lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-5629/22

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-5629/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1168
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 11. veebruaril 2019

Tsiviilasja number

2-18-5629

Tsiviilasi

M Ki hagi E Mi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 196/2017/890

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja E M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) seaduslik esindaja K K-M (e-post xxxx)

Menetluse liik

kohtuistung 05.12.2018

Resolutsioon

Jätta M Ki hagi E Mi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 196/2017/890 rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud M Ki kanda.
2.Jätta E Mi menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata ja välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

1.Hageja vaidlustab kohtutäitur I P poolt täiteasjas 196/2017/890 esitatud nõude, mis on antud sissenõudmiseks K K-M poolt vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-16-1753. Hageja toob esile, et kohtulahendi järgselt on osapoolte vahel 12.02.2017 allkirjastatud kokkulepe, mille kohaselt osapooled kinnitavad vastastikku nõuete puudumist. Hageja palub lõpetada täiteasja 196/2017/890 täitmine, kuna M K on varasemalt maksnud K K-Mle lahutamise järgselt 90 000 eurot (ühisvara müügist saadud summa) ning sellega on kogu K K-M poolt nõutav elatisnõue täidetud. Ühtlasi palub hageja vabastada aresti alt pangaarved ja kinnisvara.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Hageja ei nõustu, et K K-M poolt esitatud elatisnõue on käsitletav eraldiseisva asjana varalistest suhetest M Ki vastu, kuna elatisnõude nõudja ja nõude esitaja on sama isik, ehk K K-M, kes esindab antud juhul ühise lapse E Mi huve. Juriidiliselt ei ole ühisvara jagamist toimunud. Lähtuvalt sellest on ka osapoolte vahel allkirjastatud vastastikuste nõuete puudumise dokument, mis on kohtule esitatud. M K ei soovinud ühisvara osa juhul, kui K K-Ml ei ole rohkem nõudeid. See summa ühisvara osast katab ka elatisnõude summa täies mahus kuni Emilia täisealiseks saamiseni. Seda peaks kinnitama ka allkirjastatud nõuete puudumise dokument, kus K K-M kinnitab, et tal puuduvad M Ki vastu nõuded. Hageja palub kohtul arvesse võtta asjaolu, et M Kil puudub viimase pooleteise aasta jooksul töökoht ja regulaarne sissetulek ning juba sellest tulenevalt ei oleks võimalik täiendavate rahaliste vahendite maksmist K K-Mle. Kostja vastuväited
3.Kostja esindaja K K-M ei ole sõlminud hagejaga ühtegi kirjalikku, suulist ega mingil muul viisil ühtegi kokkulepet, mis vabastaks hageja alaealisele lapsele elatistoetuse maksmisest ja/või vähendaks igakuise elatistoetuse summat ja/või vähendaks elatistoetuse võlga ja/või muudaks elatistoetuse võla summa suurust, vastavalt seadusele ja 25. oktoobri 2016 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-16-1753. Kõik kokkulepped või mistahes milline kokkulepe eraldi, mis on sõlmitud K K-M kui eraisiku ja M Ki kui eraisiku vahel, ei puutu absoluutselt ega saagi puutuda asja(de)sse, kus üheks osapooleks on kostja, kelle ema K K-M on alaealise kostja seaduslik esindaja. K K-M ja M K on osapooled nendevahelistes asjades, kus vastastikku pretensioonid seisuga 12.02.2017 puudusid. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole täitnud temale seaduse ja kõnealuse kohtuotsusega pandud kohustusi, mistõttu ei ole võimalik vaidlustada kohtutäitur I P nõuet täiteasjas 196/2017/890, lõpetada nimetatud täiteasjas täitmist ega vabastada aresti alt hageja pangakontosid ja kinnisvara. Kohtuotsuse põhjendused
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et 25.10.2016 kohtuotsusega on E Mi kasuks välja mõistetud elatis seaduses sätestatud miinimummääras ning selle sissenõudmiseks on kohtutäitur I P alustanud täitemenetlust täiteasjas 196/2017/890. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja seadusliku esindaja K K-M poolt allkirjastatud 12.02.2017 kokkuleppega on hõlmatud ka E Mi elatise nõuded.
6.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et E Mi seaduslik esindaja K K-M on esitanud võlgniku M Ki vastu täitmisavalduse, milles palutakse pöörata täitmisele Harju Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsus tsiviilasjas 2-16-1753 elatise sissenõudmiseks (tlk 4). Harju Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas 216-1753 on M Kilt välja mõistetud elatis E Mi kasuks E Mi ülalpidamiseks igakuiselt ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 16.02.2016 kuni E Mi täisealiseks saamiseni xxxx, tagasiulatuv elatis perioodi 16.02.2015 kuni 15.02.2016 eest summas 2040 eurot ning märgitud, et E Mi kasuks väljamõistetud elatis tuleb tasuda K K-M kontole xxxx Xxxx (tlk 21-27). E-päringu väljavõttega on tõendatud, et nimetatud täitedokumendi alusel on kohtutäitur täiteasjas 196/2017/890 alustanud täitemenetlust E Mile makstava elatise sissenõudmiseks (tlk 2931).
7.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

8.Kohtule on esitatud 12.02.2017 kuupäeva kandev kokkulepe (tlk 16) kust nähtub, et pooltel pole teineteisele mingeid varalisi ega muid pretensioone. Nimetatud kokkulepe on sõlmitud M Ki ja K K-M vahel. 25.10.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-16-1753 on menetlusosaliseks E M, kelle kasuks on elatis välja mõistetud ning kes on tulenevalt esitatud tõenditest ka täitemenetluses sissenõudjaks. K K-M on täitemenetluses 196/2017/890 ainult oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Kohus leiab, et hageja ja E Mi ema vahel sõlmitud 12.02.2017 kokkulepe ei ole olemuselt leping hageja seadusest tuleneva laspe ülalpidamise kohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Kuivõrd E M ei ole vaidlusaluse kokkuleppe pooleks, siis ei saa selle kokkuleppe sõlmimisega lugeda kas osaliselt või täielikult täidetuks elatise maksmise kohustust ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja esitas väite, et tal puudub viimase pooleteise aasta jooksul töökoht ja regulaarne sissetulek ning juba seetõttu ei ole tal võimalik maksta täiendavalt elatist E Mile. Kohus on seisukohal, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seda seisukohta on Riigikohus kinnitanud viimati oma 13.02.2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-16-2343/41. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd kohus on jätnud hagi rahuldamata ning sellega teinud otsuse hageja kahjuks.
11.TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus andis 25.01.2019.a määrusega pooltele võimaluse esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja menetluskulusid tõendavad dokumendid hiljemalt 30.01.2019. Kostja teatas kohtule, et tal puuduvad menetluskulud. Kuivõrd kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, jätab kohus menetluskulud kindlaksmääramata ja välja mõistmata .

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium