lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1285/5

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-1285/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1248
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 175 lg 1, 3Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 133 lg 1, 11Sissetuleku aresti alt vabastamineTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-1285

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2019.a, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-19-1285

Tsiviilasi

N Bi kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse tegevusele täiteasjas nr 022/2017/4371

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine, lõpplahend hagita menetluses

Menetlusosalised

Avaldaja I: N B (isikukood xxxx; elektronposti aadress xxxx) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (elektronposti aadress [email protected]) Puudutatud isik II: Xxxx LTD (xxxx); asukoht xxxx) Lepinguline esindaja Valentina Punger aadress [email protected])

(elektronposti

RESOLUTSIOON

1.Jätta N Bi kaebus kohtutäitur nr 022/2017/4371 rahuldamata.

Elin

Vilippuse

17.01.2019

täiteasjas

esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates

Tallinna määruse

2.Jätta õigusabikulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TMS § 131 lg 1Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet
TMS § 132 lg 1Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata
TMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.N B esitas 27.01.2019.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 17.01.2019 otsusele täiteasjas nr 022/2017/4371. Avalduse kohaselt oli avaldaja Xxxx kontolt 03. jaanuaril 2019.a võetud raha maha rohkem kui 20% sissetulekust. Kokku kaks ülekannet: 292,12 eurot (millest 291,36 eurot summa ja 0,76 eurot teenustasu). Avaldaja kontol oli 427,05 eurot, mis oli avaldaja detsembri sissetulek, mis kulub täielikult elamiskuludeks. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kohtutäituri vastuse

2-19-1285 kohaselt oli võlgniku pangakontolt arestitud rahasumma arestimine õiguspärane ja võ lgniku taotlus arestitud rahasumma 291,36 euro tagastamiseks rahuldamisele ei kuulu. Avaldaja leiab, et kohtutäituril ei olnud õigust raha maha võtta ning kohtutäitur peab tagastama 292,12 eurot tagasi avaldaja kontole. Kohtutäituri seisukoht

2.Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul on kohtutäituri 17.01.2019 otsus seaduslik ja põhjendatud ning võlgniku kaebuses esitatud väited ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks.
3.Kohtutäitur leidis enda otsuses, et TMS § 133 lg 11 võimaldab võlgniku pangakontole laekunud summa jaotamist mitme kuu peale ainult selliste laekumiste korral, mida on võimalik etteulatuvalt jaotada kuude lõikes (näiteks puhkusehüvitis). TMS § 133 lg 1 1 teine lause sätestab, et kui võlgniku kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole võimalik kindlaks määrata, tagab kohtutäitur võlgnikule ühe kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Kuigi võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt ei kasutanud võlgnik detsembris arestimisele mittekuuluvat osa ära, ei tähenda see, et jooksva kalendrikuu jooksul pangakontole säilitatud elatusmiinimumi osa kanduks järgmisesse kalendrikuusse. Eeltoodust tulenevalt otsustas kohtutäitur jätta N Bi 04.01.2019.a kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Sissenõudja seisukoht
4.Sissenõudja Xxxx on nõus kohtutäituri 17.01.2019.a. otsusega täiteasjas nr 022/2017/4371 ning palub jätta rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
6.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 17.01.2019.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja esitas 27.01.2019.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus`e 17.01.2019.a otsusele täiteasjas nr 022/2017/4371. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.

2-19-1285

7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
8.Sisuliselt vaidleb avaldaja selle üle, et kohtutäitur arestis 03.jaanuaril 2019.a rohkem kui 20% sissetulekust. Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet on sätestatud TMS § 131 lg-s 1. TMS § 132 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2018. aastal moodustas kuupalga alammäär 500 eurot. Seega TMS § 132 lg-s 1 sätestatud üldnormi kohaselt moodustab mittearestitava sissetuleku osa (piirmäära) sissetulek kehtiva kuupalga alammäära alusel kuni 500 eurot.
9.TMS § 133 lg-s 11 on sätestatud, et kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku, järgides TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kui võlgniku kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole võimalik kindlaks määrata, tagab kohtutäitur võlgnikule ühe kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Kohus leiab, et § 133 lg-s 11võimaldab võlgniku pangakontole laekunud summa jaotamist mitme kuu peale ainult selliste laekumiste korral, mida on võimalik jaotada kuude lõikes etteulatuvalt. Tagasiulatuvalt makstavate summade puhul see võimalik ei ole.
10.Kaebaja poolt esitatud Xxxx pangakonto nr xxxx väljavõtte kohaselt laekus kaebaja arestitud pangakontole 03.12.2018.a Xxxx OÜ poolt 427,05 eurot ja 02.01.2019.a summa 427,05 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et detsembrikuus arestimisele mittekuuluvat osa ei ole võlgnik täielikult ära kasutanud või välja võtnud. Detsembrikuus võlgniku kontole laekunud summast on 21,98 eurot arvestatud õppelaenu ning intressi katteks, ülejäänud summa 405,07 eurot on jäänud kasutamata ja selle on võlgnik välja võtnud 02.01.2019.a.
11.Jaanuaris on võlgniku pangakontole veel laekunud 427,05 eurot ja sellest summast on arestitud kohtutäituri arvele laekunud kaks makset kogusummas 291,36 eurot ning võlgnikule jäi veel vabaks kasutamiseks 199,93 eurot. Seega jaanuaris on võlgniku pangakontol tagatud arestimisele mittekuuluv sissetuleku osana kuupalga alammäär, mis 2019.a. moodustab 540 eurot. Kohus selgitab, et juhul kui võlgnik ei kasuta jooksva kalendrikuu jooksul pangakontole säilitatud elatusmiinimumi osa, siis ei kandu kasutamata elatusmiinimumi osa järgmisesse kalendrikuusse.
12.Eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldus ei kuulu rahuldamisele ja kohtutäituri otsuse tühistamiseks alus puudub.
13.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

2-19-1285 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

15.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 3 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohtu menetluses puudutatud isik I ega puudutatud isik II esitanud kohtule avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuivõrd menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, määrab kohus puudutatud isikute maakohtu menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium