Kohtla-Järve linn, xxx korteriühistu avaldus L Ki varale hooldaja määramiseks ja nõusoleku saamiseks korteriomandi võõrandamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, xxx korteriühistu (registrikood xxx, aadress. xxx) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko JeweLex Advokaadibüroo, (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: L K (sünniaeg xxx a, elukoht: xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, xxx seadmiseks.
korteriühistu avaldus L Ki varale hoolduse
2.Määrata L Ki, sünniaeg xxx. a vara hooldajaks Kohtla-Järve linn, xxx korteriühistu, registrikood xxx.
3.Hooldajal on õigus vallata, kasutada ja käsutada L Ki vara.
4.Anda äraolija vara hooldajale Kohtla-Järve linn xxx korteriühistule luba korteriomandi asukohaga xxx, Kohtla-Järvel (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx) võõrandamiseks ja vastavate asjaõiguslike ning võlaõiguslike tehingute tegemiseks.
5.Vara müügist saadud vahenditest täita varal lasuvad kohustused. Juhul, kui peale kohustuste täitmist jääb raha alles, tuleb see deponeerida notari juures L K kasuks.
6.Kohtla-Järve linn, xxx korteriühistul esitada kohtule ühe kuu jooksul pärast korteriomandi võõrandamist ja müügihinna tasumist aruanne, milles näidata:
6.1.müügitehingu väärtus, ostja andmed (esitada müügileping);
6.2.andmed varal lasuvate kohustuste täitmise kohta.
7.Avaldaja menetluskulud jätta avaldaja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest (menetlusosalised) või ajast, millal kohus selle isikule edastas (muud isikud). Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest hooldajale. Määruskaebuse võib esitada igaüks, kellel on õiguslik huvi määruse muutmise vastu, muu hulgas isiku, kelle varale hooldus seati, abikaasa, sugulased ja hõimlased. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks hooldajale puudutatud isikule.
ASJAOLUD
1.Kohtla- Järve linn, xxx korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse, milles palus seada L Ki varale hooldus, kuna isiku asukoht on teadmata ja asjaolude tõttu ei saa ta oma vara eest hoolitseda. Samuti palus avaldaja kohtul anda luba isikule kuuluva korteriomandi aadressil xxx, Kohtla-Järve võõrandamiseks. L K ei ole alates 2013. aasta jaanuarist tasunud majandamiskulude arveid ning seisuga 25.08.2018. a moodustab kommunaalvõlgnevus 1 968,48 eurot, võlgnevus kasvab pidevalt. Korteris ei ole keegi peale ostmist elanud. Korteri omanikku ei ole keegi näinud juba viis aastat. Avaldaja proovis mitme aasta jooksul võtta L Kiga ühendust, kuid tulemuseta. Avaldaja saatis isikule e-kirju, tegi erinevaid ametlikke ja mitteametlikke päringuid Eestis, kuid need ei andnud tulemust. Korteris tuleb teha remont, ilma suurte investeeringuteta on korteri üürile andmine võimatu. Vältimaks elamu lagunemist ja teiste korteriomanike huvide kahjustamist, palub avaldaja anda hooldajale luba L Kile kuuluva korteriomandi võõrandamiseks.
2.Viru Maakohtu 10.10.2018. a kohtumäärusega võeti avalduse menetlusse. 2012. a sõlmitud korteriomandi müügilepingu kohaselt on L Ki aadressiks xxx, e-post: xxx .
3.Kohus saatis L Kile kohtudokumendid nimetatud aadressile ja edastas e-posti aadressile. Kohus palus L Kil esitada oma seisukoht esitatud avaldusele. Kohtudokumendid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“, e-postiga edastatud dokumentidele L K vastust ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
5.TsMS § 475 lg 1 p 4 kohaselt on hagita asjaks äraolija varale hoolduse seadmine.
6.Vastavalt TsMS § 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 1 kohaselt võib kohus seada hoolduse varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada, kui see on isiku või tema ülalpeetava huvides.
8.Avaldaja palub kohtul määrata ennast L Kile kuuluva vara (korteriomand asukohaga xxx, Ida-Virumaa, registriosa nr xxx) hooldajaks.
9.TsMS § 516 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda.
10.TsÜS § 18 lg 2 kohaselt hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. Kohus leiab, et L Ki varale hoolduse seadmise eeldused on täidetud ja L Ki varale tuleb määrata hooldaja.
11.L Ki kohta Eesti registrites andmed puuduvad. 31.07.2012. a sõlmitud korteriomandi müügilepingu kohaselt elab L K Vene Föderatsioonisxxx. Korteriomandi müügilepingu sõlmise ajal viibis L K Eesti Vabariigis viisa alusel. L Kile kuulub Eestis korteriomand Kohtla-Järve linnas xxx (registriosa number xxx).
12.Kohus edastas L Kile dokumendid e-posti aadressile (L Ki poolt notarile avaldatud). Kohtule ei ole laekunud teadet, et e-posti aadress on kehtetu. Seega saab lugeda dokumendid L Kile kättetoimetatuks.
13.L K ei ole kohtuga ühendust võtnud. Kohtla-Järvel xxx asuva korteriomandiga seotud kulud on tasumata alates aastast 2013. Eeltoodu näitab, et L K ei saa äraoleku tõttu oma vara eest hoolitseda.
14.TsMS § 516 lg 4 kohaselt annab hoolduse seadmise määrus hooldajaks määratud isikule seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse.
15.Kohtla-Järvel xxx asuv korteriomand on hooldamata ning sellega seotud võlgnevus kasvab pidevalt. Võlgnevuse suurenemine toob omakorda kaasa korteriomandi väärtuse pideva vähenemise ja kahjustab sellega L Ki huve. Vara hooldajana soovib tegutseda KohtlaJärve linn, xxx korteriühistu.
16.Korteriomanik ei ole alates korteriomandi ostmisest korteris elanud ega viibinud. Alates 2013. aastast ei ole omanik korteriomandiga seotud kulutusi kandnud, omandi eest hoolitsenud, omandit käsutanud ega kasutanud. Korteriomanik ei ole ca 6 aasta jooksul kordagi tundud oma vara vastu huvi. Samuti ei ole korteriomanik korraldanud oma korteriomandi valitsemist ajal, kui ta ise viibib eemal, mis annab aluse korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks (KrtS § 32).
17.Kohus on seisukohal, et korteriomaniku huvi puudumine ja korraldamatus oma vara valitsemise ja säilimiseks on aluseks loa saamiseks korteriomandi võõrandamiseks. Asja materjalide kohaselt lasus korteriomandil 25.08.2018. a seisuga võlg 1 968,48 eurot ning
käesoleva kohtulahendi tegemise ajaks on võlg tõenäoliselt suurenenud. Avalduse kohaselt on korteriomandi võimalik turuväärtus 1 000 eurot. Seega ületab korteriomandil lasuv võlg korteriomandi turuväärtust ca kaks korda.
18.Tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 478 lg 4).
19.Hagita menetluses tehtavad isikule õiguse andvad määrused, muu hulgas tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrused, kehtivad kõigi isikute suhtes (TsMS § 478 lg 5).
20.Menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 172 lg 1 sätestatule Kohtla-Järve linn, xxx korteriühistu kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.