2-18-118552/6 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-18-118552 menetluskuludelt (125 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS 22.09.2013. a. lepingud nr. 2688570 (Mint Arvutis) ja 2688578 (liitumisleping). Ajavahemikul 01.11.2013- 12.02.2014 aasta esitas E AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.01.2014. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. E AS loovutas oma nõude põhivõlgnevuse summas 521,01 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid 18.11.2015. a. Osaühingule Aktiva Finants.

Kokku on kostjal tasumata arveid summas 521,01 eurot. Hageja on võlgnetavast põhinõudest maha arvestanud kostja poolt tasutud kogusummast (499,30) eurot 293,33 eurost põhivõlgnevuse katteks. Eeltoodust tulenevalt on hagejal põhivõlgnevus kogusummas 227,68 eurot. Põhivõlgnevus sisaldab käsitlustasu summas 70 eurot, mis kajastub arvel 2008757165. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui E AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on E AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 28.01.2019 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 205,97 eurot. Hageja on võlgnetavast viivisenõudest maha arvestanud kostja poolt tasutud viivised kogusummas 205,97 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõuesummas 0,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt V P hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 227,68 eurot ning viivised alates 29.01.2019 kuni põhinõude summas 227,68 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja kostjalt välja hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 75,00 eurot ja hageja õigusabikulud 225,00 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi 31.01.2019 isiklikult kättetoimetatud. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu 70 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb E AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks. E AS järelmaksuga müügilepingu kohaselt on käitlustasu võimalik nõuda lepingu tingimuste rikkumisel sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida E AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kuna käsitlustasu sisaldub põhinõudes, siis rahuldamisele kuulub hageja põhinõue summas 157,68 eurot ning põhivõlgnevusest käsitlustasu 70 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, seega peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 225 eurot (summa ei sisalda käibemaksu) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on 4(5)