XX kaebus kohtutäitur W.S 15.01.2018 otsusele täiteasjas nr 008/2016/1982
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2018 kohtumäärus Kohtutäitur W.S määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XX (isikukood elukoht XXX, e-post: XXX)
XXXXXXXXXXXX),
Puudutatud isik I (sissenõudja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), elukoht XXX, e-post: XXX) Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): Tallinna kohtutäitur W.S (büroo asukoht Kaupmehe 1440, 10114 Tallinn, e-post: XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 26.06.2018 määrus jätta muutmata.
2.Kohtutäitur W.S määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäitur W.S kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata, kuna neid ei ole tekkinud.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-1391
Asjaolud
1.29.01.2018 esitas XX (avaldaja) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur W.S (kohtutäitur) 15.01.2018 otsusele täiteasjas nr 008/2016/1982.
2.Kaebuse kohaselt sai avaldaja 31.08.2016 teate täitemenetluse alustamise kohta. Täitmisteate kohaselt nõudis YY (sissenõudja) ühisvara jagamisest tulenevat notariaalse leppe täitmist summas 28 000 eurot, kuna XX ei olnud 20.08.2016 tähtajaks summat ära tasunud. Kohtutäitur seadis XX kodule TMS § 145 lg 4 alusel keelumärke. Peale pikka menetlust õnnestus XX-l saada laen enda kohustuste refinantseerimiseks.
3.15.12.2017 edastas kohtutäitur avaldajale täitemenetluse uuendamise otsuse. Kohtutäitur nõudis lisaks algses täitmisavalduses märgitud 28 000 eurole ka viiviste tasumist ning täitetasu ka lisanduvate viiviste eest. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on alusetult nõudnud täitetasu lisanduvate viiviste arvel ning alusetult nõudnud sisse liigselt viivised.
4.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lg 45 kohaselt kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Kohtutäitur ei või ületada nõude piire. Kohtutäitur nõudis sisse viiviste pealt kohtutäituri tasu, mida sissenõudja oma avalduses ära ei märkinud.
5.Kohtutäitur takistas tasuda viiviseid otse YY-le, sest seadis tehingu tingimuseks, et kogu summa koos viiviste ja uue täitetasuga peab laekuma tema kontole. Vastasel korral täitur tehingus ei osale ja sundvõõrandab XX kodu. Kohtutäitur seadis tahtlikult XX sundseisu tehingus osalemiseks nendel tingimustel. Tegu on väljapressimisega.
6.Pikka aega kestnud täitemenetlus lõppes 20.12.2017, mil XX tasus panga abiga koos viivistega YY-le 30 980,33 eurot ja kohtutäituri tasu 3365,04 eurot. Nõude summale lisandus seetõttu täiendavalt 6345,37 eurot, mis on märkimisväärne summa, sest 25 aastaks suurenes kuumakse summa ca 35 euro võrra. Kohtutäitur tekitas oma süülise käitumisega võlgnikule kahju.
7.Kohtutäitur peab liigselt sisse nõutud viivised ja viiviste eest nõutud täitetasu XX-le tagastama. Kohtutäituri tasu suurus oli 3043,16 eurot, ebaseaduslikult muudetud täitetasu suurus oli 3365,04 eurot. Kohtutäitur ületas seega nõude piire alusetult sisse nõutud viiviste eest summas 321,88 eurot.
8.Notariaalne lepe kui täitedokument sisaldas punkte 3.6 ja 3.7, st seda et kui XX ei tasu hüvitust õigeaegselt või täielikult hiljemalt 20.08.2016, on YY-l õigus nõuda XX-lt viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras tähtaegselt tasumata iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sellest nähtuvalt võlgnevus sai tekkida alates 21.08.2016. Kohtutäitur nõudis sisse viivised alates 20.08.2016 mis on 1 päeva võrra rohkem. 21.08.2016 kuupäevaga on viivistesumma 5226,48 eurot, mis on 6,12 euro võrra rohkem, mille võrra kohtutäitur ületas nõude piire.
9.20.12.2017 tegi XX kaebuse kohtutäituri 15.12.17 otsuse peale. 17.01.2018 tagastas kohtutäitur kaebuse põhjendusega, et täitemenetlus on lõppenud. 15.01.2017 otsuse sai XX kätte 17.01.2017.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-1391
10.XX arvates on kohtutäituri otsus ebaseaduslik, sest kaebus on esitatud tähtaegselt ja kohtutäitur ei oleks pidanud täitemenetlust uuendama, kuna oli olemas kehtiv täituri tasu otsus ja YY ei soovinud viiviste sissenõudmist täituri vahendusel. Täiteasjast nähtuvalt YY soovis küll viivised saada, kuid täitemenetlusest ei nähtu, et seda on vaja ilmtingimata läbi täituri teha. YY oli kohtutäiturile teada andnud vaid, et soovib saada viivised ja XX nõustus neid tasuma vabatahtlikult koos põhisummaga kui vormistatakse notaris pangalaen.
11.Täiendavalt märgib XX, et 14.12.2017 esitati kohtutäiturile avaldus tasuda viivised otse YY-le. Samal päeval avaldas ka YY sama soovi, mis edastati täiturile. Kohtutäitur jättis need avaldused tähelepanuta ja andis välja täitemenetluse uuendamise otsuse.
12.XX-l ei jäänud muud üle, kui tehing sõlmida, sest igapäevaselt jooksid viivised ja kui XX ei oleks 20.12.2017 tehingut teinud, oleks tema kodu käinud sundvõõrandamisele. Kohtutäitur pidi lähtuma sissenõudja avaldusest, selles puudub viiviste osa sissenõudmine. Puudutatud isiku I (sissenõudja) seisukoht
13.Sissenõudja hinnangul on kohtutäituri otsus õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Puudutatud isiku II (kohtutäituri) seisukoht
14.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja läbimata on kohtueelne menetlus.
15.Sissenõudja YY esitas kohtutäiturile täitmiseks Tallinna notar Anne Saaberi poolt 05.04.2016 koostatud ja tõestatud ühisvara jagamise lepingu. Nimetatud lepingu punkt
3.5.kohaselt leppisid pooled kokku, et seoses ühisvara jagamisega maksab XX YY-le hüvitist summas 28 000 eurot. Punkt 3.6. alusel on XX kohustatud maksma hüvitise YY arvelduskontole hiljemalt 20.08.2016. Lepingu punkt 3.7. nägi ette, juhul kui XX ei tasu hüvitist õigeaegselt või täielikult, on YY-l õigus nõuda XX-lt viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras tähtaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.
16.Täiesti vale on kaebaja väide, et kohtutäiturile on esitatud avaldus, mille kohaselt soovib YY, et viivised tasutaks otse YY-le.
17.Samuti pole sissenõudja, YY poolt esitatud mitte ühtegi sellekohast avaldust, et ta loobub viivistest või et ta ei nõua viiviseid läbi täitemenetluse. Vastupidi, 14.12.2017 kirjutas YY e-kirjas kohtutäiturile, et kui tehingu kuupäev on lõplikult selgeks saanud, siis esitab ta kohtutäiturile uue viiviste arvestuse. Sissenõudja arvutuste kohaselt suurenes nõue 2992,60 euro võrra, seega suurenes ka kohtutäituri tasu.
18.15.12.2017 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel lisandus kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 323,20 eurot.
19.Täitemenetlus täiteasjas 008/2016/1982 on lõpetatud 20.12.2017 ning täitemenetluse lõpetamist mitte keegi vaidlustanud ei ole.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-1391 Maakohtu määrus
20.Harju Maakohus rahuldas 26.06.2018 määrusega avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri 15.01.2018 otsuse täiteasjas nr 008/2016/1982 ja kohustas kohtutäiturit uuesti avaldaja kaebust kohtutäituri tegevusele läbi vaatama, tehes vajadusel uue kohtutäituri tasu otsuse, järgides kohtumääruses olevaid juhiseid. Kohus jättis kõik menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskuludena 15 eurot.
21.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldus kohtule on esitatud tähtaegselt ning TMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetlus on läbitud. Avaldaja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt kohtutäitur tegi otsuse 15.01.2018 (tl 14) ja avaldaja sai otsuse kätte 17.01.2018 (tl 10), avaldus maakohtule esitati 29.01.2018. Kohus leidis, et avaldus (kaebus) kuulub rahuldamisele.
22.Kohtutäituril on õigus jätta kaebus läbi vaatamata, kui seda ei ole esitatud tähtaegselt. TMS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
23.Kohtutäitur tegi võlgniku poolt vaidlustatud tasu otsuse 15.12.2017 (tl 49). Võlgnik esitas kohtutäituri tasu otsuse peale kaebuse 20.12.2017 (tl 59-61). Kuna kaebus laekus kohtutäiturile tähtaegselt, tuli see sisuliselt läbi vaadata. Kohtutäitur ei saa keelduda tähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamisest vaid põhjendusel, et täitemenetlus on lõpetatud. See on vastuolus seaduse mõttega – seadus sätestab kohtusse pöördumise tähtajad ja ei seo kaebuse esitamist sellega, et täitemenetlus kaebuse täiturile laekumise ajal kestaks.
24.Ühtlasi ei nõustunud kohus kohtutäituri väitega, et kaebuse läbivaatamise vajadust ei ole, kuivõrd võlgnik ei ole täitemenetluse lõpetamist vaidlustanud. Võlgnik on vaidlustanud täituri tasu (täiendava tasu) - tema etteheited puudutavad nõude suurust täitemenetluses ja kohtutäituri tasu määramist, mille täitur on tema hinnangul määranud valesti. Võlgnikul puudusid etteheited eraldiseisvalt täitemenetluse lõpetamise osas ja seega ei olnud tal kohustust vaidlustada täiendavalt ka täitemenetluse lõpetamist.
25.Kohtutäiturite üldise praktika kohaselt lahendavad täiturid kaebusi täituri tegevuse peale sisuliselt veel ka peale täitemenetluse lõpetamist, kui kaebus on esitatud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Kohtutäituril on võimalik vajadusel täitemenetlus ennistada, kui see peaks kaebuse lahendamisega seonduvalt vajalikuks osutuma.
26.Kuivõrd täitur keeldus ebaõigesti võlgniku kaebust lahendamast vaid põhjendusel, et täitemenetlus oli lõpetatud, kohustas kohus kohtutäiturit kaebuse sisuliselt läbi vaatama.
27.Kohus pidas menetlusökonoomiast lähtuvalt ja edasiste vaidluste vältimiseks vajalikuks anda kohtutäiturile ka sisulised juhised kaebuse lahendamise osas.
28.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lg-s 45 on sätestatud, kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-1391 soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Täitmisteatest saab võlgnik teada, milline sissenõudja on millisel alusel tema suhtes täitemenetlust alustanud ja millises summas. TMS § 24 lg 3 p 3 kohaselt märgitakse täitmisteates muu hulgas ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. Sealjuures sõltub kohtutäituri tasu suurus sellest, kas võlgnik täidab kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul või peale seda. Seega saab võlgnik täitmisteatest teada, milline on summa, mis tal maksta tuleb ja saab arvestada ka vastavate täitekuludega. Kohtutäitur ei saa nõuet täitemenetluse kestel suurendada.
29.Kohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et kohtutäitur algatas täiteasja 30.08.2016 täitmisavalduse alusel (tl 44). Täitmisavalduse kohaselt palus sissenõudja pöörata täitmisele ühisvara jagamise nõude summas 28 000 eurot. Sissenõudja pöördus täitemenetluse ajal kohtutäituri poole sooviga saada lisaks algses täitmisavalduses märgitud põhinõudele summas 28 000 eurot ka viiviseid (tl 47). Muu hulgas küsis sissenõudja, kas ta peab selleks esitama täiendava täitmisavalduse (tl 47), kuid kohtutäituri büroo töötaja vastusest nähtuvalt leidis kohtutäitur, et viiviste osas on võimalik nõuet täita täiendava täitmisavalduseta (tl 46).
30.Käesoleval juhul võis täitedokument anda sissenõudjale õiguse nõuda lisaks põhinõudele ka viiviseid (pooled selle üle ei vaidle). Samas on mistahes nõudeid võimalik esitada ka täitemenetluse väliselt ja kui sissenõudja enda algses avalduses märkis, et ta soovib täituri kaudu täita vaid põhinõuet, ei saa kohtutäitur laiendada nõuet hiljem kõrvalnõuetele (nt viivistele).
31.Olukorras, kus sissenõudja soovib täitemenetluse käigus enda nõuet suurendada, on korrektne esitada uus täitmisavaldus (ja sissenõudjal on võimalik soovi korral varasema täitemenetlusega ühineda). Sel juhul koostab kohtutäitur täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse nõude suurendatud osa suhtes. Kui kohtutäitur aktsepteerib nõude suurendamist e-kirja teel, nagu käesoleval juhul (mida kohus korrektseks ei pea), tuleb kohtutäituril siiski edastada võlgnikule uus täitmisteade koos uue vabatahtliku täitmise tähtajaga, et võimaldada võlgnikul suurendatud nõue vabatahtlikult tasuda, vältida sissenõude sunniviisilist pööramist võlgniku täiendavale varale ja võimaldada võlgnikul kokku hoida kohtutäituri kuludelt (mis peale vabatahtliku täitmise tähtaega suurenevad). Täiendavate nõuete sissenõudmine ja kohtutäituri tasu suurendamine ülalviidatud tegevusteta ei ole kohtu hinnangul võimalik ega õiguspärane.
32.Kohus möönas, et kohtutäituri tasu suurus võib täitemenetluse kestel muutuda. Seda on korduvalt jaatanud ka Riigikohus, märkides, et sel juhul tuleb teha uus täituri tasu otsus. See võimalus on aga kohtu hinnangul (ja ka varasemast kohtupraktikast tulenevalt) mõeldud juhtudeks, mil täituritasu väheneb.
33.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jättis kohus kohtutäituri võimalikud õigusabikulud tema enda kanda. Kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus tulenevalt TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 kohtutäituri kanda ning mõistis avaldaja poolt kohtusse pöördumisel tasutud riigilõivu 15 eurot (tl 12) kohtutäiturilt välja.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-1391 Määruskaebus
34.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kohtutäitur, kes palus maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
35.Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur 15.01.2018 teinud otsust, mida saaks tühistada, vaid tagastas kaebuse, seega on antud juhul läbimata kohtueelne menetlus. Kaebuse tagastamise ajaks oli täitemenetlus lõpetatud põhjusel, et võlgnik tasus vabatahtlikult notari tehingu käis nõude koos viiviste ja kohtutäituri tasuga.
36.Kohtutäituri poolt 15.12.2017 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 008/2016/1982 on koostatud täiesti seaduslikult ning selle tühistamiseks puudub igasugune seaduslik alus.
37.Maakohus on kohtumääruses viidanud TMS § 23 lõikele 1, mis näeb ette, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Samuti on viide sama paragrahvi lõikele 45, mis jõustus 01.01.2017. Täitetoimik täiteasjas nr 008/2016/1982 on avatud 31.08.2016, mil seda klauslit seaduses ei olnud.
38.Viiviste sissenõudmine uues täitemenetluses, kui täitedokument on jäänud samaks, on võlgnikule palju koormavam, sest iga uue täitetoimiku avamise korral tuleb võlgnikul tasuda ka lisaks veel täitemenetluse alustamise tasu.
39.16.09.2016 on sissenõudja oma e-kirjas kohtutäituri abile selgesõnaliselt väljendanud soovi sissenõuda võlgnikult ka intressid. Samuti kirjutas 14.12.2017 sissenõudja ekirjas kohtutäiturile, et kui tehingu kuupäev on lõplikult selgeks saanud, siis esitab ta kohtutäiturile uue viiviste arvestuse. Sissenõudja arvutuste kohaselt suurenes nõue 2992,60 euro võrra, seega suurenes ka kohtutäituri tasu.
40.15.12.2017 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel lisandus kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 323,20 eurot. Kohtutäitur ei ole ei viiviseid ega kohtutäituri tasu nõudnud alusetult, vaid kehtiva seadusega kooskõlas.
41.20.12.2017 notarisse mindi tehingut vormistama XX enda initsiatiivil ning Tallinna notari Annika Kuimet poolt koostatud ja tõestatud keelumärke kustutamise avaldus, hüpoteegi kustutamise kokkulepe, hüpoteekide loovutamise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud nr 5408 allkirjastati XX poolt vabatahtlikult. Lepingu punkti 3.2. kohaselt leppisid kohtutäitur ja XX notaris kokku, et keelumärke kustutamisega seoses kohustub XX tasuma kokku koos kohtutäituri tasuda summa 34 358,96 eurot. XX oli lepingu allkirjastamisel kursis asjaoluga, et summast kantakse koos viivistega 30 992,60 eurot sissenõudjale ning ülejäänud summa kantakse kohtutäituri tasude katteks, mille hulgas oli ka kohtutäituri tasu viiviste eest. Menetluse edasine käik
42.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus avaldajal ja puudutatud isikul I esitada seisukohad.
43.Puudutatud isik I (sissenõudja) leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada, menetluskulud jätta avaldaja kanda.
44.Avaldaja palus jätta maakohtu määruse jõusse ja menetluskulud kohtutäituri kanda. Kaebusest ei nähtu õigusnormi, mis põhjendaks maakohtu määruse muutmist. TMS § 23 lg 45 oli olemas alates 01.01.2017. Sissenõudja ei märkinud avalduses, et soovib viiviste saamist samas täitemenetluses, seega alus nende sissenõudmiseks täituril
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-1391 puudus. Juhul kui YY oleks soovinud viiviste saamist läbi täituri, siis oleks ta pidanud esitama nõuetekohase avalduse täiturile. Sissenõudja e-kirja vestlus täituri büroo töötajaga ei saa olla aluseks, TMS § 23 lg 6 järgi peab esitatud täitmisavaldus olema allkirjastatud. 14.12.2017 esitas YY hoopis XX-le palve viivised otse tasumiseks temale. Kohtueelne menetlus on läbitud, täitur on teinud 15.01.2018 sisuliselt sama otsuse, mille tegi 29.12.2017. Täitemenetlust ei saa lõpetada enne kui tähtaja sees esitatud kaebused on lahendatud. Samuti ei ole täituri poolt seaduslik väljuda täitedokumendi nõude piiridest, st nõuda sisse liigselt viivised.
45.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
46.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
47.TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
48.Nimetatud redaktsioonis kehtis TMS § 217 lg 1 ka avaldaja poolt kohtutäituri 15.12.2017 tasu väljamõistmise otsusele kaebuse esitamisel 20.12.2017. Kuivõrd võlgnik on kaebuse esitanud tähtaegselt ning kaebuse esitamine ei ole sõltuvusse seatud täitemenetluse kestvuse eeldusest, ei saanud kohtutäitur kaebust läbi vaatamata jätta. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus selle kaebuse väitega, et kohtueelne menetlus on läbimata. Kui kaebuse esitaja on teinud kõik endast oleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ning kui on tuvastatud kaebuse esitamine kohtutäiturile, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-122-15, p 13; lahend nr 3-2-1-102-09, p 9; lahend nr 2-1-6-12972/57, p 19).
49.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja suutnud põhistada kaebuse väidet, et võlgnikule 15.12.2017 koostatud kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsus summas 323,20 eurot on seaduslik.
50.Nii täitemenetluse alustamisel 31.08.2016 (tlk 1 pöördel) kui kohtutäituri tasu otsuse tegemisel 15.12.2017 kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) redaktsiooni § 32 lg 2 kohaselt muutus rahalise nõude täitmisel põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. KTS § 32 lg 4 nägi ette, et täitmisteates märgitakse numbritega kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga. Võlgnikule edastatavas täitmisteates tuli kohtutäituril nii 31.08.2016 kui ka 15.12.2017 kehtinud TMS § 24 redaktsiooni kohaselt näidata nõude sisu.
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-1391
51.Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et 30.08.2016 täitmisavalduses on sissenõudja soovinud võlgnikult 28 000 euro saamist (tlk 7 ja 44 pöördel). Edasi on sissenõudja 16.09.2016 kohtutäiturile teatanud, et soovib ka põhinõudelt arvestatavaid viiviseid, millise muudatuse täitur ka nõudesse lisas (tlk 46). Võlgniku väidet, et ainsana on talle 19.09.2016 kätte toimetatud täitemenetluse aluseks olev otsus, milles kohtutäitur viiviseid lisaks põhinõudele 28 000 eurot ei nõudnud ning see asjaolu on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-16-15765, kohtutäitur ümber lükanud ei ole. Ka ei sisaldu tsiviilasja materjalides tõendeid selle kohta, et kohtutäitur oleks võlgnikku lisandunud viivistenõudest enne 15.12.2017 otsuse tegemist teavitanud ning talle vastava täitmisteate edastanud. Seadusandja ei ole ette näinud, et tasu otsus võib asendada täitmisteadet.
52.Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku kaebuse uuel läbivaatamisel esmatähtis mitte see, millal jõustus tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete täitmisavalduses selgelt märkimist reguleeriv TMS § 23 lg 45, vaid asjaolu, kas kohtutäitur on võlgnikku täitemenetluse jooksul teavitanud ka täitmisele võetud viiviste nõudest ja kui, siis millal ning mille alusel võlgnik sellest teada sai. Vastusest sellele oleneb, kas kohtutäituril oli 15.12.2017 põhitasu otsuse tegemiseks seaduslik alus olemas ja kas põhitasu summas 323,20 eurot saab lugeda sissenõutavaks muutunuks.
53.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et võlgniku poolt 20.12.2017 notariaalselt tõestatud lepingu (kokkuleppe) allkirjastamine tingimusel, et kohtutäiturile kantakse üle ka 15.12.2017 otsuses märgitud põhitasu, ei tee tasu otsust legaalseks, juhul, kui kohtutäituril puudus selle koostamiseks seaduslik alus, kuivõrd kohtutäituri seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks on kokkulepete sõlmimine keelatud (KTS § 28 lg 2), milline põhimõte kehtis ka võlgniku poolt tehingu tegemise ajal 20.12.2017. Ka on lepingu kehtivus nimetatud osas küsitav, arvestades võlgniku selgitust tehingu sundseisus allkirjastamise olukorras, kus oli valida kohtutäituri määratud tingimustel tehingu sõlmimise või tehingu sõlmimata jätmise, võlgnevuse suurenemise ning kodu kaotamise vahel. Menetluskulud ja edasikaebeõigus
54.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
55.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäituri kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirjasid ei esitatud ning ka toimiku põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnikul või sissenõudjal määruskaebusmenetluses menetluskulusid oleks tekkinud, jäävad menetluskulud kindlaks määramata.
56.TMS § 218 lg 3 tulenevalt võib määrusele esitada määruskaebuse.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-1391 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.