lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-17822/23

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-17822/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
957
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Greete Reinsoni kaebus kohtutäitur Anne Böckleri otsuse peale

Tsiviilasja number

2-18-17822

Menetlustoiming

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: võlgnik Greete Reinson (isikukood XXX, e-post XXX) Puudutatud isik: kohtutäitur Anne Böckler (asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu, e-post [email protected]) Puudutatud isik: sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu; e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Greete Reinsoni kaebus kohtutäitur Anne Böckleri 17. detsembri 2018. a otsuse peale täiteasjas nr 182/2018/494.
2.Jätta menetluskulud Greete Reinsoni kanda. Määrata kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulude suuruseks 0 eurot.
3.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Greete Reinson (avaldaja) esitas 24. novembril 2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kaebuse kohtutäitur Anne Böckleri tegevuse peale. Tartu Maakohus jättis 29. novembril 2018 kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas 27. detsembril 2018 e-kirja, milles märgib, et soovib vaidlustada kohtutäituri otsuse, millega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus avaldaja AS-s SEB Pank olevale kontole kasutuslimiidi seadmiseks. Avaldaja soovib, et kohus määraks seaduses ettenähtud

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

kasutuslimiidi 500 eurot ning lisaks 1/3 sellest iga avaldaja lapse kohta. Avaldajal on XXX last. Kohtutäitur on arestinud avaldaja pangakonto AS-s SEB Pank ja ei ole avaldajale jätnud seadusejärgset kasutuslimiiti. Avaldaja märkis täiendavalt 8. märtsi 2019. a menetlusdokumendis, et õigusvastane ei ole mitte tema sissetulekute arestimine, vaid asjaolu, et kohtutäitur ei võimalda avaldajal kasutada pangas seaduses ettenähtud summade ulatuses kontot. Seetõttu, kui avaldaja kontole laekub töötasu, jääb ta sellest tervikuna ilma.

2.Sissenõudja teatas kohtule 4. märtsil 2019, et ei esita kaebuse kohta seisukohta.
3.Kohtutäitur esitas 11. märtsil 2019 kaebuse kohta seisukoha, milles pidas enda 17. detsembri 2018. a otsust põhjendatuks. Avaldaja AS-s SEB Pank olevale kontole ei laeku avaldaja sissetulekuid. Avaldaja sissetulekuteks on peretoetus ja vanemahüvitis, mis toimetatakse talle kätte sularahas kojukandega. Täiendavalt laekub avaldaja Swedbank ASs asuvale kontole elatis. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 115 ei kohusta kohtutäiturit jätma võlgniku igas pangas olevale arevlduskontole mittearestitavat summat. TMS II osa 7. ptk 2. jagu räägib sissetulekute arestimisest ja aresti alt vabastamisest, mistõttu pangakontole arestivaba limiidi määramise eelduseks on sissetuleku pangakontole laekumine.

KOHTU SEISUKOHT

4.Arvestades avaldaja 27. detsembri 2018. a menetlusdokumendis esitatud nõuet ning kohtule esitatud kohtutäituri 17. detsembri 2018. a otsust, millega kohtutäitur on rahuldanud avaldaja kaebuse arestitud elatise tagastamiseks, menetleb kohus avaldaja kaebust, nagu see on esitatud 27. detsembri 2018. a menetlusdokumendis, st kaebusena kohtutäituri 17. detsembri 2018. a otsuse peale täiteasjas nr 182/2018/494, millega kohtutäitur keeldus määramast mittearestitavat summat avaldaja AS-i SEB Pank kontole. Kohtu hinnangul on kaebuse sellisel kujul lahendamine lubatav vaatamata sellele, et algse avalduse esitamise ajal, ei olnud kohtutäituri otsust veel tehtud. Seda põhjusel, et avaldaja on talle antud puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul läbinud TMS § 218 lg 1 kohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse.
5.Praeguses asjas ei vaidle menetlusosalised selle üle, et avaldaja AS-s SEB Pank olevale kontole ei laeku mingeid avaldaja sissetulekuid. Nimetatud asjaolu nähtub ka kohtule esitatud pangakonto väljavõttest (tl 24), kusjuures konto jääk on 0 eurot. Seega on asja lahendamisel oluline vastata küsimusele, kas võlgnikul on täitemenetluses õigus taotleda oma pangakonto suhtes mittearestitava summa määramist olukorras, kus pangakontole sissetulekuid ei laeku, ning kas kohtutäituril on sellele vastav kohustus konto osaliselt arestist vabastada.
6.Sissenõude pööramist võlgniku kontole reguleerib TMS § 115. Nimetatud säte ei sea mingeid piire võlgniku konto arestimisele. TMS § 115 lg 2 kohaselt arestitakse nii kontol olev raha kui sinna tulevikus laekuv raha arestimisaktis märgitud ulatuses. Avaldaja välja toodud arestimisvaba miinimum, mille suuruseks on kuupalga alammäär, millele lisandub 1/3 kuupalga alammäärast iga võlgniku ülalpeetava kohta, tuleneb TMS § 132 lg-test 1 ja 2. Tegemist on sissetuleku osaga, millele ei saa pöörata sissenõuet. Kohus märgib, et täiendavalt näeb TMS § 132 lg 3 sissetuleku arestimise piiranguna ette, et mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Samuti on TMS § 131 järgi keelatud teatud sissetulekuid üldse arestida.
7.TMS §-d 130-136 reguleerivad sissetuleku arestimist. Seega saab neid kohaldada võlgniku pangakonto arestimisele üksnes juhul, kui võlgniku pangakontole laekub võlgniku

sissetulek. Nimetatud sätetes sisalduvate arestimispiirangute eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt nt Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 15). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäituril kohustust määrata mittearestitavat summat võlgniku pangakontole, mis on tühi ja kuhu ei laeku võlgniku sissetulek. Sellist kohustust ei tulene seaduse sõnastusest, mis räägib üksnes sissetuleku aresti piirangutest, ega ka seaduse mõttest, kuivõrd olukorras, kus pangakontole reaalselt ei laeku võlgniku sissetulekuid, millest ta konto arestimise tulemusena ilma jääks, ei sea tühja konto arestimine kuidagi ohtu võlgnikul enda ja ülalpeetavate ülalpidamiseks vajalike minimaalsete vahendite olemasolu. Seega piirab seadus üksnes võlgniku sissetuleku arestimist ning ekslik on avaldaja seisukoht, et seadusest tuleneb kohtutäiturile kohustus määrata pangakontole kasutuslimiit sõltumata sellest, kas kontole laekub sissetulek. Seega tuleb avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale jätta rahuldamata.

8.Kohus märgib, et kui avaldaja AS-s SEB Pank asuvale pangakontole hakkab tulevikus laekuma võlgniku töötasu või muu sissetulek, siis on avaldajal õigus esitada kohtutäiturile TMS § 134 kohaselt selle kohta avaldus, milles ta saab märkida, milline sissetulek pangakontole laekuma hakkab, ning mille alusel kohtutäitur arestimisakti muudab, vabastades konto aresti alt ulatuses, milles kontole laekuvat sissetulekut ei või arestida. Sel viisil on avaldajale vajadusel tagatud mittearestitava sissetuleku kasutamise võimalus.
9.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud, määrab kohus nende menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium