lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-13764/14

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-13764/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1494
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-13764

Tsiviilasi

Oleg Krupinini kaebus Narva kohtutäitur Krista Järveti

30.augusti 2018 otsuse peale täiteasjades nr 167/2002/9291 ja 167/2002/2495

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oleg Krupinini määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): Oleg Krupinin (ik: XXXX), esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (puudutatud isik): Narva kohtutäitur Krista Järvet Puudutatud isik (sissenõudja): Irina Krupinina (ik: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. novembri 2018 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Oleg Krupinini kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Oleg Krupinin (avaldaja/võlgnik) esitas 14.09.2018 maakohtule kaebuse Narva kohtutäitur Krista Järveti (kohtutäitur) 30.08.2018 otsuse peale. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri otsuse võlgniku konto arestimiseks ja kontolt Eesti Töötukassa hüvitise mahaarvamiseks ning tagastada hüvitis 356,77 eurot. Kaebuse kohaselt sai võlgnik 01.07.2018 teada, et kohtutäitur võttis täiteasjade nr 167/2002/9291 ja 167/2005/2495 raames 27.06.2018 võlgniku kontolt raha 205,60 eurot ja 103,46 eurot. 16.07.2018 võttis kohtutäitur kontolt veel 147,71 eurot. Kohtutäituri tegevus oli ebaseaduslik. Nimetatud summad olid Eesti Töötukassa hüvitis Ljudmila Krupinina hooldamise eest, mida ei saa täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p-de 3, 5 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ järgi arestida. Võlgnik esitas 11.07.2018 kohtutäiturile avalduse ning palus Eesti Töötukassa hüvitise arestimine tühistada ja hüvitis 309,06 eurot tagastada. Vaatamata avaldusele võttis kohtutäitur 16.07.2018 võlgniku kontolt veel raha. 26.07.2018 vastas kohtutäitur võlgniku avaldusele, et ei rahulda nõuet. 06.08.2018 esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse nõudega Eesti Töötukassa hüvitise arestimine tühistada ja tagastada hüvitis 356,77 eurot. Kohtutäitur jättis kaebuse 30.08.2018 otsusega rahuldamata.
2.Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur arestis 27.02.2013 TMS § 115 alusel võlgniku konto, mitte Eesti Töötukassa hüvitise. Võlgniku sissetulekutest on jäetud arestimata miinimumpalgale vastav summa, seega vastavad arestimisaktid seadusele. Võlgnik esitas avalduse raha tagastamiseks 11.07.2018, s.o pärast TMS § 133 lg-s 1 sätestatud 3-tööpäevase tähtaja möödumist. Kohtutäitur ei tea, millised sissetulekud kontole laekuvad, raha kannab kohtutäituri kontole pank. Selleks ongi võlgnikule antud 3-tööpäevane tähtaeg, et ta saaks kohtutäiturit teavitada arestimisele mittekuuluvatest sissetulekutest. Kui kohtutäitur on pärast kolme tööpäeva möödumist summa sissenõudjale üle kandnud, siis seda ei ole võimalik kohtutäituri kaudu tagasi saada.
3.Sissenõudja Irina Krupinina kohtule kaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus jättis 28. novembri 2018 määrusega O. Krupinini kaebuse kohtutäitur K. Järveti 30. augusti 2018 otsuse peale täiteasjades nr 167/2002/9291 ja 167/2002/2495 rahuldamata ning kaebuse osas, milles avaldaja taotles arestitud raha tagastamist, läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei esinenud. Määruse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused nr 167/2002/9291 ja 167/2005/2495. Võlgniku kontole laekusid 27.06.2018 ja 16.07.2018 Eesti Töötukassa hüvitised, mis olid kohtutäituri poolt arestitud ja võlgniku kontolt 27.06.2018 ja

16.07.2018 maha arvatud. Nimetatud hüvitist ei tohi seaduse kohaselt arestida. Vaidlus on selles, kas avaldus arestimise tühistamiseks oli esitatud tähtaegselt ning kas võlgnik võib taotleda aresti tühistamist ja raha tagastamist. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest lahendi nr 3-2-1-3-08 p-s 13 ning TMS § 43 lg-test 1, 11 ja §-st 133 eeldatakse, et kolm tööpäeva on piisav aeg selleks, et võlgnik saaks kohtutäiturile teatada, et kinnipeetud summad ei kuulu arestimisele. Praegusel juhul peeti summad kinni 27.06.2018 ja võlgnik esitas avalduse 11.07.2018. Võlgnik on märkinud, et sai summade kinnipidamisest teada 01.07.2018. 11.07.2018 oli avalduse esitamise tähtaeg igal juhul möödunud, selleks kuupäevaks olid summad sissenõudjale edasi kantud, vastasel juhul oleks kohtutäitur rikkunud sissenõudja õigusi. 27.06.2018 raha arestimisest kuni avalduse esitamiseni 11.07.2018 oli mõistlik aeg möödunud ning võlgnik kaotas võimaluse arestimise tühistamiseks. 16.07.2018 arestimise kohta ei ole võlgnik arestimise tühistamiseks avaldust esitanud ja selle tegemine praeguse kaebuse raames on hilinenud, mõistlik aeg on möödunud. Kui võlgniku kontole laekub raha, kantakse see automaatselt arestimisakti alusel kohtutäituri kontole. Kohtutäitur ei tea, millise tuluga tegemist on. Kohtutäitur peab raha 10 päeva jooksul sissenõudjale edasi kandma. Selle eest, et kohtutäitur oleks kursis, mis summadega on tegemist, tuleb hoolt kanda võlgnikul. Selleks ongi võlgnikule antud võimalus avalduse esitamiseks. Kuna võlgnik lasi arestimise vaidlustamiseks mõistliku tähtaja mööda, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohus selgitas, et kui raha on sissenõudjale edasi kantud, võib võlgnikul olla nõue sissenõudja vastu alusetu rikastumise sätete järgi. Raha tagastamiseks kaebuse esitamine ei ole õige õiguskaitsevahend, kaebus on selles osas perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.O. Krupinin esitas määruskaebuse, milles palub Viru Maakohtu 28. novembri 2018 määruse tühistada ja võlgniku nõuded rahuldada ning mõista kohtutäiturilt välja võlgniku kohtukulud. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti juhindunud TMS § 133 lg-st 1. Kohtutäitur ei informeerinud võlgnikku oma otsusest arestida võlgnikule makstav hüvitis. Sellest, et kohtutäitur raha arestis, sai võlgnik teada 01.07.2018, kui sai kontoväljavõtte. Võlgnik ei saanud vaidlustada kohtutäituri tegevust TMS § 133 lg-s 1 sätestatud tähtaegadel, kuna ta ei teadnud kohtutäituri tegevusest. Võlgnik ei vaidlustanud kaebuses raha mahaarvamise fakti, vaid vaidlustas kohtutäituri tegevuse seaduslikkust, kuna kohtutäitur arestis vahendid, mida ta seaduse järgi ei tohtinud arestida. Võlgnik palus tunnistada kohtutäituri tegevus seadusevastaseks ja lõpetada seaduserikkumine; 2) ei olnud kohtutäituril õigust 16.07.2018 arestida võlgniku Eesti Töötukassast saadud hüvitist. Võlgniku 11.07.2018 avaldusest (kus oli palutud tühistada arestimise ja Eesti Töötukassa hüvitise kinnipidamise otsus võlgniku pangakontolt ning tagastada hüvitis) oli kohtutäitur teada saanud, et tegemist on Eesti Töötukassa hüvitisega, millele ei saa tulenevalt TMS § 131 lg 1 p-dest 3, 5; § 112 lg-st 1 ja Tööhõiveprogramm 2017–2020 §-st 12 sissenõuet pöörata; 3) ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse jätkamiseks ja võlgnikult raha kinnipidamiseks. Täitemenetluses nr 167/2002/9291 on aegumistähtajad möödunud ja nõuded täidetud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6.Kohtutäitur K. Järvet vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse tühistamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti kohaldanud õigusnorme, kuna võlgnik taotles sissenõutud raha tagastamist;

2) edastatakse TMS § 115 lg 3 järgi arestimisakt krediidiasutusele elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidiasutus on elektroonilise arestimisakti kätte saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. Võlgniku konto arestiti 27.02.2013. Kohtutäitur ei tee eraldi otsuseid hüvitiste arestimiseks; 3) on Narva Linnakohtu 02.11.2000 otsuse kriminaalasjas nr 1-175/00 ja sissenõudja avalduse alusel täitmisel nõue I. Krupinina kasuks, mis aegub pärast 01.03.2021. Nõude aegumise kohta on tehtud Viru Maakohtu 04.01.2018 määrus nr 2-17-14330. Kohtutäituri büroos ei ole täitmisel rahalist karistust, täitemenetlus elatise sissenõudmises on lõpetatud 22.03.2007.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata O. Krupinini kaebuse kohtutäitur K. Järveti 30.08.2018 otsuse peale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas määruses korrata.
8.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur maakohtu menetluses kinnitanud, et võlgniku konto arestiti 27.02.2013 TMS § 115 lg 2 alusel ning sellest informeeriti koheselt võlgnikku. Nimetatud asjaolusid ei ole võlgnik vaidlustanud. Võlgnik vaidlustas kaebuses kohtutäituri tegevust tema konto arestimisel 27.06.2018 ja 16.07.2018 ja seda põhjusel, et tegemist oli sissetulekutega, millele ei saa TMS § 131 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel sissenõuet pöörata. Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16; 04.03.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08) asunud seisukohale, et kohtutäitur saab TMS § 130 jj järgseid piiranguid täitemenetluses arvestada üldjuhul vaid võlgniku sellekohase avalduse alusel, sest enne arestimist ei ole kohtutäituril teavet, millist liiki sissetulekuid võlgnik saab. Kui võlgniku avalduses esitatud andmed annavad alust osa sissetulekust aresti alt vabastada, peab kohtutäitur TMS § 133 lg 1 teise lause alusel seda tegema kolme tööpäeva jooksul. Seega on võlgniku käsutuses tõhus õiguskaitsevõimalus, et oma õigusi kaitsta. Puudub vaidlus, et võlgnik sai 27.06.2018 arestimisest teada 01.07.2018 ning esitas avalduse kohtutäiturile (tl 5) 11.07.2018. Sellest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et võlgnik jättis õigeaegselt kohtutäituri konto arestimisest teavitamata ning kohtutäitur ega maakohus ei ole TMS § 133 lg-1 ebaõigesti kohaldanud.
8.2.Maakohus on põhjendatult leidnud, et 16.07.2018 arestimise kohta ei ole võlgnik kohtutäiturile avaldust esitanud. Kuna võlgnik ei kasutanud TMS § 133 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevõimalust ning kohtutäituril on TMS § 43 lg 1 kohaselt kohustus laekunud raha sissenõudjale üle kanda, puudus maakohtul võimalus ka selles osas kaebust rahuldada. Võlgniku väide, et kohtutäitur pidi teadma tema kontole laekunud sissetuleku liigist, on paljasõnaline.
8.3.Põhjendatud ei ole võlgniku väide, et kohtutäitur täitis aegunud nõuet. Viru Maakohtu 04.01.2018 jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-17-14330 on tõendatud, et kohtutäituri poolt täitmisel olev nõue aegub pärast 01.03.2021. a ning nõue ei ole täidetud (täiteasi nr 167/2002/9291).
9.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus O. Krupinini kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium