AS PlusPlus Capital hagi H.B vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes
Tsiviilasja hind
2747,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: H.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja Reet Vokk
Menetlusliik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi läbi vaatamata 164,68 euro väljamõistmise nõude osas.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 2245,43 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestatuna põhivõlalt 1736,71 eurot alates 07.05.2024 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on
selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.B (kostja) vastu, nõudes Esto AS-i ja kostja vahel 22.09.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla tasumist (digitoimiku lk dtl 4). Kostja esitas vastuväite põhjendusega, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 13). Asi anti üle hagimenetlusse (dtl 17).
2.Hageja esitas samal alusel 05.09.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu (dtl 23). Kostja on jätnud tasumata 22.09.2020 sõlmitud krediidikonto leping nr. 4183214845 järgsed maksed. Lepingut muudeti 07.01.2021 ja kostjale anti maksepuhkust. Kostja rikkus lepingut ja see öeldi üle. Krediidi tagastamise tähtpäev saabus 16.04.2021. Kostja võlgneb 1417,98 eurot põhivõlana, 273,46 eurot intressidena ja 1387,12 eurot viivisena (viivis arvestatud seisuga 05.09.2023). Kostja võlgneb ka lepingu üldtingimuste ja hinnakirja järgi arvestatud hüvitise 35 eurot kolme võla meeldetuletuskirja eest. Esialgne võlausaldaja on loovutanud nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt 3113,56 euro väljamõistmist ja lisaks veel põhivõlalt 1417,98 eurot intressimääraga 40,9% aastas arvestatavat viivist alates 06.09.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Vastusena maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele selgitas hageja, et enne lepingu sõlmimist kontrolliti kostja maksevõimet. Tuvastati igakuine töötasu 567,2 eurot, maksehäirete, ametlike teadaannete ja karistuste puudumine ja leiti, et kostja on võimeline krediidilepingut täitma.
3.Kostja vaidles hagile vastu (dtl 92). Kostja ei töötanud lepingu sõlmimise eelsel ajal, tal on kaks alaealist last ja ta elas üürikorteris. Kostjal oli ka muid laenukohustusi. Kostja arvates jäeti tema maksevõime tegelikult üldse hindamata. Kostja leidis, et temale on tekitatud kahju ja ta võib selle hüvitamiseks teha hageja nõudega tasaarvestuse.
4.Kohus selgitas 01.11.2023 määrusega menetluse seisu ja tõendamiskoormist ning menetluse läbiviimist lihtmenetlusena (dtl 124). Kohus selgitas, et kostja on võtnud vaikivalt omaks hageja faktiväited, sealhulgas nõuete arvestuse. Kohus selgitas ka, et väidetav vastunõue on põhjendamata ja tõendamata.
2 (5)
5.Hageja esitas 02.11.2023 selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta (dtl 130).
6.Kostja esitas 23.11.2023 seisukohad nõude arvestuste põhjendamatuse kohta (204).
7.Hageja võttis osaliselt oma nõuded tagasi 04.12.2023 ja 29.02.2024 avaldustega (dtl 237 ja 341), kokku summas 164,68 eurot.
8.12.01.2024 esitas hageja ka arvestuse hageja poolt kostjale makstud ja kostja poolt tagastatud maksete saldo 1736,71 euro kohta ja sellelt summalt seadusjärgses määras arvestatud viivise kohta perioodi 16.04.2021 – 11.01.2024 eest summas 439,92 eurot (dtl
9.Pooled esitasid täiendavaid põhjendusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta (hageja 12.01.2024, dtl 279, 19.01.2024, dtl 328 ja 29.02.2024, dtl 341; kostja 16.01.2024, dtl 285).
10.Kohus selgitas 06.12.2023 määruses nõude arvestusi puudutavate hageja faktiväidete omaksvõttu ja käsitles vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise küsimusi (dtl 262). Ühtlasi tegi kohus pooltele kompromissiettepaneku. Järgnevaid avaldusi arvestades selgitas kohus nõude arvestuste omaksvõttu ka 26.01.2024 määruses ning vähendas kompromissiettepanekus summat, mille kostja võiks hagejale kokkuleppel tasuda (dtl 338). Mõlemad pooled olid nõus kohtu poolt soovitatud kompromissitingimustega, kuid ei suutnud leppida kokku võla tasumise maksegraafikus (dtl 351-355). Kostja soovis 34 kuu pikkust maksegraafikut, hageja oli nõus kuni 24 kuu pikkuse maksegraafikuga.
11.Kumbki pool ei taotlenud enda ärakuulamist.
Kohtu põhjendused
12.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-st 2, jätab kohus hagi tagasivõtmise tõttu (vt p 7 eespool) läbi vaatamata summas 164,68 eurot.
13.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada ning põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt TsMS §-le 444 lg 2).
14.Puudub vaidlus järgmiste hagi aluseks olevate faktiväidete osas. Hagi aluseks on kostja ja Esto AS-i vahel 22.09.2020 sõlmitud krediidikonto leping, mille alusel Esto AS andis kostjale krediiti. Lepingu tingimusi muudeti 07.01.2021. Esto AS ütles lepingu selles ettenähtud tagasimaksete tegemata jätmise tõttu ja nõudis kogu võla tagastamist hiljemalt 15.04.2021. Tagasimaksete tegemise kohustuse viivitus algas 16.04.2021. Lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 271 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on tagastamata krediidi jääk 1736,71 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause järgi eelnimetatud summalt arvestatud viivis perioodilt 16.04.2021-11.01.2024 on 439,92 eurot (hageja 12.01.2024 avaldus, dtl 279). Kohus on hagejale faktiväidete omaksvõttu selgitanud (06.12.2023 määrus, dtl 262 ja 26.01.2024 määruses, dtl 338).
3 (5)
15.Kostja väidetav vastunõue on põhjendamata ja tõendamata. Kohus selgitas seda juba 01.11.2023 määruses (dtl 124), kostja oma väidetavat nõuet täiendavalt ei käsitlenud.
16.Hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 4034 lg 1 ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p 1-7 järgi peab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks: 1) omandama vajaliku teabe ja tõendid, et hinnata, kas tarbija on võimeline lepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma (krediidivõimelisus). 2) teabe ja tõendite kogumis analüüsimise tulemusena, sh teabe kontrollimisega, on veendutud, et tarbija on krediidivõimeline. Käesoleval juhul on laenuandja palunud esitada küll kostja arvelduskonto väljavõtte, kuid pole esitatud asjaolusid ega analüüsi selle pinnalt, mille tulemusel saaks kohus leida, et krediidiandja sai olla veendunud kostja krediidivõimes. Krediidiandja peab suutma selgitada krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud andmete kogumise ja hindamise meetodeid ja kogutud tõendite ja andmete analüüsi ehk seda, kuidas kujunes krediidiandja hinnang tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kohtule pole esitatud: asjaolusid, et oleks välja selgitatud ja kontrollitud tööhõivega seonduvaid asjaolusid, sh töösuhte liiki, tegevusharu, koormust ja kestust; pangakonto andmete alusel tehtud regulaarsete kulude ja tulude analüüsi; arvestusi isiku majapidamiskulude või muude regulaarsete kulude kohta (nt toit, tervis/hügieen, vaba aeg, transport, riided/jalanõud); andmeid ülalpeetavaid puudtava teabe kontrollimise kohta. Hageja on esitanud andmeid lepingu sõlmimise eelselt kogutud teabe kohta, kuid pole piisavalt selgitanud selle teabe analüüsi tulemusel tehtud järeldusi seostatuna tuvastatud asjaoludega. Eelnimetatud kohustuse täitmiseks ei piisa pelgalt andmete kogumisest, neid tuleb ka analüüsida tehes lepingu sõlmimise otsustamise eelselt põhjendatud järeldusi. Maksevõime järeldamisel väidetavalt arvesse võetud palgatulu teenimine on osutunud ebaõigeks (hageja 29.02.2024 avaldus, dtl 341. Hagiavalduses märgitu kohaselt lähtuti krediidivõime hindamisel hoopis igakuise töötasu teenimisest, p IV, dtl 25). Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 101 ja 302; hageja 02.11.2023 avalduse lisa 2 koosseisu kuuluv Excel tabel, väljatrüki algus dtl 146) nähtuvalt on saldo mitme kuu teises pooles langenud mõnekümne euroni. Jääki on suurendatud uute laenude võtmisega (18.06.2020, dtl 101; 10.07.2020, dtl 103; 18.07.2020, dtl 104; 22.07.2020, dtl 105; 13.08.2020, dtl 110; 24.08.2020, dtl 112; 01.09.2022, dtl 114). Sissetulekutest oluline osa pärineb teadmata alustel füüsiliste isikute poolt tehtud maksetest (hageja 29.02.2024 avaldus, dtl 341), mille saamise aluseid pole lepingu sõlmimise eelselt uuritud ja millele järelikult ei saanud usaldusväärselt rajada hinnangut kostja maksevõime olemasolu kohta. Seega pole hageja tõendanud, et lepingu sõlmimisel on krediidiandja võlgniku krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnanud. Tõendamiskoormis lasus hagejal (§ 4034 lgs 13). Seega on rikutud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
4 (5)
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei mõjuta kostja kohustust tagastada lepingu alusel saadud raha. Kõiki kostja tehtud tagasimakseid põhivõla katteks arvestades on tagastamata laenusumma jääk 1736,71 eurot, mille üle puudub vaidlus (vt p 14 eespool). Vaidlus puudub ka selle üle, et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks 15.04.2021 (samas). Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Intressi ümberarvestust hageja esitanud pole (dtl 280). Seetõttu jätab kohus rahuldamata intressinõude 262,57 eurot ja sissenõudmiskulude nõude 35 eurot.
19.VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi arvestatud viivisevõlgnevus arvestatuna summalt 1736,71 eurot alates 16.04.2021 kuni käesoleva otsuse tegemise päevani (06.05.2024) on 508,72 eurot (8% aastas 625 päeva eest, 10,5% aastas 181 päeva eest, 12% aastas 184 päeva eest, 12,5% aastas 127 päeva eest). Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Ülejäänud osas jääb sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõue rahuldamata.
20.Viivisenõude vähendamiseks puudub õigustus. Nõude kohtusse esitamise ajast ei järeldu teisiti. Kostjale tehti kohtueelseid meeldetuletusi võla tasumiseks 14.05.2021, 15.09.2022 ja 08.06.2023 (hagiavalduse lk 2). Kostja seda vaidlustanud pole (vaidlustades vaid meeldetuletuste tegemise eest tasu nõudmise - 16.01.2024 avalduse p 11).
21.Alates 07.05.2024 kuni põhivõla 1736,71 euro tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. Kohus juhindub seejuures TsMS §-st 367.
22.Kohus ei rahulda kostja taotlust otsuse täitmise ajatamiseks (29.02.2024 avaldus, dtl 345). Kostja väide, et tema tegelik maksevõime ei võimalda tasuda enam kui 70 eurot kuus, ajatamist ei õigusta.
23.Arvestades hagi osalist tagasivõtmist ja osalist rahuldamata jätmist ning juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § 168 lg-st 2, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse enam kui pooles ulatuses. Peamiseks vaidlusküsimuseks käesolevas menetluses on olnud aga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise küsimus, milles hageja seisukohad osutusid edutuks.
24.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2025. a otsusega nr 2-23130155.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.