Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

2-18-17359 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused XXX esitas 16.11.2018 Harju Maakohtusse hagiavalduse XXX vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Vastavalt 21.03.2017 tehtud kandele, kinnistusregistri osa nr 20004401 all, sai hageja 1⁄4 mõttelise osa kinnistu omanikuks ja kostja 3⁄4 mõttelise osa omanikuks. Avalduse kohaselt on hageja püüdnud kostjaga korduvalt rääkida omandiõiguse lõpetamise teemal, kuid see pole õnnestunud, sest kostja ei soovinud hagejaga suhelda. Hageja pöördus kostja lapselapse poole palvega selgitada kaasomandi lõpetamist vajadust. Hageja on pakkunud kostjale, et hageja ostab kostja osa temalt välja, kuid vastust ei ole hageja saanud. Tulenevalt eeltoodust soovib hageja lõpetada kaasomandi korterile aadressiga XXX, müümisega avalikul enampakkumisel ja selle müügist saadud raha jagamisega vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Kostja lepinguline esindaja teatas 04.01.2019 seiskohas hagile, et kostja peab kompromissile jõudmist võimalikuks, palub menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Kostja taotleb lõpetada hageja ja kostja kaasomand korteriomandile asukohaga XXX(registriosa nr 20004401) selle müümisega avalikul enampakkumisel. Samuti taotleb kostja müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel vastavalt poolte kaasomandi mõtteliste osade suurustele. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja TsMS § 168 lg 6 kohaselt menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Hageja on palunud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Kostja on taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda, tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-70-10. Kohus nõustub kostjaga selles, et kaasomandi jagamise lahend on mõlema poole huvides. Kostja on nõus hageja taotletud viisil kaasomandi lõpetamisega. Seetõttu on kohtu hinnangul mõistlik jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kuna kohus menetluskulusid välja ei mõista, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

2-18-17359 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.