XX (X) hagi Bigbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2006/7012
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.04.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kostja Bigbank AS (registrikood 10183757), volitatud esindaja Elari Arjakas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.04.2018 otsus menetluskulude väljamõistmise osas kostjalt riigituludesse (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3, 4 ja 6). Muus osas jätta otsus muutmata.
Vabastada XX maakohtus ja apellatsiooniastmes riigilõivu kokku 600 eurot riigituludesse tasumisest.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile.
6.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. Seoses kindlaksmääratavate menetluskulude puudumisega Bigbank AS-l
1(4)
ringkonnakohus menetlsukulude suurust kindlaks ei määra ja neid Bigbank ASlt välja ei mõista. Edasikaebamise kord Vastustaja võib otsuse peale edasi kaevata (v.a. otsuse p 4) üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Eesti Vabariigi Rahandusministeerium võib otsuse p 4 peale edasi kaevata 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.XX (hageja) esitas 04.02.2018 Harju Maakohtule hagi Bigbank AS-i (endise ärinimega Balti Investeeringute Grupi Pank AS; kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2006/7012. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur 08.10.2006 täitemenetluse täiteasjas nr 022/2006/7012. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 26.09.2006 määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-06-21806. Võlaks on 3145,87 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojalt saadud informatsiooni kohaselt on see kogu võlgnevus, mis antud asja raames on vaja tasuda. Kuna täitmine on kestnud üle 10 aasta, siis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 11 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel on sundtäitmine aegunud ja lubamatu. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja ei tasunud maakohtu 26.09.2006 määrusest tsiviilasjas nr 2-06-21806 tulenevat võlga 3145,87 eurot ja määrus kuulus koheselt täitmisele, esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse (TMS § 2 lg 1 p 1, § 23 lg 1) ja 08.10.2006 algatas täitur täitemenetluse. Kostja nõue ei ole aegunud, kuna 26.09.2006 määrusest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni alusel 30 aastat (s.o 26.09.2036). 05.04.2011 jõustus TsÜS-i uus redaktsioon, mille § 157 lg 1 alusel on nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-116-13 p-des 11-13 ja 3-2-1-4-14 p-des 11-12 leidnud, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 esimese ja teise lause ühtsel tõlgendamisel saab asuda seisukohale, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas alates 01.03.2011 kulgema 10-aastane aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal jätkuvalt võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Kuna 01.03.2011 seisuga ei olnud kostja nõue aegunud, hakkas sellele alates 01.03.2011 kulgema 10-aastane aegumistähtaeg, mis lõppeb 01.03.2021. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 06.04.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Kohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 300 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse tasumata
2(4)
menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud. Täiteasjas nr 022/2006/7012 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 26.09.2006 määrus (maksekäsk tsiviilasjas nr 2-06-21806), millega hagejat on kohustatud tasuma kostjale kokku 3145,87 eurot. Kostja pöördus määruse täitmiseks kohtutäituri poole ja täitur algatas 08.10.2006 hageja suhtes täitemenetluse. Kohtu hinnangul ei ole maakohtu 26.09.2006 määrusest tsiviilasjas nr 2-06-21806 tulenev nõue aegunud. TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on selle nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab selle nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. VÕSRS § 9 lg 4 sätestab, et TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Kuna maakohtu 26.09.2006 määrusele tsiviilasjas nr 2-06-21806 kohaldus TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi 30-aastane tähtaeg, ei olnud täitedokumendist tulenev nõue 01.03.2011 seisuga aegunud. TsÜS § 157 lg-eid 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lgga 4 kohaldades hakkas nimetatud nõudele alates 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-141-13, p-d 19-23; 3-2-1-116-13, p-d 11-13). Maakohtu 26.09.2006 määrusest tulenev nõue ei saa aeguda enne 01.03.2021. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2006/7012 tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2006/7012 lubamatuks, jätta menetluskulud poolte endi kanda ning riigilõivu tasumine maa- ja ringkonnakohtus riigi kanda. Täitemenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on sundtäitmine aegunud, mistõttu tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Ka riigilõivu välja mõistmine hagejalt on ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4), kuna hageja on raskes majanduslikus olukorras ning tal ei oleks võimalik seda maksta. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada resolutsiooni p-de 3, 4 ja 6 osas. Ringkonnakohus saab nimetatud osas teha uue otsuse, millega jätab menetluskulud hagejalt riigituludesse välja mõistmata. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
3(4)
7.Apellatsioonkaebuses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mida maakohus oleks ebaõigesti tuvastanud ega materiaalõiguse normile, mida maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega kostja poolt täitemenetluses esitatud nõude mitteaegumise osas ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
8.Hagiavaldusest ja apellatsioonkaebusest võib jääda mulje, et apellant heidab ette täitedokumendist tuleneva nõude täitmist üle 10 aasta (hageja sõnul on sundtäitmine aegunud). Käesoleval juhul on täitedokumendiks kohtulahend, mis on tehtud maksekäsukiirmenetluses, s.o eraõiguslikus vaidluses panga ja hageja vahel. Täitemenetlust on võimalik teatud juhtudel lõpetada, kui kohtuotsuse alusel määratud rahasummat ei ole osutunud võimalikuks karistusseadustiku §-s 82 ettenähtud tähtaja jooksul täita. Selline võimalus on ette nähtud aga üksnes rahatrahvide sissenõude menetluses (TMS § 202 lg 1), väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluses (TMS § 202 lg 2) või rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes tehtud kohtuotsuse alusel toimuvas täitemenetluses (TMS § 207 lg 1). Isegi, kui asuda seisukohale, et apellant peab täitemenetlust aegunuks, ei kohaldu vastavad normid eraõiguslikus vaidluses tehtud lahendile ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.Kolleegium peab TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks vabastada hageja nii hagiavalduselt kui apellatsioonkaebuselt riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest. Asja materjalidest nähtub, et hagejale anti menetlusabi maakohtus ja ringkonnakohtus. Toimiku materjalidest nähtub, et: hageja on vähekindlustatud isik, tema neli last elavad turvakodus, hagejal on kohustus tasuda neist igaühele 60 eurot elatist, hageja töötasu on 400 eurot, tal kulub söögile 100-150 eurot, Starmani arvete tasumiseks 30 eurot ja Elisa Eesti AS arvete tasumiseks 80 eurot. Hagejale kuulub Y OÜ, mille osale on seatud täitemenetluses keelumärge ja äriühingul on maksude ja maksete võlg 78,40 eurot, kinnisvara talle ei kuulu ja tal on registrisse kantud sõiduk Ford (väljalaskeaasta 1996), mis on arestitud erinevates täitemenetlustes.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse küll osaliselt, kuid seda üksnes õigussuhtes, mille poolteks on hageja ja Eesti riik. Hageja ja kostja vahelises õigussuhtes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata (hagi jääb rahuldamata). Seega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
11.Samuti pole alust tühistada maakohtu menetluskulude jaotust, sest kolleegium rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt vaid õigussuhtes, mille poolteks on hageja ja Eesti riik. Riigilõivu tasumise küsimus on riigi ja hageja vaheline asi ega puuduta kostjat.
12.Kostja ei ole hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude osas ringkonnakohtule seisukohta esitanud. Seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks ega mõista välja hagejalt kostja menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.