A M hagi Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vastu töövaidluses (Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ taotlus töövaidlusasja nr 4-1/1161/18 läbivaatamiseks hagimenetluses)
Hagihind
3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
07.veebruar 2019. a
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja esindaja:
A M (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) Jaanek Pahka (volikirja alusel, e-post: [email protected])
Kostja:
Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ (registrikood xxx, aadress: Jaama 40-15, Jõhvi, asukoht: Keskväljak 1a, Jõhvi, epost: [email protected])
1.Rahuldada A M hagi Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vastu:
1.1.Tuvastada A M ja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vahel 16.03.2017. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 6 alusel alates 17.05.2018. a.
Lõpetada A M ja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vahel sõlmitud tööleping alates 17.05.2018. a TLS § 107 lg 2 alusel.
1.3.Välja mõista Sotsiaalse Kohanemise Tugikeksus MTÜ-lt A M kasuks hüvitis brutosummas 431 (nelisada kolmkümmend üks) eurot 48 senti.
1.4.Välja mõista Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ-lt saamata jäänud töötasu brutosummas 98 (üheksakümmend kaheksa) eurot 01 senti.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Pooltel rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A M esitas 17.06.2018. a Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vastu, milles palus tuvastada tööandja 17.05.2018. a töölepingu nr 8/16-03-2017 ülesütlemise tühisus, lugeda töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista tööandjalt töötaja kasuks kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 431,48 eurot, saamata jäänud puhkusetasu 225,45 eurot ja vähemmakstud töötasu töölepingu kehtivuse ajal ja lapsepuhkuse tasu 783,08 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas A M avalduse osaliselt: tuvastas 16.03.2017. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel alates 17.05.2018. a, lõpetas A M ja MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 17.05.2018. a, mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks saamata jäänud töötasu summas 98,01 eurot ja hüvitise summas 431, 48 eurot.
2.Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ (edaspidi ka Kostja või SKT) esitas 18.10.2018. a Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja palus vaadata hageja ja kostja vaheline töövaidlus läbi hagimenetluses ulatuses, milles töövaidluskomisjon rahuldas A M (edaspidi ka Hageja) taotlused töövaidlusasjas nr 4-1/1161/18.
3.Kohus võttis 29.10.2018. a määrusega SKT taotluse menetlusse ja andis Hagejale tähtaja 14 päeva taotluse suhtes seisukoha esitamiseks. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 ja 5 järgi luges kohus A M töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
4.Hageja on kohtu 29.10.2018. a määruse ja Kostja taotluse kätte saanud (tl 99). Hageja esitas esindaja kaudu seisukoha paludes jätta tähelepanuta Kostja nõude lugeda Hageja avaldus puudega hagiavalduseks ning jätta Hageja nõue läbi vaatamata, juhul kui Hageja ei esita hagiavaldusele ettenähtud vormis avaldust kohtu määratud ajaks.
5.Kostja ei esitanud kohtule Hageja seisukohale omapoolset seisukohta.
6.Kohtuistung
6.1.Hageja esindaja jäi esitatud nõuete juurde selles osas, mis TVK juba rahuldas. Tööleping sõlmiti 16.03.2017. a, lepingu kohaselt asus hageja tööle puidutöölisena, kes valmistab puidust detaile. Hageja tööaeg oli algselt päevas 1 tund kuid hiljem tehti lepingu muudatus siis oli tööaeg 3 tundi päevas. Töötasuks oli tunnitasu 2,78 eurot. Töölepingud olid sõlmitud sotsiaalprogrammi raames ja töötukassa rahastas seda projekti. Inimesed töötasid osalise tööajaga, kuna olid osalise töövõimega või puudega. Töötaja esitas 10.05.2018. a tööandjale avalduse paludes lõpetada tööleping alates 16.05.2018. a TLS § 91 alusel. Töötaja andis selle avalduse A Sile, kuid ta ei võtnud kinnitust selle kohta, kuna ta ei tea kuidas asjad peavad käima. Ettekandeid ei saa lugeda hoiatusteks, hoiatused peavad sisaldama õigusliku tagajärje saabumist.
6.2.Kostja esindaja selgitas, et hageja töötas SKT-s puidutöölisena. Töötajad on tööle võetud sotsiaalprojekti raames ja nendele iSele on määratud tugiisikud, et neil tekiksid harjumused tööl käia jne. SKT-s töötasid endised alkohoolikud ja narkomaanid. Töötaja kaotas usalduse, kuna levitas kuulujutte, ebameeldivaid asju tööandja kohta. SKT-s töötasid probleemsed isikud ning neil ei olnud töökogemust ja -harjumust. Probleemid algasid töötajatega siis kui nad astusid Keemikute Ametiühingusse, tekkisid probleemid ja töökorraldus hakkas langema. Esindaja ei ole saanud hagejalt 10.05.2018. a avaldust töölepingu lõpetamise kohta. Raamatupidaja on mitu korda rahalised nõuded üle arvestanud. Võib-olla need hoiatused ei ole korrektselt koostatud, kuid faktid on olemas. SKT soov ei olnud inimest minema ajada, lihtsalt olukord väljus kontrolli alt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 2 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hageja A M ei ole maakohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjonis rahuldamata jäetud osas.
9.TvLS § 58 lg 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus lg 4 sätestatud juhul hagiavalduseks.
10.Kostja esitas kohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/1611/18 läbivaatamiseks hagimenetluses ulatuses, milles töövaidluskomisjon A M taotlused rahuldas.
11.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus A M, lugeda avaldaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista tööandjalt avaldaja kasuks välja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 431,48 eurot, puhkusetasu 225,45 eurot ja vähemmakstud töötasu töölepingu kehtivuse ajal ja lapsepuhkuse tasu 783,08 eurot.
12.Töövaidluskomisjon rahuldas A M nõuded alljärgnevas osas : - Tuvastas A M ja MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus vahel 16.03.2017. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel alates 17.05.2018. a; - lõpetas A M ja MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus vahel 16.03.2017. a sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 17.05.2018.a;
- mõistis välja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ-lt A M kasuks hüvitise brutosummas 431,48 eurot; - mõistis välja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ-lt A M kasuks saamata töötasu brutosummas 98,01 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata A M puhkusehüvitise nõude summas 225,45 eurot.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et Hageja töötas Kostja juures ajavahemikul 16.03.2017 . a kuni 17.05.2018. a. A M ja SKT vahel olid töölepingulised suhted alates 16.03.2017. a (tl 22-26).
14.Tööandja lõpetas töölepingu töötajaga 17.05.2018. a töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 6 alusel (tl 27).
15.TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.
16.TLS § 95 lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülesütlemisavalduses (tl 27) puudub igasugune põhjendus asjaolude kohta, miks tööleping usalduse kaotuse tõttu üles öeldakse.
17.Tööandja on esitanud töövaidluskomisjonile tõenditena Anastasia Markina ettekande 29.03.2019. a, et töötaja ei kanna isikukaitsevahendit; 25.04.2018. a avalduse teise töö pakkumise kohta, millest hageja keeldus ning 26.04.2018. a ettekande, et töötaja naeruvääristab juhtkonda. Ettekanded ja avaldus on suunatud juhatuse liikmele A Sile.
18.Tööandja ei ole mitte kuidagi tõendanud, et töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatust tööandja vastu. Istungil märkis kostja, et hageja laulis tööajal kommunistlikke laule ja nimetas kostja esindajat tiitliga „seltsimees S“.
19.Kohus selgitab, et usaldamatuse hindamisel tuleb lähtuda võimalusest, kas etteheidetav tegu võis tekitada kolmandate iSe usaldamatuse tekkimise võimaluse, mida on ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-46-03 selgitanud. Tööandjal ei lasu kohustust tõendada klientide ja äripartnerite usaldamatuse põhjustamist.
20.Antud juhul on Hageja väidetavalt laulnud kommunistlikke laule ning kutsus kostjat seltsimeheks. Hageja on tööle võetud sotsiaalprojekti raames. Hagejale etteheidetavad teod on toime pandud tööandja juures ning iga koostööpartner pidi aru saama, et tegemist on isikuga, kes vajab tugiiS ning kõrvalist abi sotsiaalse tööharjumise tekitamiseks. Seega isegi kui isik laulis väidetavaid laule ning nimetanud tööandjat seltsimeheks, siis ei saanud nendel tegudel olla tagajärge, mis oleks tekitanud usaldamatuse kolmandate iSe suhtes.
21.Kohus on seisukohal, et nimetatud juhtumid ei saanud mingilgi määral põhjustada kolmanda isiku usaldamatust tööandja vastu. Tööandja oli teadlik, et ta võtab endale tööle sotsiaalseprogrammi raames töötajad, kellel on probleeme nii vaimse kui ka füüsilise tervisega. Seega pidi tööandja arvestama asjaoluga, et nimetatud töötajatega võib tekkida ettenägematuid olukordi.
22.Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab
kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
23.Üldjuhul tuleb enne töölepingu lõpetamist töötajale teha hoiatus. Kohus ei loe ettekandeid hoiatuseks, sest need ei ole edastatud töötajale vaid hoopis tööandjale. Osapoolte vahel sõlmitud tööleping ülesütlemine on tühine seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu ning ei ole ülesütlemisega lõppenud TLS § 107 lg 1 alusel ning kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 17.05.2018. a, s.o ajast kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna TLS § 88 lg 1 p 6 ei näe ette töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaega, ei lõpetanud kohus töösuhteid alates 17.06.2018. a.
24.Hageja palus tööandjalt välja mõista hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 431,48 eurot.
25.Riigikohus on oma 10.10.2012. a lahendis nr 3-2-1-82-12 selgitanud, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, maksab tööandja kooskõlas TLS § 109 lg-ga 1 töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 109 lg 1 teise lause alusel võib kohus arvestada hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise nõue muutub sissenõutavaks ajast, kui kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu, so ajast, mil leping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
26.Hüvitise väljamõistmine on põhjendatud, kuna kohus tuvastas, et töötajaga töölepingu ülesütlemine on TLS § 88 lg 1 p 6 alusel tühine.
27.Kohus arvestab hüvitise määramisel töötatud aega, töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning mõlema poole huve. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis töötaja arvestuste alusel brutosummas 431,48 eurot.
28.Hageja palub Kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 98,01 eurot.
29.Kohus nõustub TVK arvestusega saamata jäänud töötasu osas. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on jätnud hagejale välja maksmata 2018. aasta maikuu töötasu. Hageja töötas maikuus 33 tundi, tunnitasuga 2,97 eurot (33 x 2,97 = 98,01). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänus töötasu brutosummas 98, 01 eurot.
30.TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
31.Lähtudes kõigest eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.
Menetluskulude jaotus
32.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.