Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts avaldus loa saamiseks võlgniku M K valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Kadri Noor Puudutatud isik I (võlgnik): M K (isikukood xxxx) Puudutatud isik II (sissenõudja): L G K (isikukood xxxx), seaduslik esindaja M H Puudutatud isik III: M K (isikukood xxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
Võtta avaldus menetlusse. Rahuldada avaldus osaliselt ja lubada Tallinna kohtutäituril Kaire Põlts (isikukood xxxx), kohtutäituri abidel Kadri Noor (isikukood xxxx) ja Tõnu Kala (isikukood xxxx) ning kohtutäituri büroo töötajatel Andre Rebenko (isikukood xxxx) ja Ahto Järvela (isikukood xxxx) võlgniku M K (isikukood xxxx) nõusolekuta koos ostuhuvilistega siseneda ja viibida võlgniku omandis olevasse korteriomandisse asukohaga xxxx, eluruum nr xxxx ajavahemikus 12.02.2019 kell 12.00 – 18.00 ja 15.02.2019 kell 12.00 – 18.00 vara tutvustamise ja ettenäitamise eesmärgil. Ruumidesse sisenemist ja seal viibimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum on (täitemenetluse seadustik § 28 lg 3). Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2-19-2048 Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja võlgnikule. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse menetlusosalistele teatavaks.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja, kohtutäitur) esindaja kohtutäituri abi Kadri Noor esitas 07.02.2019 kohtule avalduse võlgniku M K valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks kohtu loa saamiseks. Avaldus registreeriti kohtu kantseleis 08.02.2019.
2.Kohtutäitur taotleb kohtult lubada kohtutäitur ilma võlgniku nõusolekuta siseneda võlgniku omandis olevasse korteriomandisse (asukohaga xxxx, eluruum nr xxxx) alates 12.02.2019 kuni nelja kuu möödumiseni, s.o 12.06.2019, ajavahemikul kell 12.00 – 16.00 korteriomandi tutvumistoimingute eesmärgil. Sisenemisõiguse koos kohtutäituriga palub kohtutäitur tagada ka kohtutäituri abidele, büroo töötajatele ja ostuhuvilistele (enampakkumisel osaleda soovijatele). Avaldus on koostatud sissenõudja L G K avalduse alusel algatatud täiteasjas nr 029/2013/1303, millega on ühinenud kokku veel 21 täitemenetlust.
3.Võlgnikule on täitmisteade täiteasjas nr 029/2013/1303 kätte toimetatud 04.10.2013 võlgniku aadressil postkasti jätmisega. Kohtutäitur on võlgnikule kuuluva kinnistu arestinud. 16.01.2019 koostas kohtutäitur täitetoimingust (vara enampakkumisest) teatamise akti, mille edastas võlgnikule lihtkirjaga. Akti kohaselt on võlgnik kohustatud tagama arestitud kinnisasjaga tutvumise 12.02.2019 ja 15.02.2019 kell 14.00. 07.02.2019 telefonivestluses avaldas võlgnik, et ei kavatse vara enampakkumist puudutavates toimingutes mingil viisil osaleda ega tagada varale juurdepääsu. Võlgniku sellisest käitumist järeldab kohtutäitur täitemenetluse põhjendamatut takistamist, mis on vastuolus nii sissenõudja kui ka võlgniku enese huvidega, ning mis tõenäoliselt tulevikus jätkub. Enampakkumiste edukaks läbiviimiseks on enne enampakkumise toimumist vajalik vara ettenäitamine ostuhuvilistele. Avaldatud enampakkumise teatele on reageerinud ostuhuvilised, kes on avaldanud soovi võlgniku korteriomandiga tutvumiseks.
4.Arvestades asjaoluga, et enampakkumise jooksul võib vara müük ebaõnnestuda, palub kohtutäitur luba ruumidesse sisenemiseks pikemaks ajaperioodiks (4 kuud). Kohus jättis avalduse 08.02.2019. a määrusega käiguta ja palus avaldajal seda täpsustada. Kohtutäitur täiendas avaldust samal päeval, esitades alternatiivse taotluse ruumidesse sisenemiseks 16.01.2019 aktiga väljakuulutatud varaga tutvumise aegadel, s.o 12.02.2019 kell 14.00 ja 15.02.2019 kell 14.00. Kohtutäitur täpsustas, et pikemaks perioodiks sisenemise taotluse põhjendatus seisneb asjaolus, et vara müügi perspektiiv on madal, mistõttu ei ole välistatud tulevas(t)e enampakkumis(t)e nurjumine ja kordusenampakkumiste vajadus.
2 (4)
2-19-2048
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmist takistavad puudused, kohus saab avalduse menetlusse võtta ja lahendada selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 alusel hagita menetluses. Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele avaldaja alternatiivse taotluse kohaselt, arvestades avaldaja algse taotluse põhjendusi.
6.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võib TsMS § 477 lg 2 alusel hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab käesoleva avalduse kirjalikus menetluses. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad TMS § 28 lg 3 alusel taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.
8.Avalduse lahendamiseks tuleb kohtul avaldust kontrollides välja selgitada, kas võlgniku ruumidesse sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks (TMS § 28 lg 1 esimene lause) ja kas enne kohtu poole pöördumist on võlgnik keeldunud kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma.
9.Kohtutäitur on avalduses viidanud, et sisenemine on vajalik korteri võimalikele huvilistele tutvustamiseks. Enampakkumiste edukaks läbiviimiseks on enne enampakkumise toimumist vajalik vara ettenäitamine. TMS § 85 lg 1 kohaselt on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kuna TMS § 85 asub vallasasjadele sissenõude pööramist reguleerivas TMS 6. peatükis, tuleb seda korteriomandi korral kohaldada koostoimes TMS §-ga 137, mille järgi kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui
8.peatüki sätetest ei tulene teisiti. Kohtutäiturile võib anda loa selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega TMS § 85 mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (vt Riigikohtu 13.05.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).
10.Kohus leiab, et esitatud avalduses on avaldaja põhistanud ja tõendanud võlgniku vastuseisu. Võlgniku vastuseisu on võimalik järeldada ka tema käitumisest. Kohtul puudub alus kahelda selles, et 2011. aastast kestnud täitemenetluse puhul on võlgnik menetlusest teadlik. Samuti peaks võlgnik olema teadlik sissenõutavast kohustusest ja tundma ise mõistlikul määral huvi selle täitmisega seotud menetluse kohta. Kohtutäitur on mõistlikul viisil võlgnikule teatanud kinnisasja ettenäitamise soovist, kuid võlgnik on keeldunud juurdepääsu võimaldamisest. Neil asjaoludel tuvastab kohus võlgniku nõusoleku puudumise TMS § 28 lg 2 tähenduses.
3 (4)
2-19-2048
11.Tulenevalt avalduse asjaoludest ei ole kohtu hinnangul see tervikuna siiski põhjendatud ning avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Võimaldades kohtutäituril ja temaga kaasas olevatel isikutel ilma nõusolekuta siseneda võlgniku korteriomandisse 4 kuu vältel, on võlgniku eraelu riive võrdlemisi intensiivne. TMS § 85 lg 2 esimese lause kohaselt määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Teise lause kohaselt on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kolmanda lause kohaselt peab kohtutäitur arvestama omaniku huve. TMS § 28 lg 2 mõtteks ei saa olla olukord, kus oleks lubatav kohtumääruse alusel võrdlemisi pika perioodi jooksul ükskõik millistel juhtudel võlgniku valduses olevale kinnisasjale siseneda. Sellisel juhul puuduks kohtu nõusolekul ja kohtumäärusel mõte. Eelkõige peab võlgnik olema teadlik konkreetsest ajast, millal soovitakse varaga tutvuda ja alles seejärel saab tema keeldumisest või käitumisest järeldada soovimatust varaga tutvumist võimaldada ning hinnata loa andmise põhjendatust.
12.Põhjendatud on loa andmine 16.01.2019 aktiga väljakuulutatud varaga tutvumise aegadeks, s.o 12.02.2019 ja 15.02.2019. Kellaajaliselt on kohtu hinnangul õigustatud ja otstarbekas loa andmine vahemikus 12.00 – 18.00. Kohus nõustub avaldajaga, et ruumides viibimise aeg võib täiturist mittetulevatest põhjustest venida, mistõttu selle piiramine lisaks konkreetsetele kuupäevadele lühikese ajavahemikuga ei oleks avalduse eesmärki arvestades põhjendatud ega otstarbekas. Taotletud aja piiratust arvestades ei ole täitetoimingu talumine võlgnikule ebamõistlikult koormav. Kohtutäituril on vajaduse korral võimalik pöörduda kohtusse uue avaldusega, mis arvestades seaduses sätestatud lühikest avalduse lahendamise tähtaega ei viivita täitemenetlust ebamõistlikult. Kohus peab otstarbekaks, et konkreetsete kuupäevadega piiratud ajavahemiku puhul võivad lisaks kohtutäiturile korterisse siseneda kohtutäituri abi(d) ja büroo töötaja(d). Enampakkumisel osaleda soovijatele pääs ruumidesse tuleb korraldada täituri juuresolekul (TMS § 85 lg 2).
13.Arvestades, et avalduse esitamine on riigilõivuvaba, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
14.TsMS § 660 lg 3 esimese lause kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 478 lg 3 kohaselt jõustub hagita asjas tehtav kohtumäärus vastavalt TsMS § 466 lg-s 3 sätestatule, st käesolevas asjas määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Siiski hakkab TsMS § 478 lg 4 alusel määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohtu hinnangul saab kohtutäitur võlgnikule kohtumääruse enne sisenemiseks lubatud ajavahemikku teatavaks teha (TMS § 28 lg 4).
15.TsMS § 479 lg 2 näeb ette, et hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule. Avaldaja on kohustatud tegema määruse sisu selle täitmisel võlgnikule teatavaks ning määruse ärakirja võlgnikule andmisest kohut teavitama. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.