2-18-18165/6 - Pärimisõigus - Pärandi hoiumeetmete rakendamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

30.11.2018.a esitas Tallinna notar Lia Martens Harju Maakohtule avalduse R Ki (K, isikukood x; surn. 11.08.2018.a) pärandvarale hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvarale hooldaja määramiseks. Avalduse kohaselt ei teinud pärandaja testamenti ega sõlminud pärimislepingut. Pärandaja oli perekonnaseisult lahutatud. Pärandaja seadusjärgsed pärijad on tema lapsed – A K (sünd K ) ja D (D ) A (sünd K ), kelle mõlema elukoht on Venemaal. Notar algatas pärimismenetluse 30.08.2018 A K , sünniaeg 15.03.1993, poolt esitatud avalduse alusel. Pärandaja tütar, A K , on enda ning oma alaealise lapse nimel pärandist 08.11.2018 notari poolt tõestatud avalduse alusel loobunud. Pärandaja tütrele, D A on 31.08.2018 ja 05.09.2018 saadetud e-kirjad aadressile x, milles on teda teavitatud pärimismenetluse algatamisest ja pärandist loobumise võimalusest ja pärandist loobumise tähtaegadest. D A ei ole vormikohast pärandist loobumise avaldust pärimisseaduses sätestatud tähtaja jooksul notarile esitanud ega taotlenud ka pärandist loobumise tähtaja pikendamist. D A teavitas oma 08.11.2018 e-kirjas notarit, et ta ei ole mingisugust nõusolekut tema nimel pärimismenetluse algatamiseks andnud, ta ei ole andnud mingisuguseid volikirju ega muid dokumente pärimismenetluse algatamiseks, on seadusevastane, et tema nimi figureeris pärimismenetluse algatamisel tema teadmata, ta avaldab, et tema ja tema lapsed loobuvad pärandaja pärandist ja nendele pärandit vaja ei ole, oma isa ta ei tundnud, temaga ei suhelnud ja tema pärandit pole talle ka vaja. D A teavitas oma 09.11.2018 e-kirjas notarit, et ta ei ole midagi vastanud ja ei tea, kes on notarile kirjutanud, mingisugust võimalust võõrale maale sõita tal ei ole ja see on ebaseaduslik. Tema elab Venemaal ja selle seaduste järgi, seetõttu talle midagi vaja ei ole ja ta ei ole midagi allkirjastanud. Kohus tegi teadaolevalt ainsale võlausaldajale Swedbank AS-ile päringu ning palus teatada pärandvara hoiumeetmete rakendamise vajadusest, samuti sellest, keda soovitakse nimetada pärandvara hooldajaks ning kas hooldaja soovib ka tasu ette saada. Lisaks soovis kohus teada, kas 2 (4)

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning PärS § 111 lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalduse kohaselt suri R K 11.08.2018. Pärimismenetluse algatas pärandaja üks tütardest, kes on ise pärandi vastuvõtmisest loobunud, samuti loobus ta oma alaealise lapse nimel pärandi vastuvõtmisest. Teine tütar ei ole pärandist loobumise avaldust korrektses vormis esitanud, kuid on väljendanud, et ei soovi pärandit vastu võtta. Teadaolevalt kuulub pärandvara hulka raha arvelduskontol ning sõiduk, pärandil lasuvad ka kohustused. Praegusel juhul ei ole teada, kas ja kes võiksid olla R Ki pärijad. Vajadus pärimismenetlus kaudu kohustuste täitmiseks on aga olemas. Seega esinevad PärS § 110 lg 1 p-de 1-3 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. Vastavalt PärS § 112 lg 1 pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku Viljo Konsap. Kohus on seisukohal, et R Ki pärandvara hooldajaks tuleb määrata Viljo Konsap, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. Kohtu hinnangul sobib Viljo Konsap pärandvara hooldaja kohustusi täitma. PärS § 112 lg 3 p-des 1-6 on sätestatud hooldaja kohustused pärandvara valitsemisel. PärS § 112 lg 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 5 alusel pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. PärS § 112 lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut. 3 (4)

Tulenevalt PärS §-st 114 on pärandvara hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus pärast pärandihoolduse lõppemist. PärS § 112 lg 1 teises lauses on sätestatud, et koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Võlausaldaja ei pea vajalikuks inventuuri määramist. Kohus pärandvarale inventuuri ei määra, kuna notar on juba pärimismenetluses pärandvara ja kohustused kindlaks teinud ning kohus ei tuvastanud ka täiendavate päringutega registervara, võlgniku suhtes tehtud kohtulahendite vüi käimasolevate täitemenetluste olemasolu. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 4). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, eeldatavatele pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võivad avaldaja või muu TsMS § 586 lg-s 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6, saadab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise määruse ärakirja pärimisregistri pidajale. Avalduselt ei ole tasutud riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg-s 2 on sätestatud, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus kohustab pärandvara hooldajat tasuda pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 50 eurot pärandvara arvelt Rahandusministeeriumi kontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, selgituseks märkida: „pärandvara hoiumeetmete avaldus tsiviilasjas nr 2-18-18165“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta või maksekorraldusel olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldas avalduse ja rakendas pärandvara hoiumeetmeid. Sellega tegi kohus lahendi nii avaldaja kui ka teiste asjast puudutatud isikute suhtes. Seetõttu on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 4 kohaselt vastutavad pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus selgitab, et TsMS §-s 172 lg 4 nimetatud kulude all peetakse silmas kulusid, mis tekivad pärast hoiumeetmete rakendamist kohtu poolt. Sellisteks kuludeks on hooldaja tasu ja muud pärandvara hooldamisega tekkivad kulud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi 4 (4)