1 kohaselt kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS § 51 lg 1 esimese lause kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse. TMS § 111 esimese lause kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile.
12.Tulenevalt TMS § 8 lg 1, § 51 lg 1 esimesest lausest ja § 111 esimesest lausest oli kohtutäituril õigus arestida avaldaja nõue kohtutäituri vastu kohtumenetluse menetluskulude hüvitamiseks. Arestimine ja arestimise peale esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri 18.07.2018 otsus oli õiguspärane. Kohtutäituri õigust nõudele sissenõue pöörata ei mõjuta asjaolu, et võlgniku suhtes kohustatud isikuks menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmisel on sama kohtutäitur. Sarnasel seisukohal on olnud ka Tartu Ringkonnakohus asjas nr 2-11-29570 (12.04.2012 otsuse p 8), märkides, et kohtutäituril ei olnud keelatud arestida iseenda vastu suunatud rahalist nõuet.
13.Tuleb nõustuda avaldaja seisukohaga, mille kohaselt menetluskulude hüvitis, mida avaldajal on õigus nõuda, ei ole avaldaja sissetulek täitemenetluse seadustiku tähenduses. Menetluskulude hüvitise nõude arestimisel ja sellele sissenõude pööramisel ei kuulunud TMS § 130, § 131, § 132, § 133 ja § 134 kohaldamisele. Tulenevalt TMS § 8 lg 1, § 51 lg 1 esimesest lausest ja § 111 esimesest lausest on kohtutäituril õigus sissenõuet pöörata mitte üksnes sissetulekule, vaid ka nõuetele. Menetluskulude hüvitamise nõue ei ole vara, millele seaduse kohaselt ei võiks sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et sissenõude pööramisel oleks võimalik arvestada asjaolu, mille kohaselt menetluskulude hüvitis peaks katma kahju, mida avaldaja menetluskulusid makstes on kandnud või kannab. Menetluskulude hüvitamise nõuet võis arestida nagu muud nõuet.
14.Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse jättis kohus kindlaks määramata, kuna see takistaks määruse tegemist. Määruskaebus
15.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, kes palub jätta kohaldamata TMS § 111 esimese lause, tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks olukorras, kus kohtulahendiga kohtumenetluses kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel on kohtutäiturilt võlgniku kasuks väljamõistetud menetluskulud ja teha vastav määrus, mis edastada Riigikohtule; tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega kohustada kohtutäiturit avaldaja 18.06.2018 kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema; jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
16.Määruskaebuse kohaselt on TMS § 111 esimene lause põhiseadusevastane selles osas, mis lubab arestida võlgniku nõude kohtutäituri vastu kohtumenetluse menetluskulude hüvitamiseks. Selline säte rikub kaebaja põhiõigust (põhiseaduse § 15), mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
17.Avaldaja vaidlustas kohtus kohtutäituri õigusvastase otsuse. Avaldajal ei ole juriidilisi teadmisi ja tema ei valda eesti keelt. Kohtusse pöördumiseks vajab ta õigusabi ja peab maksma riigilõivu. Maakohus mõistis avaldaja kasuks kohtutäiturilt välja menetluskulud, mis vastavalt kokkuleppele esindajaga pidid laekuma avaldaja esindajale nõude loovutamise lepingu alusel. Avaldaja sissetulek on kohtutäituri poolt arestitud, vastavalt arestimisaktile ja TMS § 132 lg 12 jääb temale sissetulek umbes
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-11445 400 eurot kuus. Selles olukorras ei ole avaldajal võimalust maksta kvalifitseeritud õigusabi eest ja ainus võimalus on loovutada väljamõistetud menetluskulud lepingulise esindajale õigusabi eest pärast kaebuse rahuldamist.
18.TMS § 111 kohaldamise tulemusena on avaldajalt ära võetud võimalus tasulise kvalifitseeritud õigusabi saamiseks, selleks, et kaitsta oma õigusi seoses kohtutäituri õigusvastase tegevusega, kuna kohtutäitur peab temalt väljamõistetud menetluskulud arestima TMS § 111 alusel ja suunama sissenõudjale. Selle tulemusena ei saa avaldaja loovutada väljamõistetud menetluskulude nõuet lepingulisele esindajale talle osutatud õigusabi eest. Menetluse edasine käik
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada seisukohad.
20.Puudutatud isik I (sissenõudja) leidis vastuses määruskaebusele, et kohtutäituri 18.07.2018 otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
21.Puudutatud isik II (kohtutäitur) leidis vastuses määruskaebusele, et see on põhjendamatu ning tuleb rahuldamata jätta.
22.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
23.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
24.TMS § 111 esimese lause kohaselt arestib kohtutäitur sissenõude pööramiseks nõudele nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile.
25.Avaldaja esitas määruskaebusega ka taotluse tunnistada TMS § 111 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks olukorras, kus kohtulahendiga kohtumenetluses kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel on kohtutäiturilt võlgniku kasuks väljamõistetud menetluskulud.
26.Ringkonnakohus saab taotlusest aru nii, et määruskaebuse esitaja tahe on, et kohus tunnistaks TMS § 111 esimese lause põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see võimaldab kohtutäituril arestida kohtutäiturilt endalt võlgniku kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude ja kohustada võlgniku suhtes kohustatud isikut (kohtutäiturit ennast) täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohutäiturile.
27.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ning jätab määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata, kuna TMS § 111 esimene lause ei ole kohtu hinnangul põhiseadusega vastuolus.
28.Võimalik ei ole nõustuda määruskaebuse esitaja väidetega, nagu piiraks TMS § 111 esimene lause tema õigust pöörduda kohtusse ja temalt on ära võetud võimalus kvalifitseeritud õigusabi saamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja pöördunud kohtusse enne käesoleva tsiviilasja menetluse algust ning selle tulemusena saanud ka oma õigustele kaitset. Kaasnevaks tagajärjeks oli mh see, et ringkonnakohus mõistis tsiviilasjas nr 2-18-3794 05.07.2018 tehtud määrusega avaldaja kasuks
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-11445 kohtutäiturilt välja menetluskulud summas 232,50 eurot, millest kulud õigusabile moodustasid 225 eurot (tlk 4 ja 6 pöördel).
29.Seega on avaldaja saanud realiseerida nii põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse kui ka kvalifitseeritud õigusabi. Eeltoodust tulenevalt ei saa põhiseadusvastaseks pidada ka tekkinud olukorda, milles avaldajal puudub võimalus talle osutatud kvalifitseeritud õigusabi osutamise eest tasuda menetluskulude hüvitamise nõude loovutamisega lepingulisele esindajale.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et menetluskulude hüvitamise nõuet võis arestida nagu muud rahalist nõuet ning asjas ei kuulunud kohaldamisele TMS § 130-134.
31.TMS § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.
32.Kuigi eelnevast nähtuvalt on sissetuleku mõiste lahtine, ei ole menetluskulude hüvitamise nõue käsitletav sissetulekuna või selle laadse nõudena TMS § 130 mõttes, kuna Riigikohtu seisukohtade kohaselt toimub menetluskulude väljamõistmine põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-09, p 18).
33.Ette heidetav ei ole seegi, et kohtutäitur on arestinud nõude, mille sisust tulenevalt on ta ise avaldaja suhtes kohustatud isikuks, kuna TMS ei sätesta kohtutäiturile keeldu viia täitemenetlust läbi olukorras, kus kohtutäitur osaleb samaaegselt kolmanda isikuna, keda kohustatakse nõuet täitma sissenõudja kasuks kohtutäiturile.
34.Ringkonnakohus möönab, et juhul, kui avaldajal on tõepoolest talle osutatud õigusabi eest tasumata, võib menetluskulude nõude käsutuskeeld piirata avaldaja võimalusi õigusabi eest tasumiseks, kuid on sissenõudja poolt algatatud täitemenetluse eesmärki arvestades seaduslik ja õiguspärane. Asjaolu, et avaldaja ei saa talle osutatud õigusabi eest tasuda menetluskulude nõude loovutusega, ei piira tema õigusi õigusabi eest tasumiseks rahaliste vahenditega. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja lepinguline esindaja oleks kasutanud võimalust täitemenetlusega ühinemiseks.
35.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
36.Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
37.TMS § 218 lg 3 tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik