lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-1712/5

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-1712/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Randmaa

Määruse tegemise aeg ja koht

01.märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1712

Tsiviilasi

L K hagi T H vastu pärandvara jagamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: L K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers Kostja: T H (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:XXX) Kostja lepinguline esindaja:vandeadvokaat Erik Lepikson

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada L K ja T H järgmistel tingimustel:

vahel sõlmitud kompromiss T H pärandvara jagamises

1.1 T H kohustub tasuma L K kompromissi korras 14 000.- eurot. 1.2 T H kohustub 14 000 eurot kandma L K arveldusarvele nr. XXX hiljemalt 7 päeva möödumisel alates kompromissi kinnitava ning tsiviilasja lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Summa tasumisega viivitamisel kohustub T H tasuma L K viivist 0,1 (null koma üks) % päevas tähtaegselt tasumata summast kuni summa täieliku tasumiseni. 1.3 L K (isikukood XXX) avaldab soovi ja annab oma tagasivõetamatu nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. XXX kantud kinnistu asukohaga XXX, L K kohta tehtud ühisomaniku kande kustutamiseks ning kande tegemiseks, mille kohaselt saab kinnistu ainuomanikuks T H (isikukood XXX). 1.4 L K kinnitab, et käesoleva kompromissi kohase täitmise korral puuduvad tal mistahes nõuded T H vastu T H (isikukood XXX) pärandvara suhtes ning vastavate nõuete olemasolu korral loetakse L K kompromissi täitmise korral neist õigustest loobunuks.

2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-1712 L K hagi T H vastu T H pärandvara jagamiseks seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Tagastada L K tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, mis on 225,00 eurot, L K arveldusarvele nr.XXX.
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
5.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) kalendripäeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Tsiviilasja asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1.Harju Maakohtu menetluses on L K hagi T H vastu pärandvara jagamiseks. Pooled esitasid 28.02.2019 kohtule kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada.
2.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muuhulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kooskõlas TsMS § 428 lõike 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse lõpetamise korral kompromissiga, samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
3.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kuulub see rahuldamisele vastavalt TsMS § 430 lõikele 3. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Küll aga sätestab TsMS § 459 lõige 1, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud nõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
4.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda VÕS-is nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lõike 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
5.TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud kulud, mille osas vastav erikokkulepe puudub (sealhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda.
6.Hageja on tasunud hagi esitamisel 01.02.2019 riigilõivu summas 300 eurot ja hagiavalduse täiendamisel 12.02.2019 riigilõivu 150 eurot. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja taotlusel kuulub riigilõiv 450/2=225 eurot tagastamisele L K arveldusarvele nr XXX.
7.Vastavalt TsMS § 661 lõikele 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega viieteistkümnelt päevalt kolmele kalendripäevale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium