Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.05.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-130155
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.05.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Capital
ja
vastu
H.B
H.B apellatsioonkaebuse hind 568,62 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja H.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja Reet Vokk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.05.2024 otsus osas, milles maakohus mõistis H.B-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja summa, mis ületab 1726,94 eurot, ja edasiulatuva viivise arvestatuna põhinõudelt, mis ületab 1335,69 eurot. Tühistatud osas jätta otsus tegemata vastavasisuliste haginõuete puudumise tõttu. Muus vaidlustatud osas jätta maakohtu otsus muutmata, s.o osas, milles maakohus jaotas menetluskulud.
2.Harju Maakohtu 06.05.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu 164,68 euro väljamõistmiseks, rahuldas osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu 1726,94 euro nõudes ja mõistis H.B-lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivise põhinõudelt 1335,69 eurot alates 07.05.2024 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti on
Harju Maakohtu 06.05.2024 otsus jõustunud osas, millega maakohus jättis hageja nõuded osaliselt rahuldamata. Rahuldada H.B apellatsioonkaebus. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata. Jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud ning määrata need kindlaks vastavalt otsuse tervikresolutsioonis märgitule. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
6.1.Jätta läbi vaatamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu 164,68 euro nõudes.
6.2.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu osaliselt.
6.3.Mõista H.B-lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 1726,94 eurot.
6.4.Mõista H.B-lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 1335,69 eurot alates 07.05.2024 (kaasaarvatud) kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.5.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu ülejäänud nõuete osas rahuldamata.
6.6.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
6.7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
6.8.Määrata kindlaks H.B menetluskulude rahaline suurus ja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital H.B kasuks välja menetluskulud 1183 eurot, mis tuleb tasuda RV Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE082200221057459894.
6.9.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Aktsiaseltsil PlusPlus Capital tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.B-lt (kostja) 2723,77 euro saamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, siis andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 05.09.2023 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1417,98 eurot, intressid 273,46 eurot, viivised 1387,12 eurot ja 2
2-23-130155 sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 1417,98 eurot alates 06.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (laenuandja) ja kostja 22.09.2020 krediidikonto lepingu nr 4183214845, mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale krediidilimiiti 2000 euro kasutamist kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15-ndaks kuupäevaks. Intressimäär oli lepingu järgi 40,90% aastas või 0,11% päevas. Arvelduskrediidi ülekandmise tasu kostja arvelduskontole oli 3,5 eurot, millele lisandus 3,1% ülekande summast, mille väiksemaks tasuks oli 15 eurot. Krediidikulukuse määr oli 59,28% aastas ja krediidi kogukulu 4787,63 eurot. Kostja ja laenuandja sõlmisid 07.01.2021 krediidikonto lepingu nr 4183214845 lisa, mille kohaselt sai kostja maksepuhkust 2021. aasta veebruarist kuni aprillini, millal kostja kohustus tasuma vaid intressimakseid.
4.Kostja rikkus lepingut ja jättis kokku lepitud maksed alates 15.12.2020 tasumata. Laenuandja teatas 01.04.2021 kostjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võla tasumiseks kuni 15.04.2021. Kostja ei tasunud võlga. Laenuandja ütles krediidikonto lepingu 16.04.2021 üles. Laenuandja loovutas 12.05.2021 nõude hagejale.
5.Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 1417,98 eurot ja intressid 273,46 eurot. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja, millega tekkis sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja arvestab viivist põhivõlalt 1417,98 eurot määras 40,90% aastas alates 16.04.2021 kuni 05.09.2023 kokku 1387,12 eurot.
6.Laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Laenuandja kasutas kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka laenuandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh AS CREDITINFO EESTI maksehäireregistrit). Laenuandja tuvastas kostja töötasuna 567,20 eurot ja kostja igakuised finantskohustused 300 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud laenuandjal kahtlust, et kostja suudab teenindada krediidikontot limiidiga 2000 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja vastuse kohaselt ta ei töötanud lepingu sõlmimise ajal, tal oli kaks alaealist last ning ta elas üürikorteris. Kostjal oli ka muid laenukohustusi. Kostja maksevõimet tegelikkuses ei hinnatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 06.05.2024 otsusega hageja hagi kostja vastu 164,68 euro nõudes läbi vaatamata. Harju Maakohus rahuldas sama 06.05.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2245,43 eurot ning viivise arvestatuna põhivõlalt 1736,71 eurot alates 07.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra
3
2-23-130155 järgi. Ülejäänud nõuete osas jättis maakohus hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
10.Maakohus menetles asja lihtsustatud korras (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1) ega andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 637 lg 21).
11.Hageja võttis oma nõude kokku summas 164,68 eurot tagasi, ja maakohus jättis hageja nõude summas 164,68 eurot läbi vaatamata.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste hagi aluseks olevate faktiväidete osas. Kostja ja laenuandja sõlmisid 22.09.2020 krediidikonto lepingu, mille alusel laenuandja andis kostjale krediiti. Lepingu tingimusi muudeti 07.01.2021. Laenuandja ütles lepingu selles ettenähtud tagasimaksete tegemata jätmise tõttu üles ja nõudis kogu võla tagastamist hiljemalt 15.04.2021. Tagasimaksete tegemise kohustuse viivitus algas 16.04.2021. Lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 271 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on tagastamata krediidi jääk 1736,71 eurot. Eelnimetatud summalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi perioodilt 16.04.2021–11.01.2024 on 439,92 eurot.
13.Hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 4034 lg 1 ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-de 1-7 järgi peab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks: 1) omandama vajaliku teabe ja tõendid, et hinnata, kas tarbija on võimeline lepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma (krediidivõimelisus); 2) teabe ja tõendite kogumis analüüsimise tulemusena, sh teabe kontrollimisega veenduma, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Laenuandja on küll palunud kostjal esitada arvelduskonto väljavõtte, kuid kohtule pole esitatud asjaolusid ega analüüsi kostja arvelduskonto pinnalt, mille tulemusel saaks järeldada, et krediidiandja sai olla veendunud kostja krediidivõimes. Krediidiandja peab suutma selgitada krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud andmete kogumise ja hindamise meetodeid ning kogutud tõendite ja andmete analüüsi ehk seda, kuidas kujunes krediidiandja hinnang tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kohtule pole esitatud 1) asjaolusid, et oleks välja selgitatud ja kontrollitud tööhõivega seonduvaid asjaolusid, sh töösuhte liiki, tegevusharu, koormust ja kestust; pangakonto andmete alusel tehtud regulaarsete kulude ja tulude analüüsi; arvestusi isiku majapidamiskulude või muude regulaarsete kulude kohta (nt toit, tervis/hügieen, vaba aeg, transport, riided/jalanõud); andmeid ülalpeetavaid puudtava teabe kontrollimise kohta.
15.Kuigi hageja on esitanud andmeid lepingu sõlmimise eelselt kogutud teabe kohta, siis pole hageja piisavalt selgitanud selle teabe analüüsi tulemusel tehtud järeldusi seostatuna tuvastatud asjaoludega. Maksevõime järeldamisel väidetavalt arvesse võetud palgatulu teenimine on osutunud ebaõigeks. Hagiavalduses märgitu kohaselt lähtuti krediidivõime hindamisel hoopis igakuise töötasu teenimisest. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on saldo mitme kuu teises pooles langenud mõnekümne euroni ning arvelduskonto jääki on suurendatud uute laenude võtmisega. Sissetulekutest oluline osa pärineb teadmata alustel füüsiliste isikute poolt tehtud maksetest, mille saamise aluseid pole lepingu sõlmimise eelselt uuritud ja millele järelikult ei saanud usaldusväärselt rajada hinnangut kostja maksevõime olemasolu kohta. Seega pole hageja tõendanud, et lepingu sõlmimisel on laenuandja kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnanud (VÕS § 4034 lg 13). Seega on rikutud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
4
2-23-130155
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei mõjuta kostja kohustust tagastada lepingu alusel saadud raha. Kõiki kostja tehtud tagasimakseid põhivõla katteks arvestades on tagastamata laenusumma jääk 1736,71 eurot, mille üle puudub vaidlus. Vaidlus puudub ka selle üle, et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks 15.04.2021. Seetõttu tuleb see summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Intressi ümberarvestust hageja esitanud pole. Seetõttu leidis maakohus, et hageja intressinõue 262,57 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 35 eurot tuleb jätta rahuldamata.
18.VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi arvestatud viivisevõlgnevus arvestatuna summalt 1736,71 eurot alates 16.04.2021 kuni käesoleva otsuse tegemise päevani (06.05.2024) on 508,72 eurot (8% aastas 625 päeva eest, 10,5% aastas 181 päeva eest, 12% aastas 184 päeva eest, 12,5% aastas 127 päeva eest), ja see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivisenõude vähendamiseks puudub õigustus. Ülejäänud osas jääb sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõue rahuldamata.
19.Alates 07.05.2024 kuni põhivõla 1736,71 euro tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi (TsMS § 367).
20.Arvestades hagi osalist tagasivõtmist ja osalist rahuldamata jätmist ning juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § 168 lg-st 2, jätis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse enam kui pooles ulatuses. Peamiseks vaidlusküsimuseks käesolevas menetluses on olnud aga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise küsimus, milles hageja seisukohad osutusid edutuks. Hageja apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 06.05.2024 otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud 72,17% ulatuses kostja kanda ja 27,83% ulatuses hageja kanda ning saata asi menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtule. Hageja palub apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
22.Maakohus jättis arvestamata hageja taotlusega võtta menetluskulude jaotamisel arvesse hageja nõustumist kohtu pakutud kompromissidega, millega kostja ei nõustunud. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kui ei andnud hinnangut sellele, kas menetluses tehtud pakkumised kompromissi sõlmimiseks olid hageja seisukohalt õiglased. Hageja oli nõus vaidluse lõpetama juba menetluse alguses, kuid kostja põhjustas menetluse venimise ja menetluskulude suurenemise. Maakohus rahuldas hagi suuremas ulatuse, kui pooled olid nõus kompromissiga lõpetama, kuid kostjale ei sobinud hageja pakutud igakuised maksed summas 100 eurot 24 kuulise maksegraafikuga. Seetõttu rahuldas maakohus hagiavalduse sarnasemas ulatuses, millise kompromissiga oli hageja nõustunud, sest maakohus otsuse täitmise eritingimusi ei kehtestanud ja mõistis summad kostjalt välja ilma tasumise ajatamiseta.
23.Alternatiivselt, arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust, tuleb jätta menetluskuud 72,17% ulatuses kostja kanda ja 27,83% ulatuses hageja kanda. Maakohus on põhjendamatult
5
2-23-130155 eelistanud kostjat, ning ei ole kohelnud pooli võrdselt kui jättis menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
25.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 06.05.2024 otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi 1726,94 eurot ületavas osas ja osas, milles kostjalt väljamõistetud edasiulatuv viivis tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras põhinõudelt, mis ületab 1335,69 eurot. Kostja palub lugeda võlgnetavaks põhivõla summaks 1335,69 eurot ning sellelt alates 16.04.2021 kuni 06.05.20224 arvestatud viivise summaks 391,25 eurot. Kostja palub muuta Harju Maakohtu 06.05.2024 otsuse resolutsiooni p 3 selliselt, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja summa 1726,24 eurot ning resolutsiooni p 4 selliselt, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja viivis põhivõlalt 1335,69 eurot alates 07.05.2024 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. Kostja palub apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
26.Maakohus on otsuse ebaõigesti tuvastanud põhivõlgnevuse suuruseks 1736,71 eurot. Hagiavalduses märkis hageja põhivõla suuruseks 1417,98 eurot. Kostja vaidlustas hageja põhivõla kujunemise, mille peale hageja täpsustas 04.12.2023 menetlusdokumendis põhivõla suuruse. Hageja selgitas, et kuivõrd kostja teostas hagejale makseid alates 08.06.2021 kuni 10.01.2023 summas 575 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa võlgnevuse katteks ning kostja tasumata põhiosaks kujuneb 1335,69 eurot. Sellest tulenevalt on hageja oma esialgset nõuet vähendanud. Hageja on teadmata põhjusel või ekslikult märkinud oma 12.01.2024 menetlusdokumendis põhivõla suuruseks 1736,71 eurot, kuid hageja ei ole varasemalt esitatud nõudeid muutnud.
27.Kuivõrd hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla suuruses 1335,69 eurot, siis ei saanud maakohus väljuda hagi piiridest ja välja mõista kostjalt suuremas ulatuse põhivõlga, kui hageja taotles. Põhivõla valest arvestusest tingituna on kogu kostjalt välja mõistetud võlgnevus valesti arvestatud (1726,94 euro asemel on märgitud 2245,42 eurot). Seetõttu on valesti märgitud ka põhivõla suurus (1335,69 euro asemel on märgitud 1736,71 eurot), millelt tuleb tasuda viivist. Hageja seisukoht
28.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta menetluskulud kostja kanda.
rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja summa, mis ületab 1726,94 eurot, ja edasiulatuva viivise arvestatuna põhinõudelt, mis ületab 1335,69 eurot. Tühistatud osas tuleb jätta otsus tegemata vastavasisuliste haginõuete puudumise tõttu. Muus osas tuleb jätta
6
2-23-130155 maakohtu otsus muutmata, s.o osas, milles maakohus jaotas menetluskulud. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
30.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi 1726,94 eurot ületavas osas ja osas, milles kostjalt välja mõistetud edasiulatuv viivis tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras põhinõudelt, mis ületab 1335,69 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viise väljamõistmiseks suuremas määras kui on ette nähtud VÕS § 113 lg 1 teises lauses. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded intressi 262,57 euro ja sissenõudmiskulude 35 euro väljamõistmiseks. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
31.Maakohus rikkus TsMS §-s 439 sätestatut, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. See rikkumine on oluline. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet põhivõla väljamõistmiseks suuremas summas kui 1335,69 eurot. Samuti ei ole hageja esitanud viivise nõuet põhinõudelt arvestamiseks teistsuguses suuruses kui 1335,69 eurot. Seega ei olnud maakohtul alust teha otsustusi nõuete kohta ja arvestusi nõuete alusel, mida hagis ei olnud esitatud.
32.05.09.2023 Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1417,98, intressid 273,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1387,12 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 1417,98 eurot kuni põhinõude täitmiseni kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses ning sissenõudmiskulud 35 eurot. Eeltoodud nõuded võeti Harju Maakohtu 22.09.2023 määrusega menetlusse. Hageja muutis 04.12.2023 menetlusdokumendis oma nõudeid ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1335,69 eurot, intressid 262,57 eurot, viivised 1335,69 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. 26.01.2024 palus Harju Maakohus hagejal täpsustada, kas ta on 04.12.2023 menetlusdokumendis soovinud loobuda osaliselt hagist või võtta selle osaliselt tagasi. Vastuseks maakohtu selgitustele teatas hageja 29.02.2024 menetlusdokumendis, et võtab nõude osaliselt tagasi põhinõude osas summas 82,29 eurot (1417,98 – 1335,69), intressinõude osas summas 10,89 eurot (273,46 – 262,57) ning sissenõutavaks muutunud viiviste nõudes 71,50 eurot (1378,12 – 1306,62). Samas 29.02.2024 menetlusdokumendis märkis hageja oma lõplike nõuetena, et palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 1335,69 eurot, viivised 1306,62 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 1335,69 eurot alates 06.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kuna hageja nõue 164,68 eurot oli tagasi võetud, sh põhivõlgnevuse väljamõistmiseks summas 82,29 ja selles osas on hageja nõue jäetud läbi vaatamata, siis ei olnud hageja esitanud nõuet kostja vastu ja maakohtu menetluses ei olnud nõuet suuremas summas kui põhivõlgnevus 1335,69 eurot (1417,98–82,29).
33.Maakohus arvestas eeltoodust tulenevalt ebaõigesti ka kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudelt 1736,71 eurot alates 16.04.2021 kuni maakohtu otsuse tegemise päevani 06.05.2024 summas 508,72 eurot. 7
2-23-130155 Kuna hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudelt 1335,69 eurot arvestatava viivise, siis on sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt 1335,69 eurot alates 16.04.2021 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 06.05.2024 391,25 eurot.
34.Seega ei saanud maakohus hageja esitatud nõuete alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista rohkem kui 1726,94 (1335,69 + 391,25).
35.Kuivõrd hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista edasiulatuva viivise põhinõudelt 1335,69 eurot, siis ei saanud maakohus ka hageja esitatud nõuete alusel mõista kostjalt välja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2024 (kaasa arvatud) kuni põhinõude tasumiseni suuremalt põhinõudelt kui 1335,69 eurot.
36.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda tuginedes TsMS § 163 lg-le 1 ja § 168 lg-le 2. TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus ja madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.
37.Maakohus märkis, et hoolimata asjaolust, et hagi rahuldatakse enam kui pooles ulatuses, on menetluskulud põhjendatud jätta poolte endi kanda. Maakohus põhjendas menetluskulude poolte kanda jätmist sellega, et menetluses peamiseks vaidlusküsimuseks olnud vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvad hageja seisukohad osutusid edutuks. Vaidlust ei ole, et maakohus tegi pooltele ettepanekuid sõlmida kompromiss. Kolleegium aga ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel arvestama maakohtu 26.01.2024 ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks, millega hageja oli nõustunud. Maakohus tegi 26.01.2024 ettepaneku lõpetada tsiviilasi kompromissiga, kus kostja tasub hagejale 1736,71 eurot ja edasiulatuva viivise mõistliku maksegraafiku alusel. Hageja ei vastanud maakohtu 26.01.2024 ettepanekule ega 04.03.2024 korduvale ettepanekule, et tema oleks olnud sellega nõus. Asjaolust, et pooled pidasid läbirääkimisi maksegraafiku osas, kuid kokkulepet ei saavutanud, ei olnud maakohtul võimalik seda menetluskulude jaotamisel arvestada. Kui kostjal ei ole võimalik tasuda hagejale igakuuliselt suuremat summat kui 70 eurot ning hageja sellega ei nõustunud, siis on kolleegiumi arvates äärmiselt ebaõiglane, et sellise kompromissiga mittenõustumisel, mida kostja ei suuda täita, saaks arvestada menetluskulude jaotamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire ja on valinud põhjendatult TsMS § 163 lg-s 1 sisalduva alternatiivi jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse ja hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Maakohus ei pidanud kostja menetluskulusid
8
2-23-130155 kindlaks määrama. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks kostja apellatsiooniastme menetluskulud.
39.Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1183 eurot (lepingulise esindaja kulu 1008 eurot ja riigilõiv 175 eurot). Hageja arvates on kostja menetluskulud ülepaisutatud.
40.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 7 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu maakohtu otsusega tutvumiseks 1 tund, kostja apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi, hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks 1 tund, hageja apellatsioonkaebusele vastamiseks 2 tundi, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik.
41.Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 144 eurot, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on palunud menetluskulu seoses temale osutatud õigusteenusega välja mõista käibemaksuga ning on kinnitanud TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
42.Kostjal on tekkinud menetluskulu seoses kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisega 175 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik.
43.Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulude katteks 1183 eurot (7 x 144 + 175), mis tuleb kostja taotlusel tasuda RV Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE082200221057459894. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (TsMS § 177 lg 4).
44.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.