A M hagi Carmelitas Elegance OÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamise, töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, saamata jäänud töötasu 3475,61 euro, puhkusetasu 250,48 euro, välislähetuse päevaraha 44,74 euro ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ühe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise 1073,48 euro nõudes
Tsiviilasja hind
4 844,31 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A M (isikukood: xxxx; xxxx) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa; Herne 23-2, 10135, Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja: Carmelitas Elegance OÜ (registrikood 11978200; asukoht Tatari 64-502, 10134, Tallinn), seaduslik esindaja K V (isikukood xxxx; e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A M hagi Carmelitas Elegance OÜ vastu osaliselt.
2.Tuvastada, et Carmelitas Elegance OÜ ja A M vahel oli töölepinguline suhe alates 01.08.2017.
3.Tuvastada, et Carmelitas Elegance OÜ poolt A Mga 01.08.2017 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine 08.11.2017 on tühine.
4.Lõpetada A M ja Carmelitas Elegance OÜ vaheline 01.08.2017 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 08.11.2017.
5.Mõista Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja 2017 oktoobrikuu töötasu summas 398,34 eurot (bruto).
6.Mõista Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja kasutamata põhipuhkuse
2-18-6742 hüvitis summas 227,84 eurot (bruto).
7.Mõista Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja välislähetuse päevaraha 44,74 eurot.
8.Mõista Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 854,32 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
9.Jätta A M menetluskulud Carmelitas Elegance OÜ kanda ning Carmelitas Elegance OÜ menetluskulud tema enda kanda.
10.Jätta A M menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 14.03.2018 otsusega nr 4-1/2309/17 (teatavaks tegemise kuupäev 21.03.2018 kell 15:00) on A M avaldus Carmelitas Elegance OÜ vastu rahuldatud osaliselt. TVK tuvastas, et poolte vaheline töölepinguline suhe sai alguse 01.08.2018; tuvastas Carmelitas Elegance OÜ poolt tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse; lõpetas töölepingu 08.11.2017; mõistis Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja 2017 augusti töötasu summas 1112,80 eurot, mis kuulus viivitamatule täitmisele; mõistis Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja 2017 septembri töötasu summas 1051,83 eurot, mis kuulus viivitamatule täitmisele; mõistis Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja 2017 oktoobri töötasu summas 1051,83 eurot; mõistis Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja 2017 novembri töötasu summas 1051,83 eurot; mõistis Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja välislähtuse päevatasu summas 44,74 eurot; mõistis Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja põhipuhkuse hüvitise summas 242,10 eurot; mõistis Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks hüvitise summas 1072,15 eurot; jättis rahuldamata A M kuluhüvitise nõude summas 310 eurot.
2.Carmelitas Elegance OÜ esitas 27.04.2018 kohtule taotluse vaadata A M poolt TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.
3.05.07.2018 määrusega kohustas kohus A Mt esitama kohtule oma nõuded hagi vormis. A M esitas 10.08.2018 kohtule hagi.
2-18-6742 HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et A M asus alates 01.08.2017. tööle OÜ-sse Carmelitas Elegance xxxx. Pooled leppisid kokku osalises tööajas ning 6 euro suuruses neto tunnitasus. Tööandja registreeris Maksu-ja Tolliametis hageja töötamise töölepingu alusel, kuid märkis selle tasuta töötamisena. Hagejaga mingit kokkulepet selle kohta, et töötamine on tasuta, sõlmitud ei olnud. Tööülesannete täitmiseks edastas tööandja temale firma kontori võtmed, uksekaardi, jagas tööülesanded ning võimaldas kasutada firma kontorit ja inventari, registreeris töötajale kasutamiseks tööandja internetiaadressi. Töötaja tegutses tööandja huvides, suhtles klientidega, viis postiasutusse tööandjale kuuluvat kaupa klientidele edastamiseks, käis tööandja huvides töölähetustel, tegutsedes tööandja huvides firma tegevuse laiendamisega Läti Vabariiki, milleks registreeris Läti Äriregistris Carmelita Elegance SIA, tasudes selle toimingu kulutusteks omaenda rahalistest vahenditest 310 eurot.
2.08.11.2017 edastas tööandja seaduslik esindaja e-kirjaga töötajale teate, mille kohaselt ta ei soovi enam töösuhte jätkumist isiksuste mittesobimise tõttu. Teade ei kujuta endast vormikohast töölepingu ülesütlemist, selles puudub töölepingu ülesütlemise alus, seadusekohane põhjendus, viide seaduse sättele. Tööandja ei ole A Mt eelnevalt hoiatanud. Tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine 08.11.2017.a. on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu ja ülesütlemise vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Töötaja lõpetas tööülesannete täitmise ning ei ole peale 08.11.2017 enam töökohustusi täitnud. Tööandja lõpparvet ei maksnud ja hakkas väitma, et töölepingut ei olnud üldse sõlmitud.
3.Vabariigi Valitsuse määruse nr. 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas. A M viibis tõendatult tööandja huvides töölähetuses kokku kaks päeva: 5.-6. septembril 2017, ööbides tööandja broneeritud hotellis Riias. Välislähetuses viibitud aja eest on hagejal õigus saada päevaraha kahe päeva eest. Päevaraha kahe päeva eest moodustab seega 2 x 22,37= 44.74 eurot.
4.Hageja nõuab käesolevaga TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööandja juures töötatud kolme täiskuu keskmine töötasu on 1073,48 eurot (1112,80 + 1051,83 + 1053,83 = 3220,46 / 3=1073,48). Töölepingu ootamatu ja põhjendamatu lõpetamine ilma eelneva hoiatamiseta, kusjuures tööandja keeldus ka lõpparvet välja maksmast, jättis hageja pärast töölepingu lõpetamist elatusvahenditeta.
5.Tööandja ei ole töölepingu ülesütlemisel 08.11.2017 kasutamata põhipuhkuse 7 päeva eest hüvitist töötajale maksnud. Keskmine töötasu täistöötatud kuude eest on 1073,48 eurot, päevatasu on 35,78 eurot( 1073,48/30= 35,78). Seega on puhkusehüvitis 7 päeva eest 250,48 eurot.
6.2017 augustis töötas hageja 19 tööpäeva, mille eest kuulub temale väljamaksmisele 1112,80 eurot bruto (19p x 8h x 6 eurot = 912 eurot neto), septembrikuus 18 tööpäeva, mille eest tal on õigus nõuda töötasu 1051,83 eurot bruto (18 x 8 x 6 = 864 eurot neto), oktoobris töötas 18 päeva, mille eest tasutav brutotöötasu moodustab 1051,83 eurot (18 x 8 x 6 = 864 eurot neto), novembrikuus 5 päeva, mille eest tasutav brutotöötasu on 259,15 eurot (5 x 8 x 6 = 240 eurot neto).
2-18-6742
7.Hageja palub: tuvastada töölepinguline suhe A M ja Carmelitas Elegance OÜ vahel alates 01.08.2017.a; tuvastada Carmelitas Elegance OÜ poolne A M töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping kohtulahendiga alates 08.11.2017; mõista Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja: 1. saamatajäänud töötasu 2017.a. augustikuu eest summas 1112,80 eurot bruto; 2. saamatajäänud töötasu 2017.a. septembrikuukuu eest summas 1051,83 eurot bruto; 3. saamatajäänud töötasu 2017.a. oktoobrikuu eest 1051,83 eurot bruto; 4. saamatajäänud töötasu 2017.a. novembrikuu eest summas 259,15 eurot bruto; 5. saamatajäänud kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 250,48 eurot; 6. saamatajäänud välislähetuse päevaraha 44,74 eurot; hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1073,48 eurot bruto; menetluskulud jätta kostja kanda.
8.15.11.2018 menetlusdokumendis märkis hageja, et 2017 augusti ja septembrikuu töötasunõuded kokku summas 2164,63 eurot ei ole enam asjakohased, kuna hageja on need kohtutäituri vahendusel juba kätte saanud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja ei ole mitte kunagi töötanud kostja juures ega kostja alluvuses ning seetõttu ei ole väidetavat kokkulepet töötasu kohta. Hageja soovis osaleda koos kostja esindajaga K Vga erinevatel üritustel nagu buduaari turg, messid jms avalikud üritused, kus ei saa osaleda ettevõtte nimel suvalised isikud, mistõttu oligi kostja sunnitud registreerima hageja tasuta töötajana, sest tasu sellise tegevuse eest ei maksta ja kohustust hagejal nendel üritustel osaleda ei olnud. Kostja esindajal K Vl, füüsilise isikuna, olid isiklikud suhted avaldajaga. K V pakkus hagejale kasutada K V Xxxx OÜ ja kostja tööruume ning vahendeid ja võimaldas ligipääsu hagejale andes selleks vajalikud võtmed ja uksekaardi, kus hageja sai tegeleda oma isiklike (töö)asjadega. Seda tõendavad äriplaan, teatripiletid, isiklikud arved, tööleping jms.
10.Kostja ei ole laienenud Läti Vabariiki. Läti Vabariigis on registreeritud Carmelitas Elegnace SIA, mis kuulub 100% füüsilisele isikule K Vle ning kostjal puudub nimetatud ettevõttega muu seos, kui kostja võõrandas Carmelitas Elegnace SIA-le kaupu, et viimane saaks alustada majandustegevusega. Hageja pidi jääma Carmelitas Elegance SIA tegevjuhiks ning korraldama nimetatud ettevõtte igapäevast tööd sh müügitööd Läti Vabariigis. Kuna koostöö poolte vahel ei sujunud, sest oli mitmeid konflikte ning õhkkond oli pingeline, siis K V otsustas nimetatud koostöö Carmelitas Elegance SIA käivitamiseks lõpetada oma elektronkirjaga 06.11.2017. 08.11.2017 elektronkirjades on selgelt näha, et pooled räägivad just tööst sh koostööst Carmelitas Elegance SIA tegevuseks.
11.Samas palus hageja ise 12. oktoobril 2017, K Vl kui kostja esindajal kirjutada Töötukassale kiri, et ta ei tööta kostja juures ning ei saa töötasu kuna on vabatahtlik töötaja enda vabast ajast (vt lisa 6). Seega jääb kostja oma seisukoha juurde, et K Vl ja hagejal olid isiklikud suhted, mis ei puutu kostjasse ega kohusta kostjat mitte millekski.
12.Hageja poolt esitatud väidetav sõnum tööle kutsumise kohta on mitmeti tõlgendatav – kas kõikide väidetavate sõnumite saatjaks on K V või on K V sõnumite saaja; millal sõnumid on saadetud. Kostja palub jätta nimetatud väidetav väljavõte tõendina arvestamata.
2-18-6742
13.Kostjale jääb arusaamatuks elektronkirja „ soome aadress“ lisamine tõendina. K V tegi hagejale eraldi elektronpostiaadressi Läti projekti käivitamiseks, sest hageja sõnul tema elektronkirju loeb tema abikaasa, mistõttu pidas K V vajalikuks Carmelitas Elegance SIA ja võimalike teiste uute äriühingute ärisaladuste kaitsmiseks anda hageja kasutusse vastav elektronpostiaadress.
14.Hageja poolt on esitatud lisa nr 4 – A M poolt teostatud töö kirjeldus. Sarnane A M poolt koostatud paber oli töövaidluskomisjonis Töökäsuna esitatud. Kostja vaidleb täielikult sellele vastu, sest see on koostatud ainuisikuliselt hageja poolt ning ei vasta tõele. Kostja esindaja K V tegi ainuisikuliselt need tööd. Hageja ei teinud kaupadel vahetki, veel vähem oskas ta neid riiulisse panna või tellimust koostada.
15.Hageja poolt esitatud lisa nr 3 – kauba tellimus – selles väidetavas Exceli failis ei ole mitte midagi, mis võiks meenutada, et tegemist on kauba tellimusega või, kes selle koostaja üldse on. Hageja ei ole koostanud mitte ühtegi kauba tellimust.
16.Kostja palub nõuda sisse hagejalt kõik kulud, mida kostja on kandnud: alusetult sisse nõutud summad täiteasja nr 034/2018/476 raames kokku 2767,03 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend seitse,03) eurot; kostja poolt tasutud riigilõiv summas 75 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18.Hageja palub tuvastada töölepinguline suhe A M ja Carmelitas Elegance OÜ vahel alates 01.08.2017. Kostja vaidleb nõudele vastu ning märgib, et poolte vahel olid isiklikud suhted ning kostja seaduslik esindaja võimaldas hagejal kasutada kostja ruume ning töövahendeid hageja isiklikuks asjaajamiseks. Samuti oli poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt abistab hageja kostja seaduslikku esindajat kostjaga seotud tegevustes tasuta. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 2 sätestab, et ui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-11 p-is 14 märkinud järgmist: „TLS § 1 mõtte kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kolleegium märgib, et kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2-1-9-05 (p 15)). TLS § 28 lg 2 esimese lause järgi on töötaja tegelikult tööle lubamine võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest.
2-18-6742 Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse TLS § 8 järgi, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-05 (p 18), 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2610 (p 11)).“
19.Kohus märgib, et kostja vastuväited on põhjendamatud ning on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Hageja on esitanud kohtule poolte kirjavahetuse (tl 91), kust nähtub, et kostja seaduslik esindaja K V on avaldanud soovi hageja töölevõtmiseks ning pakkunud netotöötasu suuruseks 6 eurot tunnis. Kostja esindaja on hagejale sealjuures andnud korralduse ilmuda järgmisel päeval kell 10 kontorisse. Töösuhte olemasolu on kostja seaduslik esindaja kinnitanud ka 06.11.2017 hagejale saadetud e-kirjas (tl 92), kus märgib, et pooltevaheline töösuhe ei saa senisel viisil jätkuda. Nimetatud e-kirjas möönab kostja esindaja ka töötasu võlgnevuse olemasolu, samuti teeb ettepaneku edaspidise töökorralduse osas. Hageja on esitanud kohtule ka omalt poolt koostatud tööde aruande (tl 93), kust nähtub kuupäevaliselt, milliseid töid hageja on kostja heaks teinud. Lisaks on hageja teostanud kostja ülesandel erinevaid tõlketöid (vt nt TVK toimik, lk 40, 43-44) ning registreerinud Läti Vabariigis kostja tütarettevõtte. TVK toimikust nähtub, et töötajale olid vormistatud ka visiitkaart (TVK toimik, lk 153), mille kohaselt oli hageja ametinimetuseks kostja juures „ekspordi projektijuht“ ning talle oli avatud eraldi e-posti konto. Samuti nähtub, et kostja esindaja avaldas valmisolekut tasuda hageja sõiduki parkimise eest (TVK toimik, lk 142) ning osta hagejale töövahendid, s.o arvuti. Kostja on hagejale taganud ligipääsu ka kostja raamatupidamisprogrammile ERPLY (TVK toimik, lk 39). Lisaks puudub vaidlus, et hageja ja kostja seaduslik esindaja on tööga seonduvalt käinud lähetuses Riias. Töötamise registri väljavõtte (TVK toimik, lk 140) kohaselt on poolte vahelise töösuhte alguseks märgitud 01.08.2017. Eelviidatud tõendist nähtub, et töösuhe oli registreeritud tasuta töötamisena. Samasugune info pärineb ka kostja poolt 12.10.2017 Eesti Töötukassale edastatud kirjast (TVK toimik, lk 83). Kohus on seisukohal, et tasuta töötamise temaatika siiski ei välista käesoleval juhul vaidlusaluse nõude, s.o töösuhte tuvastamise nõude, rahuldamist. Ülalt nähtub, et töötaja oli tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, sh oli tööandjal õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja oli kohustatud alluma tööandja korraldustele ja juhistele. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud mõni muu võlaõiguslik leping. Tuginedes kõigele eeltoodule, leiab kohus, et nõue tuvastada töölepinguline suhe A M ja Carmelitas Elegance OÜ vahel alates 01.08.2017 kuulub rahuldamisele.
20.Hageja on esitanud nõude tuvastada Carmelitas Elegance OÜ poolne A M töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Asja materjalidest nähtub, et kostja seaduslik esindaja on 08.11.2017 edastanud hagejale e-kirja (TVK toimik, lk 67), kus annab teada, et töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik ning toob põhjenduseks isiksuste mittesobimise. Ühtlasi palub kostja esindaja jätta töövõtmed tööruumidesse. Riigikohus on lahendi nr 32-1-117-11 p-is 17 märkinud, et: „töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Tööandja avaldus, millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja
2-18-6742 lepingu edasisest täitmisest, ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena.“ Kohus leiab, et nimetatud e-kirja puhul on tegemist töölepingu ülesütlemisavaldusega, kuivõrd sellest nähtub selgelt tööandja tahe vabastada pooled koheselt töölepinguliste kohustuste täitmisest. TLS § 83 sätestab, et tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel. TLS § 85 lg 5 sätestab, et tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Seega on 08.11.2017 e-kirja puhul tegemist tööandja poolse erakorralise ülesütlemisavaldusega. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2 ls 1). TLS § 97 lg 2 p 1 sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva.
21.TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus leiab, et kostja ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise alust piisaval määral põhjendanud. Samuti ei ole kostja viidanud ülesütlemise õiguslikule alusele. Seega on ülesütlemine teostatud seadusest tuleneva aluseta. Samuti ei ole tööandja järginud TLS § 97 lg 2 p 1 sätestatud etteteatamistähtaega. Tööandja ei ole esile toonud ega tõendanud, et oleks esinenud TLS § 97 lg 3 nimetatud erandlikud asjaolud, mis oleksid õigustanud töölepingu erakorralise lõppemise ilma etteteatamistähtaega järgimata. Seega ei vastanud kostja poolne töölepingu ülesütlemine ka seaduse nõuetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Carmelitas Elegance OÜ poolt A M töölepingu erakorralise ülesütlemine on tühine.
22.Hageja on palunud lõpetada tööleping kohtulahendiga alates 08.11.2017. TLS § 107 lgtest 1 ja 2 tuleneb, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus jõudis kõige eespooltoodu alusel järeldusele, et tööandjapoolne töölepingu hagejale ülesütlemine on tühine. Seega lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 08.11.2017.
23.Hageja on palunud mõista kostjalt välja saamatajäänud töötasu 2017.a. oktoobrikuu eest 1051,83 eurot (bruto) ning novembrikuu eest summas 259,15 eurot (bruto). Asja materjalidest (TVK toimik, lk 81 – kirjavahetus, lk 119 – Eesti Töötukassa otsus nr 117038360) nähtuvalt oli hageja 01.10.2017 OÜ Xxxx poolt koondatud ja 09.10.2017 töötuna arvele võetud ning sellest tulenevalt soovis saada töötukassalt hüvitist. Hüvitise maksmine on aga välistatud olukorras, kus hageja tegelikkuses tasu eest töötab. Hageja on 12.10.2017 edastanud tööandajale palve koostada Eesti Töötukassale kirjaliku kinnituse selle kohta, et hageja tegevus kostja juures ei ole tasustatud (kostja 11.02.2019 menetlusdokumendi lisa 6 – hageja 12.10.2017 e-kiri kostja esindajale). Kostja on hageja soovi rahuldanud ning edastanud 12.10.2017 Eesti Töötukassale kirja (TVK toimik, lk 83), kus kinnitab, et hageja tegevus kostja juures ei ole tasustatud. Kohus järeldab eeltoodu põhjal, et alates 12.10.2017 on poolte ühine tahe olnud selline, et hageja täidab kostja juures tööülesandeid tasuta. Vastupidine seisukoht tähendaks, et hagejale Eesti Töötukassa otsusega nr 117038360 määratud hüvitise maksmine oleks olnud õigusvastane
2-18-6742 ning Eesti Töötukassale edastatud kostja kinnitus oli fiktiivne. Kohus poolte pahatahtlikkust ei eelda. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele netotöötasu perioodil 01.10.2017 – 11.10.2017 töötatud päevade eest, s.o 8 tööpäeva eest summas 384 eurot (8p x 8h x 6 eurot), mis brutosummana moodustab 398,34 eurot.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 250,48 eurot. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 68 lg 4 sätestab, et tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Kohus on eespool tuvastanud, et poolte vahel oli töösuhe perioodil 01.08.2017 kuni 08.11.2017, kestusega 99 päeva. Seega on töötajal õigus saada põhipuhkust 8 päeva (28 / 365 x 99 = 7,59, ümardatult 8). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ lg 2 p 3 sätestab, et kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd tööleping on lõppenud, on keskmise töötasu arvestamisel võimalik võtta arvesse perioodil august kuni oktoober maksmisele kuuluv töötasu. Seega on hageja keskmine brutotöötasu 854,32 eurot ((1112,80 + 1051,83 + 398,34) / 3), millest johtuvalt on päevatasu suuruseks 28,48 eurot (854,32 / 30). Seega on puhkusehüvitis 8 päeva eest 227,84 eurot (bruto).
25.Hageja palub kostjalt välja mõista saamatajäänud välislähetuse päevaraha 44,74 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja viibis tööandja huvides töölähetuses kokku kaks päeva (5.-6. september 2017). Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista välislähetuse päevaraha 44,74 eurot (2 x 22,37 eurot).
26.Hageja on palunud mõista kostjalt välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 1 073,48 eurot (bruto). TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Sisulisi vastuväiteid hüvitise suurusele kostja esile ei toonud. Kohus on ülal leidnud, et hageja ühe kuu keskmine töötasu oli 854,32 eurot bruto. Kohus leiab, et TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitis summas 854,32 eurot tuleb kostjalt välja mõista.
27.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning tuvastab töölepingulise suhte A M ja Carmelitas Elegance OÜ vahel alates 01.08.2017; tuvastab Carmelitas Elegance OÜ poolne A M töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse; lõpetab töölepingu kohtulahendiga alates 08.11.2017; mõistab Carmelitas Elegance OÜ-lt A M kasuks välja: töötasu 2017.a. oktoobrikuu eest 398,34 eurot (bruto); kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 227,84 eurot (bruto); välislähetuse päevaraha 44,74 eurot; TLS § 109 lg 1 hüvitise 854,32 eurot (bruto).
2-18-6742
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades käesolevas kohtuotsuses sedastatut, sh asjaolu, et kostja on lepingu kehtivuse ajal jätnud täitmata kõik lepingust tulenevad rahalised kohustused ning on öelnud töölepingu üles ebaseaduslikult, leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kosja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, samuti ei nähtu kohtutoimikust, et hagejal oleks hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega leiab kohus, et hageja menetluskulude rahaline suurus tuleb jätta kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.