Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile (Rahandusministeeriumi kaudu). Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad perekonnaliikmed, isiku eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud
1(5)
ametiisik ning valla- või linnavalitsus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) Psühhiaatriakliiniku valvearst IV esitas 11.11.2018 (allkirjastatud 12.11.2018) Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik 1, patsient) suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi rakendamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel. Puudutatud isik 1 hospitaliseeriti 09.11.2018 tugevas joobes äärmiselt rahutuna ja tal diagnoositi täpsustamata psühhootiline episood (F29). XX käitumine viitas akuutsete psühhootiliste elamuste esinemisele. Ta oli käitumiselt agressiivne ja ettearvamatu ja ravita jäämisel oli otseselt ohtlik ümbritsevatele. Oma seisundist lähtuvalt ei olnud ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist.
2.Harju Maakohtu 12.11.2018 määrusega paigutati puudutatud isik 1 tema tahtest olenemata psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni 18.12.2018, kuna puudutatud isikul 1 esines raske psüühikahäire, millest tulenes teda ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine. Sõltuvalt oma seisundist ei olnud ta võimeline otsustama enese ravivajaduse üle.
3.Avaldaja esitas 13.12.2018 kohtule taotluse, milles palus luba puudutatud isiku 1 tahtevastase ravi jätkamiseks, kuna PERH-i poolt avaldajale esitatud avalduse kohaselt esines puudutatud isikul 1 jätkuvalt raske psüühikahäire.
4.Taotlusele oli lisatud psühhiaatrite GP ja ES ning arst-residendi psühhiaatria erialal ET 10.12.2018 arvamus, mille kohaselt esines puudutatud isikul 1 äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2). Puudutatud isik 1 oli ravi käigus muutunud usalduslikumaks, tema mõttekäik jälgitavamaks, kuid psüühiline seisund oli jätkuvalt raskelt häiritud, sest esines reaalsustajuhäire. Puudutatud isik 1 ei olnud võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist, käitumine oli ettearvamatu, mistõttu ravita jäämisel oli ta otseselt ohtlik nii ümbritsevatele kui ka enesele. Psühhiaatrid leidsid, et isiku suhtes oli vajalik kohaldada tahtevastast ravi psühhiaatriakliinikus kuni 3 kuud. Puudutatud isiku I suhtes kohtumääruse alusel kohaldatud tahtest olenematu ravi lõpptähtaeg oli 18.12.2018, kuid senist haiguskulgu arvestades ei olnud patsient paranenud selleks ajaks määrani, mis võimaldaks tal iseseisvalt ja ohutult haiglaväliselt toime tulla.
5.18.12.2018 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 3-18 nähtus, et puudutatud isikul 1 esines raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia (mõttekäigu sisulised häired, meelepetted, emotsionaalne inadekvaatsus), millest lähtus ennast ja teisi ohustav käitumine. Puudutatud isikul puudus haiguskriitika, ta ei olnud võimeline hindama enda psüühilist seisundit ega kontrollima enda käitumist, ei olnud võimeline aru saama ravi vajadusest ega järgima ravirežiimi. Puudutatud isik 1 vajas jälgimist ja ravi kontrollitud ning tagatud turvalisusega ravikeskkonnas. Seisundi hinnangust lähtuvalt ei olnud tõenäoline tema seisundi kiire paranemine. Haiglaravi puudumisel võis puudutatud isiku 1 käitumine olla psühhootilistest sümptomitest tulenevalt ennast 2(5)
ja teisi kahjustav. Ravita jäämisel puudutatud isikul 1 esinevad psühhootilised elamused tõenäoliselt veelgi süvenevad, mistõttu võib ta käituda jätkuvalt ohtlikult ning talle pole võimalik osutada toimetulekuks vajalikku abi, milleta ei suuda puudutatud isik 1 tagada oma esmaste eluvajaduste rahuldamist ja seab sellega ohtu iseenda elu ja tervise. Pikaajalise raviga tõenäoliselt puudutatud isikul 1 esinevad psühhootilised elamused taanduvad, mistõttu väheneb ennast ja teisi kahjustava käitumise risk. Eksperdi hinnangul oli puudutatud isiku 1 suhtes vajalik kohaldada tema tahte vastast ravi psühhiaatriakliinikus kuni kolm kuud. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas avalduse ja paigutas puudutatud isiku 1 tema tahte vastaselt PERH-i haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 18.03.2019. Tahtevastane ravi lõppeb 18.03.2019 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus andis PERH-ile loa puudutatud isikule 1 tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
7.Maakohus kuulas puudutatud isiku 1 ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel 12.11.2018. Puudutatud isik 1 avaldas, et ta sattus haiglasse, kuna läks purjus peaga koju ning isa peksis ta läbi. Peale seda ei mäleta rohkem midagi ja ärkas üles juba haiglas. Isal tekkis äkkviha ja isa lõi teda näkku. Kodus elab puudutatud isik 1 koos isa, kasuema ja poolvennaga. Isaga on suhted keerulised. Isa ja puudutatud isiku 1 ema elasid koos enne 1997. aastat. Kasuemaga on suhted samuti keerulised. Politseisse on puudutatud isik 1 ka pöördunud. Mingi aeg oli ta isegi lastekodus. Puudutatud isik 1 on õppinud juuksuriks, kuid palk oli väike ja seda tööd ta ei tee. 24.09.2018 tuli puudutatud isikule 1 meilile kiri, et teda on satelliidilt pommitatud militaarkiirtega ning kui selline rünnak tuleb ja ta tahab ennast kaitsta, siis peab fooliummütsi kandma. Peale seda hakkas ta mõnel päeval fooliummütsi kandma. Kirja saatis CIA Taiwanist, signaal tuli Iisraelist. Peale selle kirja saamist tekkis tal sotsiaalfoobia, ta hakkas kartma väljas käia, kuna kartis, et teda tapetakse ära. Ta osales pajupuu kaitsmises, telkis selle juures. Ta ei tea, kas ta on nõus haiglas olema.
8.Maakohus leidis tõenditele tuginedes, et puudutatud isiku 1 ohtlikkus nii enda kui ka ümbritsevate suhtes on lähitulevikus tõenäoline. Puudutatud isikul 1 esineb raske psüühikahäire ja tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud. Eeltoodust tulenevalt püsib ta haiglaravita jäädes ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel tuvastatu, arstide arvamuse ja ekspertiisiakti põhjal veendus maakohus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud. Maakohtu hinnangul kujutas patsient ohtu iseendale ka põhjusel, et tema käitumine on ettearvamatu ja ta pole võimeline mõistma ravivajadust, tal esinevad reaalsustajuhäired.
9.Muude isikute ärakuulamist ei pidanud maakohus vajalikuks, sest puudutatud isiku 1 psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid arvestades ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
3(5)
Määruskaebus ja selle põhjendused
10.Puudutatud isik 1 esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu 18.12.2018 määruse tühistada.
11.Maakohtu määrus ei ole seaduslik ja tahtevastase ravi kohaldamine kolmeks kuuks ei olnud põhjendatud. Puudutatud isik 1 leidis, et ta ei ole haige ega ohtlik ei endale ega teistele. Ta on saanud piisavalt ravi ja vajadusel jätkab ravi ambulatoorselt. Puudutatud isiku 1 enesetunne on hea ja ta ei vaja hetkel psühhiaatrilist ravi haiglas. Tema ohtlikkus ei ole tõendatud. Tõendatud ei ole ka asjaolu, et vajadusel ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Menetluse edasine käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Ringkonnakohtu arvates PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja tahtevastase ravi jätkamiseks on täidetud. Viidatud sätte kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata ainult siis, kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 537 lg 1 järgi võib isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes juhul, kui paigutamise eelduste kohta on olemas eksperdiarvamus.
15.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et tahtevastase ravi kohaldamine kolmeks kuuks ei ole põhjendatud ja puudutatud isik 1 ei ole haige ega ohtlik. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 3-18 nähtub, hospitaliseerimisel 09.11.2018 ja pärast seda on puudutatud isik 1 avaldanud hulgaliselt psühhootilisi elamusi: paranoilisi luulumõtteid ja kuulmismeelepetteid. Ekspertiisiakti koostamise seisuga oli puudutatud isiku seisund ravi tulemusena paranenud vähesel määral – kuulmismeelepetted olid hakanud taanduma, kuid luulumõtted püsisid endises ulatuses. Eksperdi hinnangust järeldus, et 40 päevane ravi on puudutatud isikule hästi mõjunud ja pikaajalise raviga puudutatud isikul 1 esinevad psühhootilised elamused taanduvad. Samuti on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga tõendatud, et puudutatud isikul 1 esineb raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia. Kuna hospitaliseerimise ajal oli puudutatud isik 1 ohtlik nii endale kui teistele ja tema seisund oli ekspertiisakti 4(5)
koostamise ajaks muutunud vähesel määral, ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses väidetuga, et puudutatud isik 1 ei ole ohtlik endale ega teistele. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist selgub, et puudutatud isik on oma isa 2018. aastal rünnanud. Ringkonnakohtu hinnangul on psühhiaatrite ja eksperdi arvamustega puudutatud isiku 1 ohtlikkus tõendatud ja kolmekuuline tahtevastase ravi kohaldamine põhjendatud.
16.Eksperdi arvamusest selgub, et puudutatud isiku 1 suhtes on vajalik kohaldada tahte vastast ravi psühhiaatriakliinikus, kuna ravita jäämisel psühhootilised elamused tõenäoliselt süvenevad. Nii psühholoogid kui ka ekspert on tuvastanud, et puudutatud isikul 1 puudub haiguskriitika. Kriitikavõime ja ravikoostöö puudumise tõttu ei ole puudutatud isikule 1 võimalik osutada psühhiaatrilist abi ilma tema tahtevastase haiglaravita. Puudutatud isik 1 ei ole välja toonud, milline muu psühholoogiline või psühhiaatriline abi võiks olla küllaldane tema tervise parandamiseks. Menetluskulud
17.Puudutatud isikule 1 on antud Harju Maakohtu 12.11.2018 määrusega riigi õigusabi ilma õigusabi tasu ja õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta.
18.Puudutatud isiku 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimari taotluse kohaselt tegi ta määruskaebuse menetlemisel toiminguid 2 tundi – suhtlemine puudutatud isikuga 1 0,5 tundi, määrusega tutvumine 1 tund ja määruskaebuse koostamine 0,5 tundi. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10 on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot.
19.Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud puudutatud isiku 1 esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. RÕS § 23 lg 1 alusel määrab kohus puudutatud isiku 1 esindaja tasu suuruseks 120 eurot (koos käibemaksuga).
20.TsMS § 172 lg-st 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.