Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja number Otsuse tegemise aeg ja koht
2-17-14155 21. veebruar 2019, Narva kohtumaja
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Andres Hallmägi
Tsiviilasi
V K hagi J M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Istungi aeg
11.02.2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V K (IK XXX; e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko Kostja: J M (endine M) (IK XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Andrei Matvejev (epost: XXX)
2-17-14155
Viru Maakohtu menetluses on V K hagi J M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Palub hageja lõpetada kaasaomand korteriomandi suhtes ning anda kohtuotsusega kostja nõusolek kinnistusraamatukande muutmiseks ja kostjalt välja mõista hüvitis 10 000 eurot. Kostja on vastuses nõus kaasomandi lõpetamisega hagiavalduses näidatud viisil, kuid ei ole nõus hageja nõutud hüvitise suurusega. Kostja leiab, et korteriomandi maksumuseks tuleks lugeda 14160,50 eurot. Kostja pakub kompromissis hüvitise 6500 eurot.
2-17-14155 Hageja palub kohtul määrata õiglase hüvitise määramiseks ekspertiis ning peale seda tähtaeg kompromissi arutamiseks. Kostja leiab, et õiglaseks hinnaks on 15000 eurot. 30.04.2018 esitas hageja haginõude vähendamise ja alternatiivnõude. Koos nõude vähendamisega esitas hageja kohtule ka korteriomandi maksumuse eksperdihinnangu. Hageja palub lõpetada kaasomand, korteriomand jätta kostja omandisse ning välja mõista kostjalt 7500 eurot hüvitist või alternatiivselt müüa korteriomand turuhinnaga ning saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Hageja esitas 19.11.2018 kohtule seisukoha, milles palus lõpetada kaasomand korteriomandi asukohaga XXX suhtes, mõista kostjalt välja hüvitis 7500 eurot ja asendada kohtuotsusega kostja nõusolek ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas alternatiivnõude, milles palus korteriomandi müümist enampakkumise ja jagada saadud raha poolte vahel. 11.02.2019. a kohtuistungil tunnistas kostja haginõuet ja oli nõus, et korteriomand jääb tema omandisse, kostja maksab hüvitist, arvestades, et korteriomandi hinnaks on 14 500 eurot ning tegi ettepaneku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja palub määrata menetluskulud eraldi määrusega ning jätta need kostja kanda.
Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis esitatud vastuses hagi õigeks (tunnistas hagi). AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduses esitatud viisil. Kohtuistungil tunnistas seda ka kostja. Riigikohus on asjas 3-2-1-45-06 märkinud, et tulenevalt AÕS § 76 lg-test 1 ja 2 ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi.
Menetluskulud Kohus märgib, et antud juhul on hagi hinnaks 7000 eurot, kuna tegemist on kahe nõudega. RLS § 59 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega
2-17-14155 hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. TsMS § 135 lg 1 p 4 kohaselt on hagihind mittevaraline kaasomandi lõpetamise nõudes. Samas soovib hageja lisaks asendada nõusolek kohtuotsusega, mis on TsMS § 132 lg 1 lähtuvalt mittevaraline nõue. Seega on seaduseandja toonud riigilõivu seadusesse eraldi kaasomandi lõpetamise nõude hagihinna ning antud juhul saabki tahteavalduse nõuet lugeda mittevaraliseks nõudeks. Kohus märgib, et kokkuvõtlikult tuleb nimetatud hagide puhul tasuda riigilõivu kokku 450 eurot. 14.11.2017 määrusega vabastas kohus hageja osaliselt riigilõivu tasumisest. Kohus kohustas hagejat tasuma 150 eurot riigilõivu, mille hageja on tasunud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta osaliselt kostja kanda. Kohus jätab hageja tasutud riigilõivu 150 eurot hageja enda kanda ning leiab, et selle välja mõistmine kostjalt oleks tema suhtes ebamõistlik, kuna kostja sisuliselt nõustus koheselt hagiga. Samas on kohus selgitanud, et nimetatud nõuete eest tuleb tasuda 600 eurot riigilõivu. Kuna hageja oli osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest, siis tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista riigi tuludesse 450 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt läbi viidud 150 eurot eksperdikulu tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 169 lg 3 kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Antud juhul ei ole kohus määranud ekspertiisi ning seoses hagi õigeksvõtuga leiab kohus, et saab esitatud tõendi jätta arvesse võtmata. Seega jäävad eksperdikulud hageja enda kanda. Hageja esitas kohtule õigusabikulude nimekirja, mille kohaselt on kulunud õigusabile 600 eurot, mille välja mõistmist hageja kostjalt taotleb. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulusid hagiavalduse koostamise, seisukohtade koostamise, kohtuistungil osalemise ja haginõude vähendamise eest. Kohus pöörab tähelepanu, et kohtule esitatud hagiavaldusest ning seisukohtadest ei nähtu, et menetluses osaleks hagejal esindaja. Hageja on lepingulist esindajat volitanud oma tsiviilnõudega tegelema alates 02.04.2018. Seega ei saa kohus lugeda, et varasemad toimingud on tehtud esindaja poolt. Kohus leiab, et põhjendatud kuludeks on kohtuistungitel osalemine ning haginõude vähendamise nõude esitamine. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 200 eurot õigusabikulu.
2-17-14155
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Kohtuotsus on parandatud 04.03.2019 ja 07.03.2019 kohtumäärustega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.