lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-736/16

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-736/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1706
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-736

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-736

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX-le tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. jaanuari 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Regionaalhaigla

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 16. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-736 muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud riigi kanda. Kohtu selgitused Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-19-736 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus

1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas
16.jaanuaril 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus esialgse õiguskaitse korras kohaldada XX-le (puudutatud isik) tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päeva. Avalduse kohaselt viibis puudutatud isik esimest korda haiglaravil 2015. a alguses ning samal aastal ka teist korda, sest katkestas kodus ravimite tarvitamise, mistõttu psühhoos süvenes. Seejärel määrati ta ambulatoorsele ravile. Puudutatud isik kasutas ravimeid ligikaudu pool aastat, kuid seejärel katkestas taas ravimite võtmise ning keeldus psühhiaatri vastuvõtule pöördumast, mille tagajärjel tema psühhoos taas ägenes. Selle tõttu kohaldati talle 2017. aastal tahtevastast ravi. Pärast haiglaravi ei pöördunud puudutatud isik psühhiaatri vastuvõtule ega saanud toetusravi.
15.jaanuaril 2019 tõi kiirabi koos politseiga puudutatud isiku psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Puudutatud isik oli tahtnud end Viru Keskuses lahti riietada. Politsei ja kiirabi ei saanud temaga kontakti. Puudutatud isik oli valvearsti suhtes ebausklik ja tõrges. Ta käitus valvetoas düsfooriliselt ja rahutult. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku kl 17.56 tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega. Puudutatud isiku ja teda ümbritsevate isikute ohutuse tagamiseks tuli puudutatud isikut mehhaaniliselt ohjeldada. 16. jaanuaril 2019 raviarsti visiidi ajal oli puudutatud isik endiselt mehaaniliselt ohjeldatud. Ta oli ääretult somnolentne, temaga ei saadud sisulist kontakti ja ta vastas küsimustele valikuliselt. Kuna patsient elas varem koos ema ja isaga, püüti nendega ühendust saada, kuid edutult. Nad ei ole ka ise puudutatud isiku vastu huvi tundnud. Raviarsti arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (äge psühhootiline episood). Tema käitumine on oluliselt mõjutatud tal esinevatest psühhootilistest elamustest, mistõttu püsib ta haiglaravita jäädes ohtlikuna enesele ja ümbritsevatele. Häire iseloomu ja puudutatud isiku praegust seisundit arvestades vajab ta pikaajalist haiglaravi ning tema seisund ei parane 4 ööpäeva jooksul. Raviarst jäi ärakuulamisel oma arvamuse juurde. Puudutatud isiku seisukoht ja ärakuulamine
2.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas 16. jaanuaril 2019 toimunud ärakuulamisel avaldust. Puudutatud isik ise oli mehhaaniliselt ohjeldatud ning temaga ei olnud võimalik kontakti saada. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2019. a määrusega avalduse, paigutas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

2-19-736

24.veebruarini 2019 (40 päevaks) psühhiaatriahaiglasse ja lubas manustada puudutatud isikule tema tahte vastaselt ravimeid. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud eeldused puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Raviarsti arvamusest nähtub, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – äge psühhootiline episood. Tema käitumine on oluliselt mõjutatud tal esinevatest psühhootilistest elamustest, mistõttu ei suuda ta mõista oma ravivajadust ega kontrollida oma käitumist. Haiglaravita jätmisel võib puudutatud isik psüühikahäire tõttu ohustada nii enda, kui ka ümbritsevate elu, tervist ning julgeolekut. Puudutatud isik on olnud vägivaldne, ei ole siiani rahunenud ja vajab mehhaanilist ohjeldamist. Oma seisundi tõttu ei ole ta võimeline mõistma oma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Psüühikahäirest tulenevalt ei suuda puudutatud isik teha teadlikku otsust ravi lubamise ega keeldumise kohta. Seetõttu tuleb talle vajadusel manustada ravimeid tahtevastaselt. Kuigi TsMS § 534 lg 5 järgi võib esialgset õiguskaitset kohaldada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest, võib kohus pärast isiku ärakuulamist pikendada tähtaega kuni 40 päevani. Kohus käis puudutatud isikut ärakuulamas, kuid ärakuulamisel ei õnnestunud temaga kontakti saada. Puudutatud isik ei mõista oma ravivajadust. Arvestades haiguskriitika puudumist ja raviarsti hinnangut tuleb puudutatud isikule kohaldada esialgse õiguskaitse korras tahtevastast ravi kuni 40 päeva. Kohus ei kuulanud ära puudutatud isiku pereliikmeid ega kohaliku omavalitsuse esindajat, sest see ei oleks aidanud kaasa asja lahendamisele. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Puudutatud isik esitas määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isiku arvates ei ole täidetud talle esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused, sest tal ei ole psüühikahäiret, mistõttu ei ole ta kellelegi ohtlik ega vaja statsionaarset ega ambulatoorset ravi. Puudutatud isikul on küll vahel meeleolumuutused, kuid ta ei ole psüühiliselt haige ega vaja ravi. Viru Keskuses soovis ta üksnes riideid vahetada.
5.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused. Avalduse põhjenduste kohaselt on patsiendil rakse psüühikahäire – polümorfne psühhoos. Patsiendi seisund halvenes enam kui kuu aega enne hospitaliseerimist. Patsiendi ema sõnul tundis poeg kodus “halba lõhna”, mida teised perekonnaliikmed ei tundnud, ning avas korteri aknaid ega allunud pereliikmete nõuannetele. Lisaks rääkis patsient kodus omaette ja oli põhjendamatult agressiivne oma ema suhtes. Paar päeva enne hospitaliseerimist lahkus patsient oma kodust. Psühhiaatriakliiniku valvetuppa toodi patsient kiirabi ja politsei saatel Viru Keskusest, kus ta olevat olnud riieteta ja agressiivne teiste külastajate suhtes. Valearstil

2-19-736 ei õnnestunud patsiendiga kontakti saada, kuna viimane oli kergesti ärrituv ja sõimlev. Kuna patsient oli äärmiselt rahutu tuli lisaks ravimite manustamisele tema suhtes rakendada mehhaanilist ohjeldamist. Oma tegude kohta ei oska patsient selgeid põhjendusi tuua. Patsient viibib psühhiaatriahaiglas juba kolmandat korda ja tema haigusseisund on sarnane eelmiste hospitaliseerimistega. Ka eelnevatel ravikordadel on patsiendil olnud puudulik ravikoostöövalmidus ja haiguskriitika. Kuna patsient ennast psüühiliselt haigeks ei pea, on viimane alati oma toetusravi peale haiglast välja kirjutamist iseseisvalt lõpetanud. Oma negatiivset suhtumist haiglaravisse iseloomustab ka patsiendi põgenemine haiglast ühe raviepisoodi käigus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
7.Vastuseks määruskaebuse väitele, et asjas ei ole täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tahtevastase ravi kohaldamiseks märgib kolleegium järgmist. Kohus võib paigutada isiku avaldaja taotlusel TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud, 2) viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning 3) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
8.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid ilmselt täidetud isiku kuni 40 päevaks esialgse õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534 lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses. Samuti on isiku tervislikku seisundit kinnitavad arstide arvamused küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku suhtes esialgest õiguskaitset. Määruskaebuse väide, et puudutatud isikul ei ole rasket psüühikahäiret, ning et puudutatud isiku käitumine on tingitud pelgalt meeleolumuutusest, ei ole kooskõlas muude asjas esitatud dokumentidega. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (polümorfne psühhoos), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Ta on hospitaliseeritud kolmel korral ning haigussümptomitest on tal esinenud erinevad paranoilised luulumõtted, millega kaasneb ettearvamatu ja agressiivne käitumine. Seejuures ei oska puudutatud isik oma tegusid mõistlikult selgitada ega põhjendada. Nimetatud asjaolusid kinnitavad psühhiaatriakliiniku

2-19-736 arstide antud arvamus puudutatud isiku hospitaliseerimisel ja patsiendi seisundile antud hilisem hinnang. Seda, et puudutatud isik ohustas oma psüühikahäiretest ajendatuna viivitamatu haiglaravita enda või teiste elu, tervist või julgeolekut, kinnitavad nii puudutatud isiku hospitaliseerimise asjaolud. Varem on puudutatud isik psüühikahäire ägenedes peksnud ja lõhkunud kodus mööblit, ennast suitsukonidega kõrvetanud ning olnud vaenulik oma vanemate suhtes. Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud isik, kuna ta oli riieteta Viru Keskuses ja käitus agressiivselt teiste inimeste suhtes. Seega ei ole puudutatud isiku väide, et ta soovis vahetada Viru Keskuses ainult riideid, kooskõlas asjas esitatud dokumentidega. Psühhiaatriakliiniku valearstil ei õnnestunud puudutatud isikuga kontakti saada, sest ta oli kergesti ärrituv ja sõimlev. Tema seisud oli sedavõrd tõsine, et tema suhtes tuli lisaks ravimite manustamisele rakendada ka mehhaanilist ohjeldamist. Asjas esitatud dokumentidest nähtub seegi, et muude psühhiaatriliste abinõude kohaldamine ei oleks puudutatud isiku akuutse seisundi stabiliseerimiseks olnud küllaldane. Puudutatud isikul puudus maakohtu määruse tegemise ajal võime saada aru oma seisundist ja ravivajadusest. Samuti ei mõista puudutatud isik määruskaebusest nähtuvalt siiani seda, et psühhiaatriline ravi on talle vajalik tema terviseseisundi stabiliseerimiseks. Seetõttu ei ole võimalik osutada puudutatud isikule vältimatut psühhiaatrilist abi praegusel juhul muul moel, kui tema tahtest olenemata psühhiaatriahaiglas ravi osutades.

9.Neil kaalutlustel asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada kuni 40 päevaks või ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud
10.Kolleegiumi hinnangul on asjas põhjendatud jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud (riigi õigusabi tasu) TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium