K R hagiavaldus TCM Estonia OÜ vastu täiteasjas nr 066/2016/2005 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Hagi hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K R (isikukood xxxx, viibimiskoht: xxxx), esindaja RÕA korras: Sergei Politšev (e-post: [email protected]); Kostja: TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja: AnneLiis Veski (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev 30. jaanuar 2019 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Viru Maakohtu 14.11.2018 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, s.o täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 066/2016/2005.
3.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hageja K R’ilt kostja TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulud 119 (ükssada üheksateist) eurot 70 senti.
Jätta hageja esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev’i riigi õigusabi kulud riigituludesse.
5.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 (8)
2-18-15060 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.08. oktoobril 2018 esitatud hagiavalduse kohaselt Narva kohtutäituri Andrei Krek menetluses on täitmisel täiteasi nr 066/2016/2005 K R’ilt võlgnevuse sissenõudmiseks, mille aluseks on Pärnu Maakohtu 13.10.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-117200 ja sissenõudja TCM Estonia OÜ täitmisavaldus. Pärnu Maakohtu kohtumäärustest tsiviilasjas nr 2-16-117200, nähtub, et TCM Estonia OÜ omandas nõude võlgniku K R’i vastu Omaraha OÜ-lt vastavalt nõude loovutuse lepingule. K R isiklikult ei ole Omaraha OÜ-ga 16.05.2016 laenulepingut nr S16808560 sõlminud ega laenu saanud. Tema isiklikud dokumendid ja andmed olid laenu saamiseks kasutanud T T ja G K ilma K R’i nõusolekuta. Sellega seoses oli alustatud kriminaalmenetlus nr xxxx.
2.Viru Maakohtu 14.05.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxx (kohtueelses menetluses nr xxxx) süüdistatavad T T ja G K on tunnistatud süüdi KarS §-s 213 lg 2 p 1, p 4 järgi kuriteos, mis oli toimepandud K R’i suhtes. Kohtuotsus jõustus 30.05.2018. Viru Ringkonnaprokuratuuri vastusest päringule tuleneb, et T T ja G K on tunnistatud süüdi, sealhulgas järgmises süüdistuses: T T 2016.a jaanuaris xxxx veenis koos G K’uga endale üle andma K R’i ID-kaardi koos PIN-koodidega ning SEB pangakaardi koos PIN-koodidega, vajadusega kasutada K. R’i arvelduskontot riigimaksude vältimiseks ning koos G K’uga K R’i teadmata ja tema isikuandmeid kasutades sõlmis 05.01.2016 veebikeskkonnas www.omaraha.ee Omaraha OÜ-ga laenulepingu nr S16808560 laenusummaga 3 000 eurot. 05.01.2016 kanti laen 2 849.50 eurot K. R’i SEB panga arvelduskontole xxxx. TCM Estonia OÜ ei ole esitanud tsiviilhagi eeltoodud kriminaalasjas süüdistatavate T T’i ja G K’u vastu.
3.Hageja suhtes eelnimetatud täitemenetluse jätkamine on ebaõiglane. Hageja eeltoodud võlgnevus Omaraha OÜ ees on tekkinud T T ja G K poolt hageja suhtes kuritegude toimepanemise tulemusena. Ei ole õiglane nõuda kuriteoga tekitatud kahju hagejal, kes ise on kuriteos kannatanu. Kuna TCM Estonia OÜ ei ole esitanud tsiviilhagi süüdimõistetute T T’i ja G K’u vastu, on tal võimalus seda teha tsiviilkohtumenetluse korras, kasutades selleks Viru Maakohtu 14.05.2018 kohtuotsust kriminaalasjas nr xxxx. See oleks õiglane hageja suhtes.
4.Hageja viibib xxxx. Tema sissetulek on pension 180.14 eurot, millest tema kasutusesse jääb 18 eurot. Ülejäänud rahasumma kulutatakse tema ülalpidamiseks Hooldekodus. Samas hageja suhtes toimuvad täitemenetlused, tema vastu suunatud nõuete jääk on 7 931.78 eurot, millele lisanduvad täituritasud 1 096.41 eurot. Hageja varaline olukord on väga keeruline. 14.05.2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 118-2994 jõustus 30.05.2018, s.o pärast seda, kui jõustus Pärnu Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-117200, millega oli rahuldatud TCM Estonia OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus K R’i vastu 4 189.64 euro saamiseks.
5.Lähtudes eeltoodust palus hageja tunnistada lubamatuks täitemenetlus nr 066/2016/2005.
6.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
MENETLUSE KÄIK
2 (8)
2-18-15060
7.Viru Maakohtu 26.10.2018 kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja hageja vabastati haginõudelt 300 eurot riigilõivu tasumisest.
8.Viru Maakohtu 14.11.2018 kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning hagi tagamiseks peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2016/2005 kuni käesolevas tsiviilasjas 2-18-15060 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.03. detsembril 2018 esitatud vastuses kostja teatas, et on alus jätta hagi läbi vaatamata. Juhul kui kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmise alused puuduvad, siis kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Kostjale jääb arusaamatuks hagi esitamise ajend nüüd kui täitedokumendi tegemisest ja täitemenetluse algatamisest on möödas enam kui kaks aastat. Vaidlustatud täitemenetluses on käesolevaks ajaks müüdud hagejale kuuluv kinnisvara ning tulem jaotatud võlausaldajate vahel koostatud jaotuskava alusel. Vara müügist laekus 2 325 eurot, mis jaotati kuue võlausaldaja vahel. Eelduslikult on olnud käesoleva hagi esitamise eesmärk vältida hagejale kuuluva kinnisvara müüki, antud hetke seisuga aga vara juba on müüdud.
10.TCM Estonia OÜ-le ei olnud teada kriminaalmenetluse algatamine K R Omaraha OÜ episoodis. Kostja on seisukohal, et kuivõrd kriminaalmenetlus K R episoodis algatati 22.03.2016, oleks K R pidanud juba Omaraha OÜ-le teatama kriminaalmenetluse algatamisest. Ka maksekäsu kiirmenetluses ei teatanud K R kohtule ega TCM Estonia OÜ-le et on algatatud kriminaalmenetlus. Eelduslikult oleks saanud kostja vastu võtta menetlusliku otsuse, mil moel asjaga jätkata. Praegu on kostja olukorras, kus olles toimuvast teadmatuses, on teinud kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks nii kohtuväliselt kui ka kohtukulude naol, mida oleks saanud ära hoida kui K R oleks kriminaalmenetluse algatamisest laenuandjale ja/või kostjale teatanud õigeaegselt. Samuti oleks saanud kostja enda nõude maksma panna kriminaalmenetluses esitades tsiviilhagi. Kostja juhib tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et hagejat K R’it on veendud üle andma enda ID-kaart koos PIN-koodidega ning SEB pangakaardi koos PIN-koodidega, et kasutada neid riigimaksude vältimiseks. Eelnevast tulenevalt on Viru Maakohus tuvastanud seda, et K R andis teadlikult enda isikuandmed T T’ile ja G K’ule, et vältida riigimaksude maksmist. KarS § 349 kohaselt teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest karistatakse rahalise karistusega.
11.Lisaks juhib kostja tähelepanu sellele, et 25.01.2016 kehtinud isikutunnistusele, elamisloakaardile ja digitaalsele isikutunnistusele väljastatavate sertifikaatide kasutustingimuste p. 2.3 kohaselt kohustub sertifikaadi omanik kaitsma oma PIN-koode parimal võimalikul viisil. Juhul kui need on väljunud sertifikaadi omaniku kontrolli alt (nt varastatud), kohustub omanik viivitamatult koodid ära muutma või kui muutmine ei ole võimalik, siis peatama sertifikaatide kehtivuse. P. 2.4 Sertifikaadi omanik on kohustatud dokumendi kadumise avastamisel koheselt peatama sertifikaatide kehtivuse ööpäevaringselt töötava abiliini kaudu telefonil 1777 (või +372 677 3377) või klienditeeninduspunktis. Sertifikaatide kehtivuse peatatust saab lõpetada, uusi PIN-koode taotleda (v.a E-residendi digi-ID) ning sertifikaate kehtetuks tunnistada kirjaliku avalduse alusel ainult klienditeeninduspunktis. Punkti 2.5 järgi dokumendi kasutaja on kohustatud dokumendi kaotamisel/varastamisel või muul põhjusel dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumisel koheselt pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse dokumendi kehtetuks tunnistamiseks. K R on oluliselt rikkunud enda isikuandmete 3 (8)
2-18-15060 sertifikaatide kasutustingimusi ning p. 3.4 kohaselt vastutab K R ise mistahes kahju eest, mis tekkis kasutustingimustes ja/või Eesti Vabariigi seadustes fikseeritud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu.
12.Antud asjas on kohus hagi taganud ning peatanud täitemenetluse, samas leiab kostja, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Antud juhul on täitedokument täidetav. Hageja on menetluses käsitletav solidaarvõlgnikuna. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Võttes arvesse hageja poolt toime pandut, mis on tuvastatud kriminaalmenetluses, siis tuleb lugeda isikut solidaarvõlgnikuks, kelle vastu on nõue esitatud ning see maksma pandud. Ei saa olla lubatav asjaolu, et isik paneb teadlikult toime teo ning hiljem tugineb asjaoludele justkui tema andmeid on ära kasutatud ning tema vastutust ei kanna. Võttes arvesse eeltoodut kogumis, leiab kostja, et toimunud sundtäitmine on lubatav, palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja teatas, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.
HAGEJA ARVAMUS
14.11. detsembril 2018 esitatud arvamuses hageja leidis, et asjaolu, et käesolevaks ajaks selle täitemenetluse käigus on müüdud hagejale kuuluv kinnisvara, ei ole aluseks esitatud hagi läbivaatamata jätmiseks. Hagi esitamise hetkel täitemenetlus ei olnud lõpetatud ja käesoleval ajal on üksnes peatatud kohtumääruse alusel. Seega, hagi esitamise eesmärk ei ole veel saavutatud.
15.Kuna kriminaalmenetlus K R’i episoodis algatati 22.03.2016, aga maksekäsu kiirmenetlus lõppes 13.10.2015 kohtumäärusega, s.o enne kriminaalmenetluse alustamist, siis hageja ei saanud teatada Omaraha OÜ-le kriminaalmenetluse alustamisest maksekäsu kiirmenetluse käigus. Viru Maakohtu 14.05.2018 kohtuotsusest, mis on tehtud kriminaalasjas nr xxxx, nähtub, et Omaraha OÜ osales kriminaalmenetluses tsiviilhagejana episoodis, mis on seotud Julia Gorodskajaga. Omaraha OÜ kasuks mõisteti välja 4 435.77 eurot. Seega, Omaraha OÜ osales kriminaalmenetluses tsiviilhagejana ja tal oli võimalus esitada tsiviilhagi ka K R’i episoodis.
16.Kriminaalasjas nr xxxx maakohus tuvastas, et T T ja G K, saades pettuse teel K R’i isiklikud dokumendid ja andmed, omandasid Omaraha OÜ-le kuuluva raha, s.o tekitasid osaühingule varalist kahju. K R ei tunnistatud süüdi selle kuriteo toimepanemises ning ta ei tekitanud osaühingule varalist kahju. Tema andis süüdistatavatele oma isikuandmed ja dokumendid, kuna nad lõid teadvalt ebaõige ettekujutuse selle kohta, milleks nad soovivad kasutada isikuandmeid ja dokumente. Seega, K R ei rikkunud tahtlikult sertifikaatide kasutustingimuste p. 2.3 selleks, et tekitada kahju Omaraha OÜ-le.
17.Hageja ei ole menetluses käsitletav solidaarvõlgnikuna. Tema ei pannud tahtlikult toime tegu OÜ Omaraha suhtes selleks, et tekitada osaühingule kahju. Seda ei ole tuvastatud kriminaalmenetluses, milles K R osales tunnistajana, mitte süüdistatavana. Kuna K R ei ole mõistetud süüdi kriminaalasjas, s.o ei kanna vastutust tekitatud kahju eest, siis ei ole alust lugeda teda solidaarvõlgnikuks koos süüdimõistetute T T’iga ja G K’uga. Kui isegi nõustuda kostja seisukohaga, et tegemist on solidaarvõlgnikega, siis sel juhul ka K R’i suhtes täitemenetluse jätkamine on ebaõiglane. Kostja nõuab 4 (8)
2-18-15060 talle tekitatud kahju hüvitamist mitte isikutelt, kes vahetult ja tahtlikult panid toime kostja suhtes kuriteo, tekitades talle varalist kahju. Kostja nõuab tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses üksnes K R’ilt, kes ei pannud kostja suhtes toime kuritegu, s.o ei tegutsenud tahtlikult kostja varaliste huvide vastu.
MENETLUSE KÄIK
18.04.01.2019 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate tõendite ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 17.01.2019.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.
21.Pärnu Maakohtu 13.10.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-117200 (maksekäsk) kohustati võlgnikku K R’i tasuma TCM Estonia OÜ-le kokku 4 189.64 eurot, s.h põhivõlgnevus 3 000 eurot, kõrvalkulud 1 018.73 eurot ning menetluskulud 170.91 eurot ( t.lk 14-16). Kohtumääruse tegemisel lähtus kohus sellest, et võlgnik sai makseettepaneku kätte 22.09.2016, kuid ei esitanud vastuväiteid makseettepanekule. Kuna kohtumääruse kohaselt maksekäsk kuulub täitmisele viivitamatult, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule, siis juba järgmisel päeval, s.o 14.10.2016 esitas võlausaldaja TCM Estonia OÜ kohtutäitur Andrei Krek’ile avalduse 13.10.2016 kohtumääruse tsiviilasjas 2-16-117200 sundtäitmiseks ja võlgnikult 4 189.64 eurot sissenõudmiseks (t.lk. 17-18). Kohtutäituribüroo 06.09.2018 e-kirja kohaselt eelnimetatud kohtulahendi täitmiseks on kohtutäituri juures algatatud täiteasi nr 066/2016/2005 (t. lk. 73). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
22.K R (hageja) väidab, et 13.10.2016 kohtumääruse tsiviilasjas 2-16-117200 sundtäitmine tema suhtes ei ole õiglane, sest kriminaalasjas tehtud otsusega on tuvastatud, et nõue, mis on kohtutäituri juures sundtäitmisel, on tekitatud kolmandate isikute poolt toime pandud kuriteoga. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas hagiavalduses esitatud asjaolud on piisavad jõustunud kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
23.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt sama seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Seega 13.10.2016 kohtumäärus tsiviilasjas 2-16-117208 on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes, mis kuulub sundtäitmisele.
5 (8)
2-18-15060
24.TMS § 221 lg1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja väidab, et sundtäitmiseks esitatud maksekäsk ei ole üldse täidetav. Samas kohtutäituri 23.05.2018 tõendi kohaselt 15.-22.05.2018 toimunud enampakkumisel müüdi K R’ile kuulunud kinnistu asukohaga xxxx. Kinnistu müügist laekus 2 325 eurot. Sellest 1 607.67 eurot täiteasjas 066/2016/2005 esitatud nõude sundtäitmiseks (t.lk. 166-169). Väidetud ei ole, et hagejal on tekkinud sissenõudja vastu tagasitäitmise nõue.
25.Viru Maakohtu 14.05.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxx T T ja G K tunnistati süüdi KarS § 213 lg 2 p 1, p 4 järgi muu hulgas ka selles, et nad 2016.a jaanuaris veensid endale üle andma K R’i ID-kaardi koos PIN-koodidega ning SEB pangakaardi koos PIN-koodidega ning, K R’i teadmata ja tema isikuandmeid kasutades, sõlmisid 05.01.2016 veebikeskkonnas www.omaraha.ee Omaraha OÜga laenulepingu nr S16808560 laenusummaga 3 000 eurot. 05.01.2016 kanti laen 2 849.50 eurot K. R’i SEB panga arvelduskontole xxxx (t. lk 14-79). Kuna kuriteo toimepanemise eest on karistatud kolmandad isikud ja TCM Estonia OÜ kui Omaraha OÜ nõude õigusjärglane ei ole kriminaalasjas T T’i ja G K’u vastu tsiviilhagi esitanud, siis hageja arvates teevad need asjaolud täitemenetluse lubamatuks.
26.Maakohus ei nõustu eelmises punktis toodud hageja käsitlusega. TMS § 221 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kriminaalasjas tehtud lahendist lähtudes, asjaolud milledele tuginedes hageja on käesolevas menetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitanud, on tekkinud mitte pärast tsiviilasjas 2-16-117200 lahendi tegemist, vaid enne seda. Võlgnik pidi juba maksekäsu kiirmenetluses teadlik olema, et tema vastu esitatud nõue on tekitatud kolmandate isikute poolt. Seega käesoleval juhul ei esine TMS § 221 lg 2 toodud alust, mis lubaks võlgnikul esitada vastuväiteid sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele. Riigikohus on 15.04.2015 kohtuotsuse 3-2-1-11-15 punktis 10 leidnud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Käesoleval juhul on sissenõudja esitatud kohtutäiturile sundtäitmiseks viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi, mida ei ole teistmise kaudu tühistatud. Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt otsus kriminaalasjas xxxx jõustus 30.05.2018. TsMS § 704 lg 1 esimeses lauses sätestatud kahekuulise tahtaja möödumise tõttu ei ole enam ka teistmisavaldust võimalik esitada. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata.
27.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega hageja poolt isikuandmete sertifikaatide kasutustingimuste rikkumise või Eesti Vabariigi seadustes fikseeritud kohustuste täitmata jätmise täitmise tõttu hagejat VÕS § 65 lg 1 alusel solidaarvõlgnikuna käsitlemise vajaduse kohta, põhjusel, et kostjal ei ole tekkinud täitedokumendist tulenevat nõudeõigust kolmandate isikute vastu (T T’i ja G K’u). Kostjal on tekkinud kohtulahendist tulenev nõudeõigus üksnes K R’i vastu, mida kostja on asunud täiteasjas 066/2016/2005 hageja (võlgniku) vastu realiseerima. Kostja esitatud kohtulahend on täitemenetluses osaliselt sundtäidetud ja kuulub ka ülejäänud osas hageja arvelt sundtäitmisele. 6 (8)
2-18-15060
28.Kuigi hagejat esindab vandeadvokaadist esindaja, selgitab kohus hagejale, et kriminaalasjas nr xxxx tehtud lahenditest tulenevalt on kolmandad isikud süülise käitumisega tekitanud hagejale kahju, mille väljamõistmiseks saab hageja esitada kahju hüvitamise nõuded T T’i ja G K’u vastu.
29.Viru Maakohtu 14.11.2018 kohtumäärusega hagi tagamiseks peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2016/2005 kuni tsiviilasjas 2-18-15060 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus tühistab hagi tagamise abinõu. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
31.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
32.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on 03.12.2019 esitanud kohtule vastuse hagiavalduse, sisuliselt 2 lk ja 16.01.2019 seisukoha, millest seisukoht moodustab 0.2 lk, mida kohus ei arvesta, sest 04.01.2019 kirjaliku menetluse teatega lubati pooltel esitada vaid menetluskulude nimekirjad ja võimalikud täiendavad tõendid.
33.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1,33 tundi (2 lk x 40 min : 60 min).
34.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on palunud välja mõista menetluskulud ilma käibemaksuta sumas 270 eurot. Eeltoodu põhjal on kostja lepingulise esindaja tasu kostja vastuse esitamise eest 119.70 eurot (1.33 eurot x 90), mis kuulub väljamõistmisele hagejalt. 7 (8)
2-18-15060
35.Viru Maakohtu 23.08.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-10818 rahuldati K R’i riigi õigusabi taotlus ja anti riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus jätab hageja esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev’i õigusabi tasu ja õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
36.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.