Osaühingu KPP Arendus hagi Lääne Lasnamäe OÜ vastu eelmärke kustutamiseks nõusoleku saamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing KPP Arendus (registrikood 10983328), lepinguline esindaja C. T. Kostja: Lääne Lasnamäe OÜ (registrikood 12095141), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada Lääne Lasnamäe OÜ-d (registrikood 12095141) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3125501 kinnistu kolmandasse jakku seatud Osaühingu KPP Arendus (registrikood 10983328) kaasomandi osa koormava eelmärke kustutamiseks.
3.Jätta kõik menetluskulud Lääne Lasnamäe OÜ kanda.
4.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2391,20 eurot ning mõista see summa Lääne Lasnamäe OÜ-lt Osaühingu KPP Arendus kasuks välja. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
2-24-6786 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Osaühing KPP Arendus (hageja) esitas 29.04.2024 Harju Maakohtule hagi Lääne Lasnamäe OÜ (kostja) vastu nõudega kohustada Lääne Lasnamäe OÜ-d andma nõusolek kinnistusregistri registriosa nr 3125501 kinnistu kolmandasse jakku seatud Osaühingu KPP Arendus kaasomandi osa koormava eelmärke kustutamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.12.2016 notari juures xxx kinnisasjal paikneva ehitise kaasomandi lõpetamise ja korteriomanditeks jagamise tulemusena tulevikus tekkiva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ja kinnistamisavalduse eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse (edaspidi: leping). Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks omal kulul korraldama kaasomandi lõpetamise ning korteriomanditeks moodustamise ja selle kandmise hageja nimele. Lepingu p 5.1 järgi lepiti kokku, et tekkiva korteriomandi omandi üleandmiseks sõlmitava asjaõiguslepingu kohustuvad pooled sõlmima hiljemalt 22.06.2017 tingimusel, et: (1) xxx kinnistu suhtes on kaasomand lõpetatud ja kinnistu oluliseks osaks olev ehitis on jagatud korteriomanditeks, mille tulemusena on moodustatud uus loodav korteriomand ning hageja on selle omanikuna kinnistusraamatusse kantud; (2) kostja poolt on tasutud ostuhind või on tagatud selle täitmine vastavalt lepingule. Loodava korteriomandi omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kanti hagejale kuuluvale kaasomandi osale kostja kasuks eelmärge (lepingu p 5.5).
1.2.Hageja ei saanud sõlmitud lepingust pikema aja jooksul kostjapoolse rikkumise tõttu seda, mida ta õigustatult ootas. 31.10.2023 notariaalaktiga tõestas notar avalduse lepingust taganemise kohta (edaspidi: taganemisavaldus), millega hageja taganes lepingu p 6.1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja § 188 lg 1 alusel lepingust ning palus kostjal viivitamata, kuid hiljemalt 30.11.2023 esitada kinnistusosakonnale avaldus hageja kaasomandiosa koormava eelmärke kustutamiseks. Lepingu p 6.1 kohaselt oli hagejal õigus lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda juhul, kui: (1) kostja ei tasu lepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid kokku lepitud tähtajaks ja kokkulepitud korras ja/või; (2) kostja ei ilmu vähemalt kahel korral notaribüroosse asjaõiguslepingu sõlmimisele ning möödunud on lepingu p-s 5.1 nimetatud tähtaeg ja asjaõigusleping jääb seetõttu sõlmimata ja kostja ei ole hagejale tõendanud seadusliku takistuse olemasolu.
1.3.Pooled olid lepingus (p 6.5) kokku leppinud, et kui emb-kumb pooltest lepingust taganeb, kohustub kostja esitama kinnistamisavalduse hageja kaasomandiosa koormava eelmärke kustutamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul hagejalt vastavasisulise nõude saamisest. Kostja kinnitas taganemisavalduse kättesaamist 29.11.2023, kuid avaldust eelmärke kustutamiseks 30 päeva jooksul ei esitanud. 12.03.2024 esitas hageja kostjale korduva nõude eelmärke kustutamise avalduse esitamiseks hiljemalt 11.04.2024. Kostja vastas korduvale nõudele 13.03.2024, kuid ei ole seniajani eelmärke kustutamise avaldust esitanud.
1.4.Lepingust taganemise eeldused on täidetud. Kostja ei olnud kutsutud mitte notar T. T., vaid mõlemal korral (nii 19.10.2023 kui ka 26.10.2023) notar J. H. büroosse. xxx kinnisasja kaasomanikud palusid enne tehingut esitada erinevaid dokumente ning lepingus viidatud 2 (7)
2-24-6786 lisasid, millised pidi koostama ja esitama kostja. Kostja ja kaasomanikud pidasid perioodil 27.03.2023–28.03.2023 läbirääkimisi, kuid hagejal puudub edasise osas teadmine. Seetõttu palus hageja 18.04.2023 kostjal hiljemalt 18.05.2023 teatada, kas asjaõigus-lepingu sõlmimine toimub. Kostja kirjale ei vastanud, mistõttu saatis hageja 26.05.2023 kostjale kirja, milles tõi välja, et kuivõrd kostja ei ole suutnud pikema aja jooksul täita kohustust korraldada eriomandite moodustamine, teeb hageja ettepaneku, et kostja ostab vastavalt lepingu p-le 5.6 kaasomandi osa selliselt, nagu see on, või esitab hageja lepingust taganemise avalduse. Kostja viidatud kohtumenetlused teiste kaasomanikega poolte lepingut ei puuduta. Hageja väljastas samal päeval lepingu sõlmimisega kostjale vajaliku volikirja. Samuti on hageja väljastanud hiljem kostjale kõik vajalikud volikirjad, mida kostja on palunud.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Lepingust taganemine on materiaalselt õigusvastane. Hageja on järginud taganemisavalduse formaalseid nõudeid, kuid täidetud ei ole taganemise sisulised eeldused. Hageja on tuginenud asjaoludele, et kostja seaduslik esindaja ei ilmunud 19.10.2023 kell 12.00 ja 26.10.2023 kell 12.00 notaribüroosse asjaõiguslepingu sõlmimiseks olgugi, et teda oli vastavalt 12.10.2023 ja 19.10.2023 teavitatud. Kostja ei vaidle selle üle, et 19.10.2023 kella 12.00-ks ta notaribüroosse ei ilmunud. Kostja vaidleb vastu väitele, et ta ei ilmunud notaribüroosse ka 26.10.2023. Kostja seaduslik esindaja oli 26.10.2023 kell 12.00 T. T. notaribüroos kohal, kuid kohale ei tulnud hageja.
2.1.Kostja on varasemalt korduvalt teinud ettepanekuid asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Paraku see eesmärk ei realiseerunud. Raskused kokkuleppe saavutamisel olid tingitud sellest, et erinevate osapoolte vahel olid pooleli kohtuvaidlused. Hageja ei väljastanud kostjale lepingu p-s 4.1 kokkulepitud kohustuse täitmiseks vajalikku volikirja. 2023. a asus hageja ja teised kaasomanikud nõudma kostjalt erinevate projektide koostamist, kuid väljastas volikirja üksnes uue ehitusloa väljastamiseks, mitte projektide koostamiseks. Hageja selline käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Kui hageja oleks kostjale väljastanud volikirja, nagu lepingu p 4.2 ette näeb, oleks kostja saanud lepingu p-st 4.1 tuleneva kohustuse täita.
3.Kohus määras 28.03.2025 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses, selgitas pooltele kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist ning määras sellega seonduvad tähtajad. Poolte täiendavad taotlused lahendas kohus 30.04.2025 ja 07.05.2025 määrustega.
4.Pooled paluvad menetluskulud jätta vastastikku teise poole kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
4.1.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2216,67 eurot. Esindaja tunnitasuks on 140 eurot (käibemaksuta) ning ajakuluks 15,83 tundi. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ega taotle käibemaksu hüvitamist.
4.2.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 2982,90 eurot. Esindaja tunnitasuks on 219,60 eurot (käibemaksuga). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning ta ei ole käibemaksukohustuslane.
4.3.Teineteise menetluskuludele pooled vastuväiteid ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad kostja kanda ja kohus määrab need rahaliselt kindlaks. 3 (7)
2-24-6786
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 6, 93).
7.TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks:
29.12.2016 sõlmisid pooled notari juures xxx kinnisasjal paikneva ehitise kaasomandi lõpetamise ja korteriomanditeks jagamise tulemusena tulevikus tekkiva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu (dtl 41–56).
Lepingu p 5.5 alusel kanti loodava korteriomandi omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks hagejale kuuluvale kaasomandi osale kostja kasuks eelmärge (dtl 41–56).
Lepingu p-s 5.1 sätestatud tähtajaks 22.06.2017 ega hiljem ei ole asjaõiguslepingut sõlmitud. Viimati 29.12.2020 sõlmiti kokkulepe, millega asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäevaks lepiti kokku 31.12.2021 (dtl 18–25).
Kostja ei ilmunud hageja kutsel 19.10.2023 kell 12.00 notaribüroosse (dtl 177–179).
Hageja taganes lepingust 31.10.2023 avaldusega, mille kostja sai kätte 29.11.2023 (dtl 18–25, 26).
Kostja ei ole 30 päeva jooksul nõude saamisest ega 11.04.2024 täiendava nõude järgselt esitanud kinnistamisavaldust eelmärke kustutamiseks (dtl 27–30, 31–33).
9.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja taganes 31.10.2023 lepingust kehtivalt (kas täidetud on taganemise materiaalsed eeldused) ning kas kostjal on sellest tulenevalt kohustus anda nõusolek eelmärke kinnistusraamatust kustutamiseks.
10.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5. AÕS § 63 lg 8 sätestab, et isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt eelmärke kustutamist, kui kostja õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist on lõppenud. Kostja õigus on lõppenud, kui hageja on kehtivalt müügilepingust taganenud.
11.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on kande kustutamiseks nõutav isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), s.o antud juhul kostja. Tema nõusolekut asendab KRS § 341 lg 8 järgi jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Sama põhimõte tuleneb TsÜS § 68 lg-st 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 esimesest lausest. Kostja kui eelmärke järgi õigustatud isiku nõusolek on seega vajalik märke kustutamiseks ja nõusoleku saab asendada kohtulahendiga, kui kostjal on kohustus selline nõusolek anda.
12.Leping nägi ette, et kohustus korraldada hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks omal kulul kaasomandi lõpetamine ja korteriomandite moodustamine lasus kostjal (p 4.1). Kostja 4 (7)
2-24-6786 möönab, et kaasomandi lõpetamine ei ole õnnestunud, kuid leiab, et ei saanud lepingut (p 4.1 ja seega ka p 5.1 kohast asjaõiguslepingu sõlmimise kohustust) täita seetõttu, et osapoolte vahel olid pooleli kohtuvaidlused ning hageja ei täitnud omapoolseid kohustusi. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul järeldub lepingust, et korteriomandite moodustamise ülesanne ja sellega seonduv risk jäi kostja kanda. Selleks kohustus hageja andma vajaliku volikirja (p 4.2). Lisaks oli hagejal lepingu p 5.6 kohaselt kohustus lepingu ese kostjale võõrandada ka juhul, kui asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks (s.o hiljemalt 22.06.2017) korteriomandeid moodustatud ei ole. Eelnev viitab selgelt sellele, et korteriomandite moodustamisega pidi – saanud selleks hagejalt volikirja – tegelema kostja. Kuivõrd lepingust tuleneb riskijaotus, millest tulenevalt oli p 4.1 täitmine p-s 5.1 märgitud tähtajaks kostja kohustus, ei oma asja lahendamiseks tähtsust Pae tn 21 kaasomanikega peetud läbirääkimised või muud kohtuvaidlused. Kohustuse täitmise eelduseks oli üksnes hageja poolt nõutava volikirja andmine (p 4.2).
13.Kuivõrd TsÜS § 139 järgi heausksust eeldatakse, pidi kostja olukorras, kus hageja tõendab, et kostja on lepingujärgset kohustust rikkunud, tõendama seda, et hageja käitus lepingust taganedes pahauskselt või esines hagejast tulenev takistus asjaõiguslepingu sõlmimiseks (p 6.1.2). Kostja ei ole selliste asjaolude esinemist tõendanud. Hageja väljastas samal päeval lepingu sõlmimisega kostjale vajaliku volikirja (dtl 160–163) ning asja materjalide juures ei ole tõendeid, millest kohus saaks teha järelduse, nagu oleks hageja kostja nõudmisel mõne muu vajaliku volikirja andmisest keeldunud. Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole hageja käitunud kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, olles andnud korduvalt täiendavaid tähtaegu asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning samuti võimaluse omandada lepingu ese vastavalt lepingu p-le 5.6 (s.o kaasomandi mõttelise osana).
14.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja tugineb lepingust taganemise avalduses sellele, et ei saanud sõlmitud lepingust pikema aja jooksul kostjapoolse rikkumise tõttu seda, mida ta õigustatult ootas (VÕS § 116 lg 2 p 1) ning ostja ei ilmunud vähemalt kahel korral notaribüroosse asjaõiguslepingu sõlmimisele, ehkki möödunud on lepingu p-s 5.1 nimetatud tähtaeg (lepingu p-dest 6.1–6.1.2 tulenev alus lepingust taganemiseks). Vaidlustamata asjaoludel ei ilmunud kostja hageja kutsel 19.10.2023 kell 12.00 notar J. H. büroosse. Poolte kirjavahetuse ja notar J. H.02.11.2023 tõendiga on hageja tõendanud, et kostja ei ilmunud notar J. H. büroosse ka 26.10.2023 kell 12.00 (dtl 177–179), ehkki sarnaselt 19.10.2023 luhtunud tehingule oli hageja kostjale sellise teavituse saatnud (dtl 155–158) ning kostja oli teadlik, et asjaõiguslepingu sõlmimine toimub notar J. H. büroos (dtl 156). Seega on täidetud lepingu p-dest 6.1–6.1.2 tulenev alus lepingust taganemiseks. Vaatamata kohtu selgitustele (dtl 166) ei ole kostja tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkuleppe selles, et teine katse asjaõiguslepingu sõlmimiseks pidanuks toimuma 26.10.2023 hoopis notari T. T. büroos ja/või et kostja oleks sinna 26.10.2023 kell 12.00 ilmunud. Niisamuti on tuvastatud asjaoludel – kostja ei ole enam kui kuue aasta jooksul asjaõiguslepingut sõlminud – täidetud ka VÕS § 116 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tulenev alus lepingust taganemiseks.
15.Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab (kehtiv) lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuna lepingust taganemiseks olid täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused, vabastab kehtiv müügilepingust taganemine hageja kohustusest anda kostjale üle lepingu eseme omand, st eelmärkega tagatud nõude täitmisest. Eelmärge on tagatud nõudega lahutamatult (aktsessoorselt) seotud, st see tekib koos tagatava nõudega ega kehti selleta (RKTKo 12.04.2017, 3-2-1-13-17, p 14, samuti seal viidatud varasem praktika). Kuna praegusel juhul 5 (7)
2-24-6786 tagas eelmärge müügilepingust tulenevat omandi üleandmise nõuet, mis on taganemisega lõppenud, on lõppenud ka eelmärge.
15.1.Lepingu p 6.5.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui emb-kumb osapool lepingust taganeb, kohustub ostja (kostja) esitama kinnistamisavalduse müüja kaasomandiosa koormava eelmärke kustutamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest. Eeltoodust tuvastab kohus, et kostjal on kohustus anda KRS § 341 lg-s 1 sätestatud nõusolek eelmärke kustutamiseks ning asendab TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 alusel kostja nõusoleku kohtuotsusega. Kohtulahendi resolutsioonis ei ole vajalik täiendavalt korrata TsÜS § 68 lg-s 5 sisalduvat tõdemust, et kohtulahend tahteavaldust asendab, sest selle järele puudub vajadus (vt RKTKo 16.06.2021, 2-17-9822, p 16; õiguskirjanduses Maksing, M. „Sooritusnõude lahendamine tsiviilasja kohtulahendi resolutsioonis“, Juridica IV/2020, lk 313; TsÜS komm (2023), § 68, p 3.5.2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
17.Riigilõiv 420 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
18.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
19.Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) peab kohus vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatuks. Vastaspool hageja esindaja tunnitasu määrale vastuväiteid ei esitanud.
20.Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, ei loe kohus hageja 01.10.2024 taotlust (0,33 h) ning 05.11.2024–08.11.2024 toiminguid 08.11.2024 seisukoha koostamiseks kogumis (6,41 h) 5 h ületavas osas. Ülejäänud toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 14,08 h. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud.
21.Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2391,20 eurot (riigilõiv 420 eurot, lepingulise esindaja tasu 14,08 h eest tasumääraga 140 eurot (käibemaksuta). Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist.
22.Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 6 (7)
2-24-6786
23.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.