Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-7901
Kohtuasi
XX hagi YY vastu 725 euro 48 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. jaanuari 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
608 eurot 10 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Janno Perv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Kalle Oja
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2018. a otsus osas, millega maakohus jättis arvestamata YY täitmisest keeldumise vastuväite, ja teha selles osas uus otsus, millega lükata otsuse täitmine edasi, kuni jõustub vastuväite kohta tehtav kohtulahend. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
2.2.Mõista YY-lt XX kasuks välja 608 eurot 41 senti. Lükata selle kohustuse täitmine edasi kuni tsiviilasjas nr 2-17-15573 lõpplahendi jõustumiseni.
2.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda.
3.Rahuldada YY apellatsioonkaebus osaliselt.
2-17-7901 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 20. mail 2017 Harju Maakohtule YY (kostja), TT (kaasomanik I) ja AA (kaasomanik II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 5000 eurot. Hageja vähendas 4. augusti 2017. a menetlusdokumendis oma nõuet ja palus mõista kostjatelt enda kasuks välja 725 eurot 48 senti. Lisaks esitas hageja 20. septembril 2017 avalduse, milles palus maakohtul võtta vastu hagist loobumine kaasomanike I ja II vastu. Maakohus võttis 25. septembri 2017. a määrusega hagist osalise loobumise vastu, lõpetas kaasomanike I ja II osas tsiviilasja menetluse ning luges hageja nõudeks kostja vastu 725 eurot 48 senti.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on XXX asuv XXX kinnisasi (registriosa nr XXXXXXX) poolte ühises omandis. Teised omanikud lasid hageja teadmata ja hagejat kaasamata kinnisasjal kasvava metsa üles töötada, kuid ei ole andnud hagejale välja tema osa metsa ülestöötamisel saadud kasust. Kostjad varjavad hageja eest kasu suurust. Kasu võib olla ca 20 000 eurot ja sellest on hagejal õigus saada 5000 eurot. Tegeliku kasu suuruseks tuleb kostjatelt nõuda välja täpsed andmed.
1.2.Kostjad pidid saama rohkem kasu, kui nende väidetud 12 000 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et kostjad said SA-lt Erametsakeskus metsa uuendamise toetust 1404 eurot 80 senti. Arvestades seda ja kostjate esitatud andmeid, on hagejal õigus saada 725 eurot 48 senti (1/12 kogu kasust). Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kostjad ei ole kõiki kuuseistikuid istutanud ühises omandis olevale kinnisasjale ja nende kulu ei saa kostjad kasust maha arvata. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust saada 1⁄4 kasust, sest hagejale kuulub kinnisasja 1/6 mõttelise osa ühisomand koos kostjaga, mitte 1⁄4 mõtteline osa kaasomandist.
2-17-7901
2.2.Kaasomanikud otsustasid raieküpse metsa üles töötada ja see oli kooskõlas kaasomanike huvidega. Metsa ülestöötamisel saadi kokku kasu 7301 eurot. Raieõiguse müügist saadi 12 000 eurot, millelt tuli tasuda 2000 eurot tulumaksu. Saadud raha eest tuli metsa uuendada, millele kulus kokku 2699 eurot, sh istikute maksumus 1407 eurot, maa kultiveerimise kulud 374 eurot ja istutamiskulud 918 eurot. Seega saab hageja nõue olla maksimaalselt 608 eurot 41 senti (1/12 tulust, millest on maha arvatud kulud).
2.3.Isegi kui hagejal on kostja vastu nõue, ei ole see muutunud sissenõutavaks, sest kostjal on hageja vastu rahalised nõuded, mistõttu on kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest.
30.jaanuaril 2016 suri EE, kes oli kostja abikaasa ja hageja isa. EE testamendi kohaselt oli hageja tema ainupärija. Kostja kandis matusekulud ja tasub pärandaja laenumakseid, kuigi seda peaks tegema ainupärijana hageja. Kui kohus peaks kasvõi osaliselt hagi rahuldama, tuleks seda teha reservatsiooniga, et kohus võib hiljem, arvestades kostja vastunõudeid, otsust muuta.
2.4.Hagi ei saa rahuldada ka seetõttu, et hageja ei ole nõudnud ühise vilja jagamist. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas 11. oktoobril 2017 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja EE laenukohustuste ja matusekulude katteks 3942 eurot 70 senti ja viivise.
4.Harju Maakohus ei võtnud vastuhagi 17. oktoobri 2017. a määrusega praeguses tsiviilasjas menetlusse ning andis selle kantseleile eraldi hagina ümberjagamiseks. Harju Maakohus võttis 10. mai 2018. a määrusega tsiviilasi nr 2-17-15573 vastuhagi eraldi hagina menetlusse. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2018. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 608 eurot 41 senti ja jättis menetluskulud poolte enda kanda.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - XXX asuv XXX kinnisasi (registriosa nr XXXXXXX) on hageja, kostja, TT ja AA omandis, sh on hageja ja kostja kinnisasja 1/6 mõttelise osa ühisomanikud; - kostja ja teised kaasomanikud võõrandasid 27. mai 2016. a raieõiguse võõrandamise lepingu alusel kinnisasjal asuva metsa raieõiguse ja kaasomanikud said pärast tulumaksu mahaarvamist selle eest 10 000 eurot; - kaasomanikud kandsid metsa uuendamise kuluna 2699 eurot, sh istikute maksumus 1407 eurot, maa kultiveerimise kulud 374 eurot ja istutamiskulud 918 eurot.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab hageja nõude rahuldada sõltumata sellest, et hageja ei ole esitanud ühisvara jagamise hagi. Kohus kohaldab ise seadust ning hageja nõude saab lahendada analoogselt kaasomandist saadava kasu väljaandmise nõudega asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 alusel sõltumata sellest, et hageja ei ole neile sätetele hagis viidanud.
5.3.Kuna hageja ei ole tõendanud raieõiguse võõrandamise eest suurema tasu saamist, SA Erametsakeskuse toetus ei hõlma neid kulutusi, mille tegemist on kostja tõendanud, ning A. Saksa kiri ei kinnita, et kuuseistikuid ei oleks kinnisasjale istutatud kostjate nimetatud mahus, on asjas tõendatud, et kaasomanikud said kokku tulu 7301 eurot (10 000 – 2699).
2-17-7901 Arvestades seda, et pooltele kuulub ühisomandina 1/6 kinnisasjast, on neil õigus saada ühiselt tulu 1216 eurot 83 senti. Kuna hagejal on õigus saada tulu vastavalt oma omandiosale, on tal õigus nõuda kostjalt 50% ühisest tulust, s.o 608 eurot 41 senti.
5.4.Kostjal ei ole õigust keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 alusel oma kohustust täitmast, kuni hageja on täitnud kostja vastu oma kohustused, sest hagi ja kostja vastuhaginõuded ei ole seotud nõuded selle sätte tähenduses. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.
5.5.Kostja taotlus teha asjas reservatsiooniga otsus tuleb jätta rahuldamata, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 järgi saab kohus teha sellise otsuse üksnes juhul, kui kohus teeb sama tsiviilasja raames mitu osaotsust. Praegusel juhul on kostja vastunõudeid teise tsiviilasja esemeks.
5.6.Arvestades seda, et hageja on menetluses esile toonud vastukäivaid seisukohti ning oma nõude suurust oluliselt muutnud, aga ka seda, et kostjal oli võimalik juba varem tasuda hagejale raieõiguse müügist saadud summast hageja osale vastav summa, on õiglane ja põhjendatud jätta TSMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud, ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt väljus maakohus hagi piiridest, kui lahendas kasu saamise nõude raames ühisvara jagamise nõuet, mida hageja ei olnud kohtule esitanud.
6.2.Maakohus kohaldas vääralt AÕS § 70 lg-t 4 ja 6, § 71 ja § 72 lg-t 2 ja leidis ekslikult, et ühisomanikul on õigus nõuda teiselt ühisomanikult viljaüleandmist ilma ühisvara jagamise nõudeta. Maakohus ei arvestanud, et ühisomanike osad ei ole kindlaks määratud.
6.3.Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 110 lg-t 1 ja leidis ekslikult, et selle sätte kohaldamiseks peavad poolte nõuded tulenema samast õigussuhtest, kuigi piisab, et pooltel on teineteise vastu rahalised nõuded. Lisaks on maakohus igasuguse põhjenduseta alusetult leidnud, et poolte kohustused ei ole piisavalt seotud. Poolte vastastikused nõuded tulenevad olulises osas poolte ühisomandist. Hageja nõuab ühisomandis oleva kinnisasja majandamisest saadud kasu ning kostja nõuab ühiskohustuseks oleva laenukohustuse täitmist.
6.4.Maakohus leidis ekslikult, et reservatsiooniga otsuse saab TsMS 450 järgi teha üksnes samas asjas esitatud nõuete puhul ning jättis alusetult kohaldamata VÕS § 110 lg 5, mis annab aluse teha reservatsiooniga otsus sõltumata sellest, et nõudeid ei menetleta samas menetluses.
6.5.Maakohus jättis vääralt menetluskulud poolte enda kanda, arvestamata asjaolu, et hageja algne nõue oli 5000 eurot ning hageja loobus valdavas osas oma nõudest. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta täielikult või vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile hageja kanda. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, nõustudes maakohtu kõigi põhjendustega.
2-17-7901
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis arvestamata kostja täitmisest keeldumise vastuväite. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega lükkab otsuse täitmine edasi, kuni jõustub vastuväite kohta tehtav kohtulahend. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Seetõttu ei kontrolli kolleegium selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
9.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses esmalt selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale 608 eurot 41 senti, ning kui peab, siis kas kostjal on õigus keelduda selle kohustuse täitmisest. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas täitmisest keeldumise õigus annab alust seada praeguses asjas tehtava kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetava võla tasumine sõltuvusse teises tsiviilasjas hagejalt kostja kasuks võla väljamõistmisega. Lisaks on kostja vaidlustanud menetluskulude jaotuse. Seda arvestades käsitleb kolleegium esmalt kostja apellatsioonkaebuse väidete alusel hageja nõude põhjendatust (I), seejärel kostja täitmisest keeldumise vastuväidet ja selle õiguslikke tagajärgi (II) ning viimaks menetluskulude jaotusega seonduvat (III). I
10.Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsust osas, millega maakohus rahuldas hagi kostja vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 608 eurot 41 senti.
10.1.Kostja ei vaidle vastu maakohtu tuvastatud asjaoludele, kuid tema arvates ei ole hageja esitanud kohtule õiget nõuet ning seetõttu ei oleks maakohus saanud hageja nõuet rahuldada. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus tuvastas, et vaidlusest puudutatud kinnisasi on hageja, kostja, TT ja AA ühises omandis, sh on hageja ja kostja selle kinnisasja 1/6 mõttelise osa ühisomanikud. Hageja esitas alguses hagi ühises omandis oleva kinnisasja kõigi omanike vastu, ja nõudis neilt metsa võõrandamisest saadud tulu väljaandmist vastavalt hageja osa suurusele, kuid praegu on menetluses üksnes hageja nõue kostja vastu, st hageja nõuab kostjalt kinnisasjal kasvanud metsa võõrandamisest saadud raha vastavalt enda omandiosa suurusele.
10.2.Kolleegium nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et tulenevalt ühisomandi olemusest ei saa ühisomanik nõuda teiselt ühisomanikult tema omandiosale vastava vilja väljaandmist AÕS § 71 lg 2 alusel koosmõjus AÕS § 70 lg-ga 6. Seetõttu on põhjendatud apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus lahendas vaidluse vääralt nende sätete alusel. See ei muuda aga maakohtu otsuse lõppjäreldust vääraks.
2-17-7901
Kostja juhib apellatsioonkaebuses õigesti tähelepanu sellele, et ühisomanik saab nõuda ühisomandisse kuuluvalt kinnisasjalt saadud kasu kui ühisvara jagamist. Arvestades seda, et ühisomand on AÕS § 70 lg 4 järgi kahele või enamale isikule ühel ajal kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, ei ole ühisomanikul võimalik ilma ühisvara jagamata määrata kindlaks talle kuuluva vilja suurust. Riigikohus on selgitanud, et ühisomanikel võib olla teineteise vastu AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 järgi TsMS § 62 tähenduses kasu väljaandmise nõue, kuid ühisomandi eripära arvestades ei saa üks ühisomanik seda teiselt nõuda, vaid selle saamiseks tuleb ühisvara hulka kuuluv kasu omavahel jagada (vt Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 14, 17 ja 19). Sellele Riigikohtu seisukohale on maakohus otsuses iseenesest õigesti ka viidanud, kuid järeldanud ekslikult, et sellest tuleneb ühisomanikule õigus nõuda AÕS § 71 lg 2 alusel koosmõjus AÕS § 70 lg-ga 6 kasu väljaandmist. Praegusel juhul kinnitab kinnistusraamatu väljavõte (tl 51), et kinnisasja 1/6 mõttelist osa oli kostja ja EE ühisomandis ning alates 10. märtsist 2016 on EE asemel ühisomanikuna kinnistusraamatusse kantud hageja. Kostja selgituste kohaselt oli ta abielus EE-ga, kes suri 30. jaanuaril 2016. Seega oli kinnisasja mõtteline osa nende kui abikaasade ühisomandis. Samuti selgitas kostja, et hageja oli EE poeg ja testamendi alusel ainupärija. Seega sai hageja kinnisasja mõttelise osa ühisomanikuks pärimise teel. Seda arvestades saab hageja nõuda ühise kasu jagamist perekonnaseaduse (PKS) § 39 järgi vastavalt kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatule. Pärimisseaduse (PärS) § 156 lg 1 järgi kuulub pärandvara hulka mh vara, mille kaaspärijad on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel, kuid kasu jaotatakse PärS § 156 lg 2 järgi üldjuhul alles pärandvara jagamisel. Siiski võib kaaspärija nõuda iga aasta lõpul puhastulu jaotamist. PärS § 152 lg 1 järgi võib iga kaaspärija nõuda pärandvara jagamist ning pärandvara jagamisel saab mh määrata, millised õigused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse PärS § 156 lg 2 järgi vastavalt pärija pärandi osale. Arvestades seda, et PKS § 39 järgi kuulub pärandvara hulka surnud abikaasa osa ühisvaras, aga ka seda, et PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse abikaasade vahel ühisvara üldjuhul võrdsetes osades, saab eeltoodud sätteid arvestades lugeda kolleegiumi hinnangul ainupärija osa suuruseks üldjuhul 1⁄2 ühisvarast ning sellest tulenevalt ka 1⁄2 ühisvara arvel saadud kasust. Seega saab hageja nõuda kostjalt kinnisasja mõttelise osa ühisomandi arvel saadud kasu jagamist ning üldjuhul tuleks jagada kasu surnud abikaasa ainupärija ja üleelanud abikaasa vahel võrdsetes osades. Osade suuruse kohta ei ole kumbi pool menetluses ka muud väitnud.
10.3.Praegusel juhul ei ole hageja esitanud kohtule sõnaselgelt nõuet pärandvara arvel saadud kasu jagamiseks ega viidanud õigetele seadusesätetele, kuid see ei anna kolleegiumi arvates alust jätta hagi rahuldamata. Hageja palus täpsustatud nõudena mõista kostjalt enda kasuks välja 725 eurot 48 senti, s.o kinnisasjal asunud metsa võõrandamisest saadud kasu vastavalt hageja omandiosale. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 608 eurot 41 senti, mis vastas hageja osa suurusele. Seega esitas hageja kohtule selge nõude raha saamiseks ning maakohus lahendas hageja nõude, väljumata nõude piiridest TsMS § 439 tähenduses. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et kohus ei ole hagimenetluses seotud poolte õiguslike väidetega ning otsustab TsMS § 438 lg 1 järgi vaidlust lahendades ise, millist õigusnormi tuleb kohaldada.
2-17-7901
10.4.Eelnevat arvestades on õige maakohtu lõppjäreldus, et hagi tuleb osaliselt rahuldada, kuid seda tuleb teha praeguses otsuses märgitud õiguslikel põhjendustel. II
11.Kuigi maakohus rahuldas asjas õigesti hagi, jättis maakohus vaidlust lahendades põhjendamatult arvestamata kostja täitmisest keeldumise vastuväite. Samuti jättis maakohus ekslikult kostja vastuväite aluseks olevaid nõudeid sisaldava vastuhagi praeguses tsiviilasjas menetlusse võtmata, saates selle kohtu kantseleile eraldi hagina menetlusse võtmiseks.
11.1.Kolleegium selgitab, et võlgnik võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Praegusel juhul nõuab hageja kostjalt EE järel pärimise teel tekkinud ühisomandis olevalt kinnisasjalt saadud kasu jagamist ja oma osa väljaandmist. Kostja vastuväite kohaselt on hageja kui EE ainupärija jätnud kostjale hüvitamata EE matusekulud ja EE asemel tehtud laenu tagasimaksed. Neil asjaoludel leidis maakohus ekslikult ja paljasõnaliselt, et poolte vastastikused nõuded ei ole VÕS § 110 lg 1 tähenduses omavahel seotud. Praegusel juhul on nii hageja kui ka kostja nõuded tekkinud seetõttu, et hageja oli EE pärija. Pärijale läheb PärS § 1 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi pärandi avanemisel üle pärandaja vara, sh nii õigused kui ka kohustused. Samuti on pärijal on PärS § 131 järgi kohustus kanda pärandaja matusekulud. Seega on nii hageja pärandvara hulka kuuluva kinnisasja mõttelise osa ühisomandist saadud kasu jagamise nõue kui ka kostja nõuded matusekulude ja pärandaja eest tehtud laenu tagasimaksete hüvitamiseks seotud hagejale EE surma järel tekkinud ja üle läinud õiguste ja kohustustega. Sellised nõuded on kolleegiumi hinnangul selgelt omavahel seotud VÕS § 110 lg 1 tähenduses, mistõttu võib kostjal olla õigus keelduda hagejale tema osa kinnisasja viljast hüvitamast, kuni hageja ei ole hüvitanud talle EE matusekulusid ja tasutud laenumakseid.
11.2.Praeguses vaidluses ei ole aga maakohus tuvastanud, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt vastuväitena esiletoodud summasid. Kostja esitas ka maakohtule nende nõuete rahuldamiseks vastuhagi, kuid maakohus ei võtnud vastuhagi 17. oktoobri 2017. a määrusega praeguses tsiviilasjas menetlusse ja edastas selle eraldi hagina kohtu kantseleile ümberjagamiseks. Kolleegium märgib, et kostjal on TsMS § 373 lg 1 järgi õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele, 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise või 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus ekslikult vastuhagi praeguses vaidluses menetlusse võtmata põhjusel, et esitatud nõudest ei ilmne, et vastuhagi rahuldamine välistaks täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise, hagi ja vastuhagi tõendamisese on erinev ning ilma vastuhagita saab kohus hagi oluliselt kiiremini lahendada.
2-17-7901 Arvestades kolleegiumi ülaltoodud põhjendusi on hagi ja vastuhagi vahel ilmne seos. Samuti võimaldanuks hagi ja vastuhagi koos menetlemine poolte vastastikused omavahel seotud nõuded rahuldamise korral kohtuotsuse resolutsioonis TsMS § 445 lg 1 II lause järgi tasaarvestada või rahuldada hagi TsMS § 450 järgi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega, nagu on kostja soovinud. Lisaks kattuvad kostja hagile esitatud vastuväidete aluseks olevad nõuded vastuhagis esitatud nõuetega, mistõttu ei olnud vastuhagi praeguse kohtuasja raames menetlemisest keeldumine põhjendatud ka menetlusökonoomia kaalutlustel. Ainuüksi see, et vastuhagi menetlemine praeguse asja raames pikendaks mõnevõrra praeguse vaidluse lahendamise aega, ei andnud maakohtule alust jätta vastuhagi praeguses tsiviilasjas menetlusse võtmata ja koos hagiga lahendamata. Vastuhagi eraldi menetlusse suunates on maakohus põhjustanud olukorra, kus kostja vastunõuded tuleks sisuliselt lahendada kahes kohtumenetluses. Praeguses asjas peaks kohus kostja täitmisest keeldumise vastuväidet lahendades tuvastama, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt matusekulude ja laenu tagasimaksete hüvitamist. Samu nõudeid peab maakohus aga lahendama nüüd ka teises tsiviilasjas kostja vastuhagi lahendades. See on selges vastuolus TsMS §-s 2 sätestatud kohtumenetluse eesmärgiga lahendada vaidlus õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Lisaks tekib oht, et kohus lahendab samad nõuded erinevates menetlustes erinevalt.
11.3.Kuna maakohus leidis paljasõnaliselt, et kostja vastunõuded ei ole hageja nõudega VÕS § 110 lg 1 tähenduses seotud, ega ole kostja vastunõudeid sisuliselt lahendanud, sh ei ole maakohus selgitanud kostjale vajadust tõendada oma vastunõuete aluseks olevaid asjaolusid, tuleks maakohtu otsus selles osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi maakohtule selles osas uueks läbivaatamiseks ning kostja vastunõude lahendamiseks. See põhjustaks aga olukorra, kus kostja nõudeid lahendatakse samal ajal kahes paralleelses kohtumenetluses, mistõttu oleks kolleegiumi hinnangul ilmselt põhjendatud vastuhagina esitatud hagi liitmine TsMS § 374 järgi praeguse kohtuvaidlusega. Hagi ja vastuhagi koos menetlemine võimaldaks lahendada samal ajal nii kostja täitmisest keeldumise vastuväite kui ka vastuhaginõuded.
12.Siiski põhjustaks selline asjade käik ilmselt kohtumenetluse venimise, sest maakohus menetleb vastuhagi juba teise kohtuasja raames. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul mõistlik lahendada kostja vastuväide selliselt, et ringkonnakohus täpsustab praeguses asjas tehtud otsuse täitmise korda ja lükkab kostjalt praeguses tsiviilasjas väljamõistetud summa tasumise kohustuse täitmine edasi, kuni jõustub teises tsiviilasjas vastuhagi kohta tehtav lõpplahend. Kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik keeldub täitmisest VÕS § 110 alusel, teeb kohus VÕS § 110 lg 5 järgi otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. TsMS § 445 lg 1 I lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel mh kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 110 eesmärgi tagamiseks, saab analoogia alusel kohaldada TsMS § 445 lg-t 1 ja lükata otsuse täitmine tasunõude osas edasi senikauaks, kui jõustub kohtulahend, mis lahendab kostja kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite (vt Riigikohtu 2. detsembri 2010. a otsus tsiviilasja nr 3-2-1-96-10, p 14).
2-17-7901 Seda arvestades ei saada kolleegium vaidlust kostja vastuväite lahendamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks, vaid teeb selles osas uue otsuse, millega lükkab praeguses kohtuasjas kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summa täitmise edasi. III
13.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Kostja hinnangul pidanuks maakohus jätma menetluskulud täielikult või valdavas osas hageja kanda, sest hageja loobus suures osas oma nõudest. Kolleegium sellega ei nõustu. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega otsustab maakohus hagi osalise rahuldamise korral kõiki asjaolusid kaaludes, kelle kanda ja millises mahus kulud jätta ning ringkonnakohus ei sekku maakohtu kaalutusotsustusse, kui maakohus ei ole rikkunud kaalumispiire ega jätnud otsust põhjendamata. Praegusel juhul on maakohus võtnud menetluskulude jaotus määrates arvesse kõik olulised asjaolud ning põhjendanud selgelt ja arusaadavalt, miks tuleb menetluskulud poolte enda kanda jätta. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et maakohtu järeldust ei muuda ebaõigeks ka asjaolu, et hageja esitas algselt hagi 5000 euro saamiseks ning vähendas haginõuet 725 euro 48 sendini. Hageja esitas kohtule esmalt sellise nõude seetõttu, et kostja(d) ei avaldanud talle, kui palju kasu kinnisasja omanikud metsa raieõiguse võõrandamisest said, ning korrigeeris oma nõude suurust pärast seda, kui sai selle kohta teavet kostja(te) kohtule esitatud vastusest. Seega oli hageja algselt esitatud hinnanguline suurem nõue tingitud kostja(te) enda käitumisest ning see ei anna alust muuta menetluskulude jaotust.
14.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja muudab mõnevõrra maakohtu otsust, tuleks TsMS § 173 lg 3 I lause järgi iseenesest muuta ka kohtuasja menetluskulude jaotust vastavalt asja lahendamise tulemusele. Arvestades seda, et ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust osas, millega maakohus rahuldas hagi, ja täiendab otsust üksnes osas, millega maakohus jättis kostja vastuväite lahendamata, ja lisab täitmise korra, on kolleegiumi hinnangul asja lahendamise tulemust ning maakohtu poolt arvestatud asjaolusid õiglane jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.