V E hagi OÜ Euro Work vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse, TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 2028,40 euro, töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 6389,52 euro nõudes
Tsiviilasja hind
8417,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V E (isikukood: xxx; xxx) Hageja lepinguline esindaja: T E. T (EMSA õigusbüroo OÜ, Ahtri 8, 10151 Tallinn, Tel: xxx, e-post: xx) Kostja: OÜ Euro Work (registrikood: 11016903, Jõe tn 5, Tallinn, 10151, Tel: 6350687) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lauri Paulus (Advokaadibüroo Legalia; Narva mnt 13, 10151 Tallinn; Telefon: xxx; e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Euro Work hageja V E kasuks TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis 2028,40 eurot (bruto).
3.Jätta rahuldamata hageja V E nõue tuvastada kostja OÜ Euro Work poolt hagejale 13.04.2018.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus. Lugeda 13.04.2018.a esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtivaks.
Jätta rahuldamata hageja V E nõue lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 13.04.2018.a ja mõista kostjalt OÜ-lt Euro Work hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 6389,52 eurot.
2-18-11966
5.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 27.06.2018.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/880/18 (teatavaks tegemise kuupäev 11.07.2018.a kell 15.00) jättis TVK V E avalduse täies ulatuses rahuldamata (tlk 5-7). Otsus tehti pooltele teatavaks 11.07.2018.a (TVK toimik lk 68-69).
2.V E esitas 10.08.2018.a kohtule hagiavalduse (tlk 2-4). Harju Maakohus võttis 12.10.2018.a määrusega V E hagi OÜ Euro Work vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse, töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 100 lg 5 alusel hüvitise 2028,40 euro ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 6389,52 euro nõudes menetlusse (tlk 15-16). HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
3.Hagiavaldusest nähtub, et V E ja OÜ Euro Work sõlmisid 22.09.2016 töölepingu nr AGR1003883, mille kohaselt asus hageja tööandja juures tööle peakoka ametikohal kasutajaettevõtja OÜ Viking Line Eesti opereeritaval reisiparvlaeval VIKING XPRS (tlk 24; 28-29; 38-41) Hageja selgitas, et töölepingu p 1.7 kohaselt on töötaja tööülesannete täpne kirjeldus ametijuhendis, kuid ametijuhendit ei ole. Seisuga 13.04.2018 edastas tööandja töötajale töölepingu ülesütlemise teatise nr 4-11/18. Teatise kohaselt ütles tööandja töötajaga töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, tuues põhjuseks töötaja korduvad töökohustuste rikkumised. Lisaks leidis tööandja teatises, et tal on küllaldane alus öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata. Töötaja viimane tööpäev tööandja juures oli 13.04.2018.
4.Tööandja väitel ei vastanud 09.04.2018 kl 10.01-10.09 suur osa toidu väljapanekust Viking Line’i kontseptsioonile. Töötaja ei käinud restorani toidulette enne restorani avamist kontrollimas ehkki oli teadlik vanemkoka töös esinevatest vigadest. Laeva intendant võttis 12.04.2018 juhtumi kohta töötajalt kirjaliku selgituse. Selgituses töötaja tunnistas, et ei kontrollinud bistroo restorani toidulette enne selle avamist. Hageja selgitas, et laeva väljumisel kl 10.30 oli restorani toiduväljapanekutes puudujääke, kuid ei tunnista talle etteheidetud rikkumise sellist olulisust, mis tingiks töölepingu erakorralise ülesütlemise. Bistroo restoran avatakse kl 10.15. Kl 10.00 käis hageja saalis letitemperatuuri kontrollimas. Kuna peakoka otseste ülesannete hulka kuulub lisaks kokkade, sh vanemkoka, töö kontrollimisele ka dokumentide koostamine, tegeles hageja laeva väljumise ajal, s.o
2-18-11966 pärast seda, kui oli restoranis kontrollkäigu ära teinud, dokumentatsiooniga ning seda eeldusel, et tema meeskond teab ja täidab oma ülesandeid nii nagu on neid kogu aeg täitnud. Hageja hinnangul oli intendandi käitumine vanemkoka suhtes pahauskne. Olukorras, kus töötajaid on vähe, pidanuks heauskne ja mõistlik juht omalt poolt kaasa aitama sellele, et töötajad saaksid oma ülesanded nõuetekohaselt täidetud, kuid intendant seda ei teinud. Selle asemel otsustas ta hoolitseda selle eest, et nii vanemkoka kui peakoka töölepingud üles öeldaks. Kui tööandja esindaja oleks käitunud heauskselt ja veel enne restorani avamist juhtinud töötajate, sh hageja tähelepanu puudustele toidulettidel ning ühtlasi rõhutanud hagejale vältimatut vajadust kuni restorani avamiseni viibida kontrolli teostamiseks saalis, oleks hageja saanud vaidlusalust rikkumist vältida ning seda teha ka edaspidi. Sarnaseid probleeme ei ole varem esinenud ehk tegu oli esmakordse juhtumiga, mille oleks tööandja saanud ka omalt poolt hea usu põhimõtet järgides ära hoida, kuid ei teinud seda.
5.Tööandja väitel oli töötaja ka varem oma kohustusi hooletult täitnud. 17.10.2017 toimus töötajal vastavasisuline vestlus otsese juhi intendantiga, kes küsis selgitusi juhtumi kohta, kus juustulett oli „ääretult“ armetus seisukorras ja pildid sellest lekkisid sotsiaalmeediasse (TVK toimik lk 56). Hagejale tuletati meelde ettevõtte reegleid ja peakoka vastutusala. Hageja on seisukohal, et nii ettevõtte kuvand kui ka kliendisuhted on endiselt head. Hageja selgitas, et tema ja tema kolleegi väidetavad rikkumised olid tingitud ettevõtte kokkuhoidlikust personalipoliitikast ning tegemist oli veaga, mida oleks saanud parandada viga märganud tööandja esindaja koostööle suunatud suhtumisega töötajatesse. Vestluse kohta vormistati kirjalik tagasiside. Hageja selgitas, et tagasisidest ei nähtu, et töötajale oleks tehtud hoiatust, millest võinuks aru saada, et bistroo lettide edaspidine nõuetele mittevastamine võib kaasa tuua tema töölepingu lõppemise. Peakoka esmaste ülesannete hulka ei kuulu pidev saalikontroll. Juhul, kui saalis leiavad aset ebakorrektsused, siis on peakoka ülesanne neist teadasaamisel hoolitseda selle eest, et selliseid olukordi enam ette ei tuleks.
6.Laeva kapten on teinud seisuga 12.03.2017 hagejale hoiatuse töökohustuste mittetäitmise eest (TVK toimik lk 57). Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et nimetatud hoiatust ei saa töölepingu ülesütlemisel aluseks võtta, kuivõrd hoiatusest nähtub, et see on tehtud tähtajaga üks aasta, st hoiatus kehtis kuni 12.03.2018. Ülesütlemisavaldus on esitatud seisuga 13.04.2018 ehk üks kuu hiljem. Hageja hinnangul puudus tema töösoorituse rikkumises selline olulisus, mis oleks õigustanud töölepingu ilma eelneva ning kehtiva hoiatuse ja etteteatamiseta ülesütlemist.
7.Hageja hinnangul tööandja on töölepingu ülesütlemisel rikkunud etteteatamiskohustust. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks ta leiab, et töösuhte jätkumine mõlemapoolseid huve arvestades osutus päevapealt võimatuks ning miks ei oleks saanud töötajale teha hoiatust ega anda talle tähtaega ehk viimast võimalust oma töösoorituste parandamiseks. Puuduvad rikkumised, mis oleksid tinginud töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega järgimata.
8.Hageja leidis, et tööandjal puudus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel mõistlik põhjus. Väidetavad põhjused on otsitud ning ülesütlemise tegelikuks ajendiks on eeldatavasti asjaolud, mida töölepingu ülesütlemise alustena käsitada ei saa. Töötajal ei ole olnud terve töösuhte kestel olulisi töökohustuste rikkumisi. Töötaja ning tema meeskond on etteantud võimaluste piires (inimressursi nappus) oma ülesandeid täitnud vajaliku hoolsusega. Võttes arvesse töötajale teadaolevalt peakoka peamisi tööülesandeid ehk hallata kokkade tööd kõige üldisemas mõttes ja tegeleda dokumentatsiooniga, olid töötajale
2-18-11966 ülesütlemisavalduses etteheidetavad väidetavad rikkumised ebaolulised ning nende vältimiseks oleks saanud kasutada töötajat vähem kahjustavat meedet. Iseäranis oleks saanud töötajat hoiatada, et saalis toimuv on üks peamisi prioriteete ning töötaja üks peamisi ülesandeid on vastutada saalilettide veatu väljanägemise eest ning et selle nõude edaspidine rikkumine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise.
9.Hageja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel seisuga 13.04.2018, s.o päevast, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja nõuab TLS § 100 lg 5 kohaselt etteteatamistähtaja rikkumise eest hüvitist 20 tööpäeva eest, mis jäävad ajavahemikku 13.04-13.05.2018. Hüvitise arvestuse aluseks on võetud tööandja poolt avaldajale esitatud töötasu tõendid 2017.a oktoobrist kuni 2018.a märtsini. Hüvitise suuruseks kujunes 2028,40 eurot. Hageja nõuab ka TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 6389,52 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata (tlk 22-24). Tööandja ütles töötaja töölepingu üles erakorraliselt ja etteteatamistähtaega järgimata, kuna kõiki asjaolusid ja poolte huvi arvestades ei võinud mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tööandjal ei ole kohustust töötajat hoiatada juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada.
11.Töölepingute ülesütlemise põhjuseks oli 9.04.2018 tuvastatud ebarahuldav olukord „Viking XPRS“ Bistro Bella toitude väljapanekus. Suur osa toitude väljapanekust ei vastanud Viking Line’i nõuetekohasele kontseptsioonile, mida rakendatakse ühtselt kõigil Viking Line grupi Läänemerel seilavatel laevadel. Antud juhul ei olnud kontseptsiooni järgitud, toidud olid asetatud vaagnatele väga lohakalt ja ebakorrapäraselt, üldine mulje toidulettidest ei vastanud ettevõtte kontseptsioonile ega ka heale toitlustustavale. Toitude väljapaneku ettevõtte kontseptsioonile ja nõuetele vastavus oli otseselt hageja vastutusala. Ebarahuldava olukorra põhjuseks bistroo toitude väljapanekus oli hageja töökohustuste rikkumine ning seda vaatamata asjaolule, et tööandja oli ka varasemalt puudujääkidele töötaja tähelepanu juhtinud ja andnud korraldusi selliste olukordade vältimiseks.
12.Toitlustamine on laeval üks olulisemaid teeninduse osiseid ning nähtavaimaid ning vahetumaid kontakte kliendiga. Hageja töökohustuste rikkumine ohustas väga tõsiselt reederi kliendisuhteid ning aastatega ehitatud kuvandit igakülgselt kvaliteetset teenust pakkuvast laevaliinist. Asjaolu, et hageja küll möönab rikkumist, kuid vaidleb vastu rikkumise olulisusele, näitab, et hageja ei ole senimaani aru saanud oma töökohustustest ning nende tähtsusest tööandjale ning olulisusest suhetes reederi klientidega. Seda hoolimata vastavasisulistest tagasiside vestlustest ning ka hoiatustest. See omakorda kinnitab veelgi tööandja veendumust, et töösuhte jätkamine ei olnud ega saa olla võimalik.
13.Käesoleval juhtumil piisas hageja poolt 09.04.2018 aset leidnud töökohustuste rikkumisest ning tööandja korralduste eiramisest, et temaga tööleping koheselt üles öelda. Väiksemgi kõrvalekalle tööandja korraldusest järgida täielikult Viking Line’i kontseptsiooni, on käsitletav olulise rikkumisena, mille puhul ei ole hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, samuti ei saa eeldada etteteatamistähtaja järgimist. Hageja on lisaks eeltoodule ka varasemalt töösuhte jooksul näidanud üles hoolimatust oma töökohustuste ning tööandja korralduste suhtes. Kostja arvates on tarbetu arutleda hoiatuste kehtivuse üle. Hoiatus ei ole karistus, mis vastava regulatsiooni kohaselt võiks teatud aja möödudes kustuda. Kostja
2-18-11966 leiab, et hagejaga on tööleping üles öeldud seadusest tuleneval alusel ning seadusest tulenevatele nõuetele vastavalt.
MENETLUSE KÄIK
14.01.02.2019.a määrusega määras kohus käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse (tlk 36).
TSIVIILASJA HINNA KINDLAKSMÄÄRAMINE
15.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 133 ja § 134 lg 3 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8417,92 eurot
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja V E hagi tuleb rahuldada osaliselt ning menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
17.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
-
-
-
V E ja OÜ Euro Work sõlmisid 22.09.2016 töölepingu nr AGR1003883. Hageja asus tööandja juures peakoka ametikohale kasutajaettevõtte OÜ Viking Line Eesti opereeritaval reisiparvlaeval VIKING XPRS. Kostja esitas hagejale 13.04.2018 teatise nr 4-11/19 töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata töötajast tuleneval põhjusel. Töösuhe lõppes TLS § 88 p 3 alusel Töölepingu peamiseks ülesütlemise põhjuseks oli 09.04.2018 bistroo restoranis toitude väljapaneku mittevastavus Viking Line’i kontseptsioonile. Hageja ei käinud restorani toidulette enne restorani avamist kontrollimas, ehkki oli teadlik vanemkoka töös esinevatest vigadest. Hageja möönab väljapaneku mittevastavust Viking Line’i kontseptsioonile. Kostja on hagejale ette heitnud ka varasemaid töökohustuste rikkumisi. Laeva kapten on teinud seisuga 12.03.2017 hagejale hoiatuse töökohustuste mittetäitmise eest.
18.Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle: -
kas kostja on hagejat hoiatanud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 88 lg 3 alusel; kas töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esines alus; kas tööandja jättis õigustatult järgimata ülesütlemise etteteatamise tähtaja.
2-18-11966
19.Esmalt selgitab kohus hoiatuse tegemise eesmärki ja lahendab hoiatuse kehtivuse küsimuse. Seejärel annab kohus hinnangu töölepingu erakorralisele ülesütlemisele, st selgitab välja, kas kostjal esines alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kolmandaks annab hinnangu etteteatamistähtaja kohaldamatajätmisele.
20.Hageja on hagiavalduses märkinud, et laeva kapten on teinud seisuga 12.03.2017.a hagejale hoiatuse töökohustuste mittetäitmise eest. Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et nimetatud hoiatust ei saa töölepingu ülesütlemisel aluseks võtta, kuivõrd hoiatusest nähtub, et see on tehtud tähtajaga üks aasta, st hoiatus kehtis kuni 12.03.2018.a. 17.10.2017.a toimus töötajal vestlus otsese juhi intendantiga (TVK toimik lk 14). Hagejale tuletati meelde ettevõtte reegleid ja peakoka vastutusala. Vestluse kohta vormistati kirjalik tagasiside. Hageja selgitas, et tagasisidest ei nähtu, et töötajale oleks tehtud hoiatust, millest võinuks aru saada, et bistroo lettide edaspidine nõuetele mittevastamine võib kaasa tuua tema töölepingu lõppemise. Laeva intendant võttis 12.04.2018 juhtumi kohta töötajalt kirjaliku selgituse ning töötaja tunnistas, et ei kontrollinud bistroo restorani toidulette enne selle avamist (TVK toimik lk 11-12). Ülesütlemisavaldus esitati 13.04.2018.a (TVK toimik lk 8-9). Kostja selgitas, et tööandjal ei ole kohustust töötajat hoiatada juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Hoiatus ei ole karistus, mis vastava regulatsiooni kohaselt võiks teatud aja möödudes kustuda. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (TsÜS § 68 lg-d 1 ja 2) (Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-187-15, p 13). Kehtiv seadusandlus ei sätesta töötajale määratud hoiatuse aegumist või kustumist mingi konkreetse tähtaja möödumisel. Samuti ei näe kehtiv seadusandlus ette hoiatuse kohustusliku vormi, st hoiatus võib olla nii suuline kui kirjalik. Hoiatamise mõte on töötajale meelde tuletada tema kohustusi ja seda, mis võib kohustuste rikkumise tagajärjeks olla. Kohtu hinnangul asjaolu, et töötajale tehti tähtajaline hoiatus kehtivusega kuni 12.03.2018.a, ei saa mõjutada töötaja teadmist sellest, et edaspidine töökohustuste rikkumine võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja 12.03.2017.a hoiatuses sisaldus selge tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. 17.10.2017.a toimus töötajaga ka vestlus, kus selgitati talle tema kohustusi. Kui töötaja on uuesti rikkunud töökohustusi, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötajal sai olla ootus, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist veelkord hoiataks. Hageja töö iseloomu ning rikkumiste laadi ja korduvust arvestades ei saanud ta hea usu põhimõttest tulenvalt oodata, et kostja teda veelkord hoiatab. Samuti on kohtu hinnangul möödunud mõistlik aeg töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses nimetatud intsidendiga TLS § 88 lõike 4 kohaselt. Kohtu hinnangul on kostjapoolne hageja korduv hoiatamine (sh läbiviidud vestlus) leidnud tõendamist ning hageja oli teadlik, et töökohustuste rikkumine võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise, millega on kostja täitnud TLS § 88 lg 3 kohustust. Kohus on seisukohal, et
2-18-11966 arvestades hageja poolt toime pandud erinevate töökohustuste rikkumisi ja toimepanemise aega ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et kostja hoiatab teda veel kord.
21.Töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tööandja poolt sätestab TLS § 88. Kohtu hinnangul on kostja töölepingu ülesütlemise avalduses esitatud hageja rikkumised käsitatavad mõjuva põhjusena, mille tõttu ei saa poolte huve järgides eeldada töösuhte jätkamist (TLS § 88 lg 1). TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kostja heidab hagejale ette 09.04.2018 aset leidnud töökohustuste rikkumist. Kostja selgitas, et hageja on lisaks eeltoodule ka varasemalt töösuhte jooksul näidanud üles hoolimatust oma töökohustuste ning tööandja korralduste suhtes. Hageja selgitas, et laeva väljumisel kl 10.30 oli restorani toiduväljapanekutes puudujääke, kuid ei tunnista talle etteheidetud rikkumise sellist olulisust, mis tingiks töölepingu erakorralise ülesütlemise. Töötaja kohustused sätestab töölepingu p 5.1 (TVK toimik lk 5 pöördel). Töötaja kohustused näeb ette ka TLS § 15. 09.04.2018 aset leidnud töökohustuste rikkumise osas kohus märgib järgmist. TLS § 15 lg 2 p 3 kohaselt tuleb töötajal täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Kostja on hageja tähelepanu toidu väljapaneku puudustele varasemalt juhtinud ning hagejale oli teada tööülesande täitmise olulisus ning tööandja ootused selle osas. Poolte vahel ei esine vaidlust selle üle, et kostja on hagejale ette heitnud ka varasemaid töökohustuste rikkumisi. Tõendamist on leidnud, et laeva intendant võttis 12.04.2018 juhtumi kohta töötajalt kirjaliku selgituse ning töötaja tunnistas, et ei kontrollinud bistroo restorani toidulette enne selle avamist. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et laeva kapten on teinud seisuga 12.03.2017 hagejale hoiatuse töökohustuste mittetäitmise eest. TVK 27.06.2018 istungil selgitas kostja, et hageja mittekorrektne käitumine oli korduv ning tööandja ei saanud töötajaga töösuhet jätkata. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on korduvalt rikkunud erinevaid töökohustusi. Kostja on hagejat hoiatanud, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on kostjal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles. Samuti on kostja viinud läbi vestlusi, kus selgitati hagejale tema töökohustusi. Vaatamata sellele ei ole hageja oma käitumist parandanud. Seega oli kostjal õigus öelda 13.04.2018.a ülesütlemisavaldusega hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohus leiab, et kuna kostjal oli õigus öelda tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles ning hageja oli enne töölepingu ülesütlemist teadlik, et töökohustuste rikkumise korral võib tööandja töölepingu üles öelda, on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. Kohus leiab, et kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles kehtivalt.
22.Hageja palus TLS § 100 lg 5 alusel välja mõista hüvitise ulatuses, mida hagejal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja, s.o 20 tööpäeva, järgimisel summas 2028,40 eurot. TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Riigikohus on oma 25.02.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-172-14 punktis 12 leidnud, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus
2-18-11966 kokku lepitud, on töötajal TLS § 100 lg 5 järgi õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejaga on töösuhe lõpetatud etteteatamistähtaega järgimata. Tööandja ütles töötaja töölepingu üles 13.04.2018 tehtud avaldusega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ning ilma TLS § 97 lg 2 toodud etteteatamistähtaega järgimata, kuna kõiki asjaolusid ja poolte huvi arvestades ei võinud mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja hinnangul on tööandja töölepingu ülesütlemisel rikkunud etteteatamiskohustust. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks ta leiab, et töösuhte jätkumine mõlemapoolseid huve arvestades osutus päevapealt võimatuks. Puuduvad rikkumised, mis oleksid tinginud töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega järgimata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-172-14 p-s 12 väljendanud seisukohta, et TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Töölepingu etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemine eeldab kõigi asjaolude ja mõlema poole huvi arvestamist ja poolte huvide kaalumist. Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja ei pidanud etteteatamistähtaega järgima. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada TLS § 88 lg 1 alusel, ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel, on tal üldjuhul kohustus järgida TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamise tähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib tööandja TLS § 97 lg 3 alusel öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav abinõu, mille eesmärgiks on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ja võimaldada talle aega uue töö otsimiseks (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-172-14, p 12). Käesolevas ajas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis oleks võimaldanud kostjal hagejaga töölepingu üles öelda ilma TLS § 97 lg 2 p 2 etteteatamistähtaega järgimata. Hageja töökohustuste rikkumised ei ole niivõrd rasked, mis õigustaksid etteteatamistähtaja kohaldamata jätmise. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis oleks andnud aluse TLS § 97 lg 3 kui erinormi kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise saamiseks põhjendatud. Hüvitise arvestuse aluseks on hageja võtnud tööandja poolt hagejale esitatud töötasu tõendid 2017.a oktoobrist kuni 2018.a märtsini (126 tööpäeva), kokku summas 12 779,04 eurot. Keskmiseks kuutasuks kujuneb 2129,84 eurot (12 779,04 : 6) ja keskmiseks tööpäevatasu on 101,42 eurot (12 779.04 : 126). Vähem etteteatatud ajavahemikus tööpäevi on 20 (13.04.2018-13.05.2018). Seega TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise suuruseks kujuneb 2028,40 eurot (20 x 101,42). Kostja ei ole hüvitise arvutuskäigule vastuväiteid esitanud.
23.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab TLS § 100 lg 5 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 2028,40 eurot (bruto).
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
2-18-11966
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
26.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
27.Kuigi hageja ja kostja on esitanud menetluskulude nimekirjad, jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise.
28.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.