Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 27. detsembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Raivo Bergson
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27. detsembri 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.
3.Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja, kliinik) esitas
27.detsembril 2018 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus), millega taotles XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja tema paigutamist psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ning ühtlasi palus seda aega pikendada 40 päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvates tahtest olenematu ravi otsusest.
2.Puudutatud isik hospitaliseeriti 26. detsembril 2018 politseitöötajate poolt, kuna oli teinud hädaabinumbril 112 ebaadekvaatseid väljakutseid. Ägeda psühhootilise seisundi ja enesele ning ümbritsevatele potentsiaalselt ohtliku käitumise tõttu algatati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi 26. detsembril 2018 kell 20.52.
3.Psühhiaatrite ML ja KE arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulgemise kohta järgmine. Puudutatud isik viibib esmakordselt haiglaravil psühhiaatriakliinikus. Varasemalt olnud teadaolevalt terve, psühhiaatri vastuvõtul käinud ei ole. Käesoleva haigestumise aja kohta täpsed andmed puuduvad. Väidetavalt olnud 15.–16. detsembril 2018 tüli elukaaslasega, mille järel viimane lahkus kodust. Puudutatud isiku kirjelduse järgi tekkinud tüli tema psühhootiliste sümptomite ajendil. Puudutatud isik keeldub luululiste mõtete tõttu kontaktandmeid avaldamast. Sõbraga sai kokku 25. detsembril 2018, siis avaldas kummalisi ja ebaadekvaatseid mõtteid, kahtlustas, et kuulatakse pealt, arvas, et on pealtkuulamis- ja videoseadmed jms. Puudutatud isik hospitaliseeriti, kuna ta tegi hädaabinumbril ebaadekvaatseid väljakutseid ja avaldas, et teda igal pool jälgitakse. Haiglasse vastuvõtmisel oli ta väga ärev, hirmunud, elavate hallutsinatsioonide ja laialdaste paranoidsete mõtetega. Tema käitumine oli täielikult meelepetetest ja luulumõtetest ajendatud, demonstreeris pidevalt telefonisalvestusi, kus arvas olevat kuritegelike inimeste jutt. Kirjeldas hirme, et teda tahetakse tappa, pidevalt jälgitakse, tahetakse mürgitada jms. Igasugune haiguskriitika puudus. Puudutatud isiku seisund ei ole paranenud. Ta on väga ärev ja hirmunud, kartliku olekuga. Vestlusel on äärmiselt jutukas ja üksikasjalik. Avaldab spontaanselt laiaulatuslikke paranoidseid mõtteid, mis on põimunud kuulmismeelepetetega. On mh veendunud, et tegutseb rahvusvaheline kurjategijate võrgustik, mida juhtiv mees pidevalt jälgib ja kontrollib kõike tema ja elukaaslasega seonduvat. Avaldab, et aastaid on elukaaslane olnud selle mehe mõju all, see mees tegeleb virtuaalse prostitutsiooniga. See mees on paigaldanud igale poole kaamerad ja pealtkuulamisvahendid. Paar päeva on ta kuulnud seda meest, olnud temaga pidevas kontaktis. Pidevalt kuuleb erinevaid kommentaare ja käsklusi ka teiste isikute poolt. Kõik temaga seotud telefoniliinid on pealtkuulatavad. On ise nüüd suures ohus, kuna sai sellele tegevusele jälile. Emotsionaalselt on puudutatud isik ärev, kartlik. Käitumiselt viisakas, aga plaanid täielikult psühhootilistest sümptomitest ajendatud. On ühelt poolt kartlik, ei julge välja minna ega elukaaslasele helistada, kuna kuulatakse pealt, samas soovib hakata asja lahendama kõrgete politseiametnike kaudu. Igasugune haiguskriitika puudub ja ravi vajalikuks ei pea. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire äge psühhootiline häire (F23.9). Tema käitumine on täielikult mõjutatud psühhootiliste sümptomite (kuulmismeelepetted, paranoidsed mõtted) poolt, mistõttu vajab rahustava ning psühhoosivastase toimega ravi kinnise režiimiga raviasutuses. Samaaegselt vajab põhjalikke terviseuuringuid ja raviplaani koostamist. Haiglaravita jäädes püsib ta ägeda psühhootilise seisundi ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik nii enesele kui teda ümbritsevatele. Psüühilise seisundi poolest ei ole puudutatud isik võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Häire iseloomu ja seisundit arvesse võttes vajab ta pikaajalist hospitaliseerimist.
2 (5)
4.Puudutatud isiku raviarst selgitas ärakuulamisel maakohtule, et puudutatud isik vajab täiendavaid uuringuid. Sellises vanuses ei ole taolise psühhoosi esmakordne ilmnemine tavapärane. Luulusüsteemi on haaratud nii elukaaslane kui ka tolle laps.
5.Puudutatud isik kinnitas ärakuulamisel, et haiglasse jääda ta ei soovi ja ravi ei vaja, kuna on täiesti terve. Küll aga on haiglast vabanemisel tema elu ohus. Igal pool on kaamerad. Teda filmitakse, samuti tahetakse tema elukaaslasest videoid teha. Tegemist on pornotööstusega ja suured rahad on mängus. Teda tahetakse seetõttu tappa. Ta kuuleb kogu aeg, kuidas temaga ühendust võetakse. Üks mees pani öö läbi kaameraid tema katusele. Puudutatud isik vestles pätiga õhu teel. See mees lubas ühenduse katkestada, aga ei saa aru, miks ta ikka kõike kuuleb. Turvalisuse mõttes võiks küll haiglas olla, aga ka haiglas, kui ta arvutis avaldust politseile kirjutas, siis pätt nägi seda pealt ja kommenteeris. Ei taha, et haiglas ravimeid antaks.
6.Puudutatud isiku esindaja ei vaielnud vastu puudutatud isiku paigutamisele kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse korras.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus rahuldas 27. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse, kohaldas esialgset õiguskaitset ja pikendas seda 40 päevani lubades kokkuvõtvalt kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 3. veebruarini 2019 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt rahustavate ning psühhoosivastase toimega ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
7.1.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
7.2.Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldub, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire ja haiglaravita jätmisel võib ta olla ohtlik endale ja teistele. Arstide arvamuse kohaselt on puudutatud isik ärev ja hirmunud, elavate hallutsinatsioonide ja laialdaste paranoidsete mõtetega. Tema käitumine on täielikult meelepetetest ja luulumõtetest ajendatud. Arstile demonstreeris olematuid telefonisalvestusi, kus arvas olevat kuritegelike inimeste jutt. Kirjeldas hirme, et teda tahetakse tappa, pidevalt jälgitakse, tahetakse mürgitada jms. Igasugune haiguskriitika puudub. Tema käitumine on ettearvamatu, täiel määral haiguslikest elamustest tingitud ja seisundist tulenevalt ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Puudutatud isik vajab rahustavat ja psühhoosi vastast ravi haiglatingimustes. Kodune ravi ei ole võimalik.
7.3.Puudutatud isik vajab ravi ja ravimite manustamist, seega tuleb anda luba tahtevastaselt rahustava ning psühhoosivastase toimega ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui ta vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
7.4.Maakohus ei kuulanud ära teisi isikuid, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
3 (5)
MÄÄRUSKAEBUS
8.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Puudutatud isik leiab, et ta on terve ja ei vaja haiglaravi. Sattus haiglasse politseinike eksituse tõttu. Enda sõnul läks politseisse üheks ööks varjupaika paluma, kuna teda jälitati. Selle asemel aga toodi hoopis haiglasse. Tema tervist iseloomustavad näitajad, sh vererõhk ja muud näitajad, on korras. Praegu on tal kõige kiirem aeg töö tegemiseks, aga haiglas viibimise tõttu ei saa oma firmas tegutseda, kuigi on seal ainus töötaja. Ravimeid ta ei vaja ja tahaks kiiresti koju saada. Puudutatud isiku hinnangul ei ole ta ohtlik endale ega teistele, mistõttu ei ole täidetud tema haiglasse paigutamise tingimused. Samuti ei ole millegagi tõendatud, et vajadusel ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 16. jaanuaril 2018.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et tema haiglasse paigutamise tingimused polnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel täidetud. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on vastavate eelduste olemasolu piisavalt põhjalikult analüüsinud, tuginedes seejuures raviasutuse psühhiaatri arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine on põhjendatud.
12.Määruskaebuse väited, mille kohaselt puudutatud isik leiab, et ta ei ole haige, et ta ei ole ohtlik endale või teistele ning, et tõendatud ei ole asjaolu, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, on vastuolus raviarsti arvamuses märgituga. Nähtuvalt raviarsti arvamusest on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire äge psühhootiline häire (F23.9), puudutatud isiku käitumine on täielikult mõjutatud temal esinevate psühhootiliste sümptomite (kuulmismeelepetted, paranoidsed mõtted) poolt, mistõttu vajab ta rahustava ning psühhoosivastase toimega ravi kinnise režiimiga raviasutuses. Puudutatud isik toimetati haiglasse politseitöötajate poolt, kuna ta tegi hädaabinumbril 112 ebaadekvaatseid väljakutseid, avaldades, et igal pool jälgitakse teda, on kaamerad, salvestatakse ja filmitakse. Haiglasse vastuvõtmisel oli puudutatud isik väga ärev, hirmunud, elavate hallutsinatsioonide ja laialdaste paranoidsete mõtetega. Raviarsti hinnangul ei ole puudutatud isiku seisund paranenud ja haiglaravita jäädes püsib puudutatud isik ägeda psühhootilise seisundi ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik nii enesele kui teda ümbritsevatele.
4 (5)
Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et eelnimetatud asjaoludel võib puudutatud isik ilma haiglaravita olla lähitulevikus ohtlik nii endale kui ka teistele teda ümbritsevatele isikutele. Samuti ei ole asjas alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt haiguskriitika, tema arvates sattus ta haiglasse eksituse tõttu ja ravimeid ta ei vaja. Seega olid puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
13.Lisaks märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul esinevad põhjused esialgse õiguskaitse pikendamiseks isegi olukorras, kus põhimenetluse taotlus oli veel esitamata. TsMS § 534 lg-st 5 tervikuna tuleneb, et kohus saab esmalt otsustada isiku kinnisesse asutusse paigutamise esialgse õiguskaitse korras kuni neljaks päevaks (alates paigutamisest) ning edaspidi võib teha uue määruse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta, kui selgub, et pikem tähtaeg on siiski vajalik (Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15513, p 46 teine lõik). Ka käesoleval juhul asjakohane eelviidatud Riigikohtu määruse p 46 kolmandas lõigus märgitud seisukoht, et kui on juba ette näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva (nii nagu on tõdenud psühhiaatrid puudutatud isiku osas), tuleks selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse avaldusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse avalduse esitamist. Esialgse õiguskaitse pikendamise avalduse esitamine peaks kehtiva õiguse järgi olema erandlik ja põhjendatud nt juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha. Ringkonnakohus möönab, et kehtiv õigus on mõneti ebaselge ega tarvitse piisavalt järgida neid eesmärke, mida seadusandja normide kehtestamisel silmas pidas. Sellele juhtis Riigikohus tähelepanu käesolevas punktis juba viidatud lahendis, aga TsMS § 534 sõnastust ei ole muudetud. Ka praegu näeb see ette esialgse õiguskaitse regulatsiooni, mis TsMS § 4771 sätete kohaselt saab vähemalt üldjuhul kaasneda üksnes põhiavalduse lahendamisega. Kliinik edastas 23. jaanuaril 2019 maakohtule teadmiseks kohalikule omavalitsusüksusele samal päeval esitatud taotluse, milles palus esitada avalduse puudutatud isiku suhtes haiglaravi kohaldamiseks TsMS § 533 lg-te 1 ja 2 alusel, mis ka esitati kohtule 25. jaanuaril 2019 ja mille maakohus 30. jaanuari 2019 määrusega rahuldas. Seega on määruskaebuse lahendamise ajaks tehtud toimingud, mis viitavad järgnevale põhimenetlusele. Lisaks nähtus juba maakohtule esitatud arvamustest, et puudutatud isikut on vaja täiendavalt uurida ja eeldatavasti pikemalt kinni pidada kui 40 päeva. Järelikult pikendas maakohus käesoleval juhul põhjendatult esialgset õiguskaitset.
14.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
15.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.