3.Tuvastada kostja XXX OÜ ja hageja N. R. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 6 alusel.
4.Lõpetada N. R. ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.03.2023 ning kohustada XXX OÜ-d parandama Maksu- ja Tolliameti peetavas töötamise registris andmed N. R. ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta.
5.Välja mõista XXX OÜ-lt N. R. kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 450 eurot.
6.Mõista XXX OÜ-lt N. R. kasuks välja viivis punktis 5 nimetatud rahalise hüvitise tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni.
7.Jätta rahuldamata hageja TLS § 109 lg 1 tulenev hüvitise nõue. Menetluskulude jaotus
8.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
2-23-5886 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.N. R. (edaspidi hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse XXX OÜ (edaspidi kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on endine kostja töötaja. Kostja töötas puhastusteenindajana reisiparvlaeval (RPL) XXX. Tööandja lõpetas ebaseaduslikult hagejaga töölepingu päeva pealt 19.03.2023 TLS § 86 lg 1 ja TLS § 96 alusel. Tööandja ei esitanud hagejale mingeid pretensioone tema töö osas, mistõttu edastas hageja tööandjale e-kirja raha saamiseks. Peale hagejalt e-kirja saamist muutis tööandja TÖR-i kannet, mille kohaselt tööandja lõpetas töötajaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 6 alusel. Muudetud kande tõttu ei ole hagejal võimalik esitada taotlust Töötukassasse töötuskindlustushüvitise saamiseks. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, kohustada tööandjad taastama MTA Töötamise registris (TÖR) algne kanne hageja töölepingu lõpetamise osas (lõpetamise alus) TLS § 86 lg 1, mõista välja töötaja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 450 eurot ning viivis.
3.Hageja oma täiendavas seisukohas kostja vastusele leiab, et XXX OÜ ei ole käesolevas menetluses pooleks. Kostjal ei ole töölepingut XXX OÜ-ga, ega töölepingu punkti, mis vabastab kostja oma seaduses sätestatud kohustusest oma töötaja suhtes. Hagejale jäävad arusaamatuks praamijuht kapten R. K. i selgituses toodud väited, et töötaja ei allunud tööandja esindaja korraldustele, vaidles kõigile ning kõigele vastu ning segas teiste laevapere liikmete tööd. Kuna kostja hakkas hagile vastu vaidlema ja oma vastutust eksitama, siis soovib hageja lisada hagile raha nõude summas 2700 eurot (3x900) TLS § 109 lg 1 järgi.
4.Hageja leiab, et hüvitise suurus ei sõltu töötaja staažist. Sellist sätet töölepingu seadus ei sisalda. Hüvitise suurus sõltub tööandja süüst. Hageja kaotas enda sissetuleku allika laeval, kostja algatusel. Hagejal on keeruline või täiesti võimatu leida Eestis laeva peal uut tööd. Hageja töötas meretöögraafiku alusel: 2 nädalat tööl ja 2 nädalat puhkeaeg 12 tunniste tööpäevadena. See tähendab minimaalselt 14 tööpäeva x 12 tundi = 168 töötundi, mis vastab tavalise kuu töögraafikule 21 tööpäevaga kuus. Hageja sai laeva koristajana töölepingu järgi bruto kuu töötasu 900 eurot. Hageja töötas laeval 16 tööpäeva, mis on töötundide järgi laeval terve kuu töötunnid. Hageja palub hüvitise summat mitte vähendada, arvestades, et kostja pani hageja suhtes toime avalikult vastuvõetamatu kohtlemise hageja suhtes. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja oma vastuses hagile on tööleping kostjaga lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 6 alusel vastavalt XXX OÜ RPL XXXi kapteni raportile. Töötamise registrisse tehti ekslikult esimene töölepingu lõpetamise kanne töötaja nõudmisel pühapäeval, 19.03.2023 TLS § 86 lg 1 alusel. Sel päeval ei süvenetud ülesütlemise paragrahvide sisusse. Töönädala alguses vaadati asjaolud kostja poolt uuesti läbi ning leiti, et korrektne töölepingu lõpetamise paragrahv on TLS § 88 lg 1 p 6, kuna töötaja ei allunud tööandja esindaja korraldustele, vaidles kõigile ning kõigele vastu ning segas teiste laevapere liikmete tööd. Kostja ja XXX vahelise koostöölepingu üheks osaks on Sisekorraeeskiri laevadel, millest tuleb lähtuda. Sisekorraeeskiri asub kõikidel praamidel kostja töötajate kajutites töömappides ning seda on tööle asumisel tutvustatud kõigile töötajatele. Hagejat ei ole kaks korda vallandatud, vaid TÖR-is tehti kande parandus pärast õigete asjaolude läbivaatamis. 2
2-23-5886
6.Kostja oma täiendavas vastuses hagile leiab, et hoiatuse tegemine ei olnud töösuhte lõpetamise eeldusena vajalik. Poolte töösuhe oli tavapärasest erinev selle tõttu, et hageja töötas parvlaeval, kus kogu laevapere allub kapteni korraldustele. Töösuhet reguleerivad lisaks töölepingule ka töö sisekorraeeskiri laevadel. Samuti on laeval töötamisel asjakohane XXXe mereohutuse korraldamise süsteemi osaks olev koostööpartneri töötajate kord, mis on töölepingu lahutamatuks osaks (töölepingu p 1.5). Sisekorraeeskirja p 3.5 kohaselt on kaptenil õigus munsterdada laevalt maha ükskõik milline laevapere liige, kui ta peab seda vajalikuks laeva ohutuse, turvalisuse, keskkonnareostuse vältimise ja/või normaalse tööõhkkonna tagamiseks. Maha munsterdamine põhjendatakse kirjalikult. RPL XXX kapteni 18.03.2023 raportist nähtuvalt on kapten hageja laevalt maha kirjutanud sisekorraeeskirja p 3.5 alusel normaalse tööõhkkonna tagamiseks, kuna hageja eiras korduvalt lugupidava suhtlemise reegleid, mistõttu oli oht suuremate konfliktide tekkimiseks. Täpsemalt seisnes hageja rikkumine selles, et hageja ei allunud tööandja esindaja K. J. i korraldustele, vaidles kõigele ja kõigile vastu ning segas teiste laevapere liikmete tööd. Töötajate korra p 7.5.8 ja 7.5.9 kohaselt on eelkirjeldatud tegevus käsitletav distsipliinirikkumisena – töötajal on keelatud teiste töötajate või laevapere liikmete ähvardamine, nendele surve avaldamine või nende tegevuse takistamine ning riidude /---/ provotseerimine. Töötajate korra p 2.9 kohaselt ei saa ühtegi laevapere liiget kapteni nõusolekuta laevale määrata. /---/ Kaptenil on õigus keelduda töötaja tööle lubamisest. Eelnevast tuleneb üheselt, et kui kapten on otsustanud sisekorraeeskirjade ja töötajate korra rikkumiste alusel töötaja laevalt maha kirjutada, siis ei ole kostjal XXXe koostööpartnerina õigust ega võimalust töötajat tööle tagasi lubada. Töötaja laevale lubamine on konkreetse laeva kapteni ainupädevuses. Seega on laeval töötamise töösuhte eripära arvestades põhjendatud tööleping lõpetada, kui kapten on keeldunud töötaja laevale lubamisest. Kostjal puudus võimalus hagejat mõnele teisele parvlaevale määrata, kuna teiste parvlaevade laevapered olid komplekteeritud (vaba puhastusteenindaja kohta ei olnud). Lisaks on antud valdkonnas tavapärane, et laevakaptenid on omavahel tihedas suhtluses, mistõttu kui üks kaptenitest on töötaja laevalt eemaldanud konfliktse käitumise ja korraldustele mitteallumise tõttu, siis ei ole ükski teine kapten valmis sellist töötajat oma laevale määrama. Kostja on hagejat suuliselt hoiatanud töökohustuste rikkumise tagajärgedest. Kapteni raportist nähtub, et probleemid algasid juba esimese töövahetuse ajal /---/ otsustasin anda veel ühe võimaluse, tõestamaks oma sobivust meeskonda. Seega on hagejat enne laevalt mahakirjutamist tegelikkuses ka hoiatatud korraldustele mitteallumise ja konfliktide õhutamise tagajärgede eest ning antud võimalus oma käitumist parandada. Hagejaga suhtles vahetult töödejuhataja K. J. , kes tegi muuhulgas hagejale suuliselt selge hoiatuse, et korralduste eiramine ning konfliktide õhutamine laevaperes viivad laevalt mahakirjutamise ja töölepingu lõpetamiseni. Uue töövahetuse alguses hageja konfliktne käitumine jätkus. Seega oli hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine õigustatud ja põhjendatud. Isegi, kui kohus peaks vaatamata eeltoodule leidma, et töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane ning asjas peaks esinema alus kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks (millega kostja ei nõustu), siis taotleb kostja hüvitise vähendamist. Kostja palub kohtul hüvitise määramisel arvestada, et (i) hageja töösuhe oli töölepingu ülesütlemise ajaks kestnud väga lühikest aega. Hageja alustas tööd reisiparvlaeval XXX 19.02.2023. Tema vahetus lõppes 02.03.2023, millele järgnes kaks nädalat puhkeaega. Uus vahetus algas 16.03.2023 ning 19.03.2023 toimus töölepingu ülesütlemine. Seega töötas hageja kostja juures sisuliselt kõigest 16 päeva enne töölepingu erakorralist ülesütlemist, (ii) hageja töölt eemaldamine oli tingitud laevakapteni otsusest, mis johtus hageja enda konfliktsest käitumisest, sõbraliku töökeskkonna ohustamisest ja korraldustele mitteallumisest. Lisaks tuleb arvestada, et hagejal oli töölepingu ülesütlemise ajal katseaeg, mistõttu oleks kostja saanud töölepingu niikuinii lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, millisel juhul oleks töötajale tulnud tasuda 15 päeva etteteatamistähtajale vastav hüvitis ehk 450 eurot (hageja nõue esialgses hagiavalduses). Sellest suurema hüvitise väljamõistmine 3
2-23-5886 ei ole seega igal juhul põhjendatud, kuna suurem hüvitis oleks karistusliku iseloomuga. Karistuslike hüvitiste väljamõistmist Eesti õiguskord eraõiguslikes suhetes ette ei näe. Kohtuotsuse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.
8.Hageja on 07.04.2025 esitanud taotluse XXX toimunud istungi protokolli parandamiseks (dtl 209-215). Kostja oma vastuses hageja protokolli parandamise taotlusele leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et protokoll kajastab õigesti kohtuistungi käiku ja olulisemaid avaldusi. Tunnistaja ülekuulamise osas ei peagi kohtuistungi protokoll kajastama hageja märkusi ja kommentaare. Kui hageja soovib tunnistaja ütlustele vastuväiteid või seisukohti esitada, siis on hagejal võimalik seda teha menetlusdokumendis (dtl 225).
9.TsMS § 53 lg 2 ja 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ning kostja seisukohaga hageja taotlusele, leiab, et taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm, vaid kajastab üksnes olulist. Kohtu hinnangul on protokoll kooskõlas istungi käigu ning istungil avaldatuga. Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, et tunnistaja ülekuulamise osas ei pea kohtuistungi protokoll kajastama hageja märkusi ja kommentaar.
10.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub: -
pooled sõlmisid 19.02.2023 meretöölepingu nr 23/22. Hageja asus tööle XXX puhastusteenindajana (p 2.4.), leping oli sõlmitud tähtajatult (p 2.2.) (dtl 15-20);
-
18.03.2023 on RPL XXX kapten R. K. koostanud raporti, mille kohaselt on 18.03.2023 laevast maha kirjutatud koostööpartner XXX OÜ (kostja) töötaja N. A. (praeguse nimega R., hageja), seoses laeva sisekorraeeskirjast TSL 6-04-01-04 punkt 3.5 lähtuvalt – normaalse tööõhkkonna tagamiseks (dtl 48);
-
19.03.2023 ütles kostja hagejaga sõlmitud meretöölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles töötaja mittesobivusega meeskonda (dtl 64);
-
Töölepingu ülesütlemise avaldus on edastatud hagejale hageja e-posti aadressile XXX;
-
TÖR-is märgiti 20.03.2023 hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 lg 1 (dtl 28);
-
22.03.2023 muudeti TÖR-is hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 88 lg 1 p 6 (dtl 29). 4
2-23-5886
13.Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 6 alusel ja kohustada tööandjat taastama TÖR-is kanne algse töölepingu lõpetamise osas (töölepingu lõpetamine TLS § 86 lg 1 alusel). Samuti palub hageja välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 450 eurot ning hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 3 kuupalga ulatuses, s.o 2700 eurot (3 x 900 eurot). Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja leiab, et ta ütles töölepingu õigustatult üles TLS § 88 lg 1 p 6 alusel. Kostja leiab, et töölepingut ei ole üles öeldud korduvalt, vaid kostja eksis esialgset töölepingu lõpetamise alust TÖR-is märkides. Samuti leiab kostja, et põhjendatud ei ole hüvitise väljamõistmine. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja rikkus töölepingut nii oluliselt, et tööandja võis töölepingu erakorraliselt üles öelda.
14.Seega peab kohus esmalt lahendama hageja nõude üldised eeldused ja tuvastama, kas töölepingu lõpetamise materiaalsed eeldused olid täidetud, seejärel lahendab kohus TLS § 100 lg-st 5 ja TLS § 109 lg-st 1 tulenevate hüvitiste nõude.
15.Hageja nõuded kostja vastu põhinevad hageja ja kostja vahel sõlmitud meretöölepingul ja tulenevad sellest, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles põhjusel, et hageja segas teiste meeskonnaliikmete tööd, häiris meeskonda ja reisijaid ning hageja suhtlusmaneer oli konfliktne.
16.Iga lepingulise nõude esimene eeldus on see, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja olid 19.02.2023 sõlminud meretöölepingu, ega ka selle üle, et see leping oli kehtiv ja et kostja ütles selle ühepoolselt erakorraliselt üles.
17.Selleks, et hageja saaks oma nõuded maksma panna, peab töölepingu ülesütlemine olema tühine. Seega tuleb asja lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kas töölepingu ülesütlemine oli kooskõlas seadusega. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse töölepingu ülesütlemise formaalseid eeldusi on järgitud. Kostja on teinud töölepingu ülesütlemise tahteavalduse ja hageja on selle TsÜS § 69 lg 2 mõttes kätte saanud. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Hageja leiab, et tööandja ei oleks tohtinud töölepingut ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda ning juhul kui tööandja oleks soovinud töölepingu ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, siis oleks pidanud tööandja tasuma hagejale hüvitist. Samuti leiab hageja, et TÖR-is on märgitud ebaõige töölepingu lõpetamise alus. Kostja seevastu on seisukohal, et tööandja nõuded olid põhjendatud, kostja võis töölepingu üles öelda ilma hoiatust tegemata, kostja on hagejat suuliselt hoiatanud töökohustuste rikkumise tagajärgedest ning juhul, kui kohus peaks vaatamata kostja vastuväidetele leidma, et töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane, siis tuleks väljamõistetavat hüvitist vähendada.
18.Asjaoludest nähtub, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 6 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
19.Riigikohtu praktika kohaselt ei tule tööandjal kolmandate isikute usalduse kaotust tõendada, vaid töötajapoolse lojaalsuskohustuse rikkumise tõendamiseks piisab sellest, kui tööandja näitab ära, et töötaja poolne tegu võis mõistliku tõenäosusega viia kolmandate isikute poolt usalduse kaotamiseni tööandja vastu (RKTKo 16.04.2003, 3-2-1-31-03, p 10).
20.Kostja on välja toonud, et poolte töösuhe oli tavapärasest erinev selle tõttu, et hageja töötas parvlaeval, kus kogu laevapere allub kapteni korraldustele. Töösuhet reguleerivad lisaks töölepingule ka töö sisekorraeeskiri laevadel. Samuti on laeval töötamisel asjakohane XXXe mereohutuse korraldamise süsteemi osaks olev koostööpartneri töötajate kord, mis on 5
2-23-5886 töölepingu lahutamatuks osaks (töölepingu p 1.5). Sisekorraeeskirja p 3.5 kohaselt on kaptenil õigus munsterdada laevalt maha ükskõik milline laevapere liige, kui ta peab seda vajalikuks laeva ohutuse, turvalisuse, keskkonnareostuse vältimise ja/või normaalse tööõhkkonna tagamiseks. Maha munsterdamine põhjendatakse kirjalikult. RPL XXX kapteni 18.03.2023 raportist nähtuvalt on kapten hageja laevalt maha kirjutanud sisekorraeeskirja p 3.5 alusel normaalse tööõhkkonna tagamiseks, kuna hageja eiras korduvalt lugupidava suhtlemise reegleid, mistõttu oli oht suuremate konfliktide tekkimiseks. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei allunud kostja esindaja korraldustele, vaidles kõigile ja kõigele vastu ning segas teiste laevapere liikmete tööd. Tunnistaja K. J. i on XXX istungil andnud ütlused, mille kohaselt (kostja) töö osas pole ühtegi etteheidet, suhtlustasandil on ja see ka määras selle, miks kapten ta maha kirjutas laevalt. Hageja segas meeskonna ja kaastöötajate tööd laeval, kuna ta on valjuhäälne. Meeskonna koridoris tuleb olla vaikne, kuna öised töötajad magavad päeval. Ta häiris meeskonna tööd, siis ei saanud ka päevased tööd teha. Ta pani kõik piirkonnad kinni. /.../. Reisijad hakkasid puhastusteenistujale ette jääma, tema tahtis tööd teha, aga reisijad jäid ette. Reisijad hakkasid söömisi lõpetama, siis läks nende juurde ja andis vihje, et võiks lõpetada. See oli viimane tõuge kaptenile, miks ta hageja laevalt maha kirjutas (dtl 199).
21.Ülesütlemise aluse peab tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00, põhjenduste teine lõik).
22.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on oma käitumisega põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (TLS § 88 lg 1 p 6) ning, et hageja segas meeskonna ja kaastöötajate tööd, kuna oli valjuhäälne ning takistas meeskonnaliikmete tööd ja liikumist. Tunnistaja K. J. on küll istungil kinnitanud, et hageja segas meeskonnaliikmete tööd, kuid tunnistaja on ka selgitanud, et ei viibinud kogu aeg laeval ning antud sündmuste juures ei viibinud, vaid on saanud nendest teadlikuks vahendatult. Tunnistaja viibis üksnes hageja ja kapteni vestluse juures ning on kinnitanud, et vestlusel kapteniga segas hageja korduvalt vahele: Pidin mitu korda teda peatama, et ta kaptenit kuulaks. See on mida olen ise näinud, ülejäänud on laeva meeskonna informatsioon tulnud segamiste ja muude asjade kohta (dtl 199).
23.Erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel eeldab mõjuva põhjuse olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise lepingurikkumisega. TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Väidetavalt hoiatasid nii tunnistaja kui ka laeva kapten hagejat, kuid hagejale kirjalikku hoiatust tehtud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkumised olid niivõrd kaalukad ja olulised lepingurikkumised mille esinemisel ei saaks tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkumist. Kostja ei ole rikkumiste kohta nõudnud hagejalt ega laevapereliikmetelt ühtegi kirjalikku selgitust, mis viitab kaudselt kohtu hinnangul ka asjaolule, et kostja ei pidanud töötaja rikkumisi niivõrd oluliseks, et selgitust nõuda.
24.Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lähtudes eeltoodust ning tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellist töötaja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Taunitava käitumise ehk rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ja anda töötajale võimalus käitumist parandada.
25.Kostja on selgitanud, et ta on eelnevalt suuliselt hageja tähelepanu pööranud asjaoludele, et hagejal tuleb parandada oma suhtlemislaadi. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Tööandja hoiatuses peab selgelt 6
2-23-5886 avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Rikkumise parandamiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg. Hoiatada tuleb siis, kui sellel on mõistlik tulemus ning hoiatamise mõte on juhtida tähelepanu töötaja ebasobivale käitumisele. Kui uue võimaluse andmine ei ole võimalik ning on selge, et rikkumine on niivõrd tõsine, et töösuhte jätkamine ei ole võimalik, siis peab tööandja põhjendama, miks töösuhe töötajaga ilma eelneva hoiatuseta lõpetatakse.
26.VÕS § 196 lg 2 kohaselt võib lepingu üles öelda üksnes juhul, kui teine pool rikub lepingut kohustuste rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtja möödumisel. Hoiatuse eesmärk on saavutada hageja käitumise parandamine. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudus hagejal võimalus käitumist parandamiseks, kuna tööleping öeldi üles juba järgmisel või ülejärgmisel päeval peale väidetavat hoiatust (vestlus kapteniga toimus tunnistaja ütluste kohaselt 16.03. või 17.03. ning kapten kirjutas hageja laevalt maha 18.03.). Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on hagejaga sõlmitud tööleping üles öeldud „hageja mittesobivusega meeskonda“ (dtl 64). Samas ei ole töölepingu ülesütlemisel tuginetud asjaoludele, et hageja on oma käitumisega põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejaga sõlmitud meretööleping öeldi TLS § 88 lg 1 p 6 alusel üles seaduse nõuetele mittevastavalt. Hoiatamisest järgmisel päeval töölepingu ülesütlemine ei ole seaduspärane. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Rikkumise parandamiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg, mida kostja käesoleval juhul teinud ei ole. Hoiatada tuleb siis, kui sellel on mõistlik tulemus ning hoiatamise mõte on juhtida tähelepanu töötaja ebasobivale käitumisele. Kui uue võimaluse andmine ei ole võimalik ning on selge, et rikkumine on niivõrd tõsine, et töösuhte jätkamine ei ole võimalik, siis peab tööandja põhjendama, miks töösuhe töötajaga ilma eelneva hoiatuseta lõpetatakse. Kostja ei ole seda teinud, kostja on ülesütlemisteate edastamisel viidanud üksnes töötaja mittesobivusele meeskonda.
28.Eeltoodust tulenevalt ei olnud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 6 alusel lõpetamise materiaalsed eeldused täidetud ja töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine.
29.TLS § 107 lg 1 näeb ette, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi teise lõike järgi lõpetab kohus töötaja või tööandja taotlusel töölepingu ajast, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
30.Kohus saab hageja nõudest aru, et hageja soovib lõpetada meretööleping alates 19.03.2023 ja kohustada tööandjat tegema sellekohased kanded töötamise registris. TLS § 97 lg 2 p 1 järgi peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai ülesütlemisavalduse 19.03.2023 kätte ja seega oleks tulnud tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 03.04.2023. Kuna tööandja ei ole järginud ülesütlemisest ette teatamise tähtaegu, on hageja esitanud TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitise nõude. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja TLS § 100 lg-st 5 tulenev hüvitise nõue summas 450 eurot. Kostjal tuleb parandada Maksu- ja Tolliameti peetavas töötamise registris andmed hageja ning kostja vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta.
31.Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista ka hüvitis 2700 eurot (3 x 900 eurot). Töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tuleneva hüvitise nõude aluseks on TLS § 109 lg 1, mis näeb ette, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab 7
2-23-5886 tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja on palunud hüvitise suurust vähendada.
32.TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg 3 järgi võlaõigusseaduse 7. peatüki sätteid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-13, p 32.3). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Eeltoodust nähtub, et esmajoones on TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise maksmise eesmärgiks hüvitada töötajale tulu, mis tal jäi saamata töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu.
33.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjust mõista kostjalt välja 3 kuu keskmise töötasu suurust hüvitist, kuna see ei ole kõiki töösuhte ja selle lõpetamise asjaolusid kogumis kaaludes proportsionaalne. Hageja töösuhe oli töölepingu ülesütlemise ajaks kestnud väga lühikest aega (16 tööpäeva) ning hageja töölt eemaldamine oli tingitud hageja käitumisest. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on hüvitise väljamõistmine etteteatamistähtaja järgimata jätmise kohta. Täiendava hüvitise väljamõistmine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.
34.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi osaliselt. Kohus tuvastab kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, lõpetab hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.03.2023 ning kohustab kostjat parandama Maksu- ja Tolliameti peetavas töötamise registris andmed hageja ning kostja vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitise 450 eurot (brutosumma). Kohus jätab rahuldamata hageja hüvitise summas 2700 eurot nõudes.
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas töövaidlusasjas hagi osaliselt, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
37.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik Otsus jõustus osaliselt Tln Rkk otsuse jõustumisega:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 22.05.2025 otsus osas, milles maakohus jättis 8
2-23-5886 rahuldamata N. R. i hagi XXX OÜ vastu töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel nõutud hüvitise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista XXX OÜ-lt N. R. i kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 900 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
2.Pärnu Maakohtu 22.05.2025 otsus on jõustunud osas, millega maakohus tuvastas XXX OÜ ja N. R. i vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel; lõpetas N. R. i ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.03.2023 ning kohustas XXX OÜ-d parandama Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed N. R. i ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta; mõistis välja XXX OÜ-lt N. R. i kasuks hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel 450 eurot ja viivise hüvitise 450 euro tasumisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni.
3.Rahuldada N. R. i apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt otsuse tervikresolutsioonis märgitule.
5.1.Rahuldada N. R. i hagi XXX OÜ vastu osaliselt.
5.2.Tuvastada XXX OÜ ja N. R. i vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 6 alusel.
5.3.Lõpetada N. R. i ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.03.2023 ning kohustada XXX OÜ-d parandama Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed N. R. i ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta.
5.4.Välja mõista XXX OÜ-lt N. R. i kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 450 eurot.
5.5.Mõista XXX OÜ-lt N. R. i kasuks välja viivis punktis 5.4. nimetatud rahalise hüvitise tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni.
5.6.Välja mõista XXX OÜ-lt N. R. i kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 900 eurot.
5.7.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.