Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Täitur oleks pidanud tagastama 34,99 eurot. Avaldaja palus tühistada täituri 04.09.2018 otsuse ning rahuldada avaldaja kaebused, s.o lõpetada täitemenetlus ja vabastada avaldaja kontod ja vara aresti alt ning tagastada avaldajale 56,82 eurot või alternatiivselt 34,99 eurot juhul, kui 07.08.2018 arestimisaktil on tagasiulatuv jõud. Avaldaja 16.11.2018 vastuse kohaselt nõustus avaldaja täituri seisukohaga, et laen ei olnud avaldaja sissetulek TMS § 130 mõttes ning praeguses asjas ei kohaldu TMS § 130 jj. Avaldaja leidis, et avaldajale tuleks tagada miinimumkaitse ja eluks elementaarselt vajalik või selle ostmiseks vajalik raha nii olukorras, kus ta saab TMS § 130 kohast sissetulekut kui ka olukorras, kus talle laekuvad muud ühekordsed summad. Mittetöötava võlgniku muud ühekordsed laekumised, mis ei ole töötasuga sarnased, võivad TMS § 110 kaudu olla mittearestitavad TMS § 66 lg 1 p 3 ja 12 järgi. Viidatud sätted annavad võlgnikule õiguse esitada kohtutäiturile avaldus ja paluda arestimine teatud ulatuses tühistada, kuna kogu summa arestimine ei jätaks võlgnikule raha üheks kuuks vajalike toiduainete ostmiseks ja üheks kütteperioodiks vajamineva küttevaru soetamiseks või oleks vastuolus heade kommetega. Avaldaja teatas, et oli sellekohased avaldused kohtutäiturile korduvalt esitanud ning kohtutäitur oli ka varasemast teadlik, et avaldaja raskete diagnoosidega töövõimetuspensionärina (omamata muid sissetulekuid) vajab ravimeid selleks, et üldse elada ning nende ostmiseks rahalisi vahendeid (rääkimata muudest esmavajadustest, mida pensionisumma ei kata). Avaldaja selgitas, et tal on tarvis eluaegselt tarvitada suurel hulgal nii retseptiravimeid kui ka käsimüügiravimeid. Avaldaja hinnangul on tegemist erivajadusega. Avaldaja leidis, et rahaliste vahendite äravõtmisega, mis olid mõeldud ravimite ostmiseks, on kohtutäitur avaldajat piinanud ning kahtlemata on kohtutäituri selline tegevus vastuolus heade kommetega. Kohtutäitur teadis ka seda, et ka seadusandja on pidanud 216 eurost töövõimetuspensioni nii väikeseks, et TMS-st lähtuvalt ei saa sellest kinnipidamisi teha suuremas summas kui seda on 1,79 eurot. Avaldajal on õigus nõuda pangakonto arestiga kohtutäiturile laekunud raha tagasi TMS § 66 lg 1 p 12 alusel.

saanuks sissenõudja kohtutäitur Ivi Kalmet pöörduda kohtutäitur Ivi Kalmeti poole uuesti, kui kohtulahendi tulemusena ilmnenuks, et võlgniku nõue on tegelikult jäänud täitmata. Isegi kui oletada, et kohtutäitur saanuks ja võinuks täitemenetluse peatada (mitte lõpetada), siis ei tohtinuks ta võlgniku vara aresti alla jätta, sest arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt. Avaldaja on seisukohal, et 26.09.2018 otsus kuulub tühistamisele ning avaldaja kaebus tuleb rahuldada, sest täitemenetluse peatamiseks puudus täituril mistahes seaduslik alus.

Puudutatud isiku seisukohad Kohtutäitur esitas 05.11.2018 seisukoha täituri 04.09.2018.a otsuse peale esitatud kaebusele. Täitur palus jätta avaldaja avalduse rahuldamata. Täitur asus seisukohale, et täitemenetluses on lähtutud avaldaja ainukesest sissetulekust, milleks on pension. Pensioni arestimisele on kohaldatud TMS § 132 lg-t 12. Täitur teatas, et käsitles võlgniku kontole eraisikult laekunud 100 eurot laenuna, mis on aga varaline õigus ning seda ei saa lugeda sissetulekuks TMS mõttes (§ 130 lg 11). Võlgnikul ei ole õigust nõuda pangakonto arestiga laekunud raha tagasi, sest tegemist on laenuga ja kohaldamisele ei kuulu TMS §-d 131, 132. Võlgnikule 25.08.2018 antud laen kuulub arestimisele TMS § 110 jj alusel. Kohtutäitur leidis, et võlgnikule on tagatud mittearestitav sissetulek seaduses sätestatud määras. Augustis ei tehtud võlgniku pensionist kinnipidamisi ning võlgnik sai kogu talle laekuva sissetuleku kätte. Avaldajale on tagatud mittearestitav sissetulek. Täiteasjas laekunud 56,82 eurot hoitakse kohtutäituri ametialasel kontol kuni vaidluse lõpuni. Kohtutäitur selgitas, et avaldaja pangakontod arestiti alates 23.07.2015. Täitur muutis võlgniku taotlusel pangakonto aresti ja vähendas arestimisele kuuluvat summat laekunud 5 euro võrra. Pangakonto arestimise muudatusest teatamise kohustust TMS ei sätesta. Avaldajal on õigus kaevata täituri tegevusele toimingu teadasaamisest. Täitur edastas aresti muutmise teate avaldajale 27.08.2018 ning sellega oli avaldajale tagatud kaebeõigus. Täitur selgitas, et pankadele edastatavat arestimisakti reaalselt ei allkirjastatagi, sest seda tehakse elektrooniliselt vastavas andmebaasis: pankades olevate kontode arestimisel saadab kohtutäitur täiturite andmebaasi Täitis vahendusel elektrooniliselt pankadele arestimiseks vajalikud andmed (täiteasja number, võlasumma, mittearestitav summa, võlgniku isikukood, täituri pangakonto number). Andmebaasi kasutav kohtutäitur on identifitseeritud ning muul viisil elektroonilist aresti panka saata ei saa. Avaldajale saadeti registris Täitis koostatud aresti muutmise väljatrükk ja allkirjastati võlgnikult taotluse saamisel. Kohtutäitur esitas 28.11.2018 täiendava seisukoha. Täitur palus jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Laenu arestimisel on jäetud põhjendatult kohaldatama sissetuleku arestimise sätted. Kohtutäitur leidis, et avaldajale on tagatud mittearestitav sissetulek seaduses sätestatud määras. Pensioniga on avaldajale tagatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum 207,23 eurot. Arvestuslik elatusmiinimum on elatusvahendite väikseim kogus, mis katab inimese igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkohol ja tubakas) ja individuaalsetest muudest kulutustest (k.a eluasemekulutused). Lisaks jäi avaldajale elatusmiinimumi ületav osa pensionist, s.o (216,16-207,23) 8,93 eurot ning arestimata jäänud laenusumma, s.o (100-56,82) 43,18 eurot. Kohtutäituri hinnangul oli avaldaja hädavajaliku summa pensionina kätte saanud. Laenusumma arestimine ei olnud vastuolus seadusega või heade kommetega (TMS § 66 lg 1 p 12). Kohtutäitur jäi ka varem avaldatu juurde. Seoses kaebusega täitemenetluse peatamise otsusele märkis kohtutäitur, et täiteasjas 047/2015/475 tuleb jätta täitemenetlus peatatuks kuni kohtutäituri tegevusele esitatud

kaebus(t)ele lõpplahendi(te) saamiseni (TMS § 46 lg 2 p 1). Kohtutäitur võib otsustada täitemenetluse peatamise ilma avaldaja vastava avalduse või nõusolekuta. Nõuete arestist vabastamise ja täitemenetluse lõpetamise küsimus lahendatakse kaebemenetluse lõpplahendi saamisel, pärast täitemenetluse uuendamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldaja kaebused ei ole põhjendatud ning need tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus sundtäitmisel oleva summa üle: vastavalt kohtutäituri poolt 24.07.2018.a ja 27.08.2018.a koostatud arestimise akti muutmisele oli võlgnetava kohustuse jääk 56.82 eurot (t lk 140, 147, 152). Esmalt lahendab kohus avaldaja 17.09.2018 kaebuse täituri 04.09.2018 otsusele (I) ning seejärel avaldaja 08.10.2018 kaebuse täituri 26.09.2018 otsusele (II). I Kaebus kohtutäituri 04.09.2018 otsusele Kohus leiab, et avaldaja väiteid ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Avaldaja oli seisukohal, et arestimisakti muutmise akti koostas ja allkirjastas täitur tagantjärgi 27.08.2018 ning seega polnud akti 07.08.2018 olemas ning kohtutäitur ei saanud pangakontot arestida/arestimistingimusi muuta. Kohtutäitur on selgitanud, et arestimisaktide pankadesse saatmisel neid eraldi ei allkirjastata, sest need saadetakse Täitise süsteemi kaudu. Täitur tuvastab ennast Täitisesse sisse logimisel digitaalselt. SEB Pank ning Swedbank on kohtule 17.12.2018 ja 14.12.2018 kinnitanud, et vara arestimise akti muutmise akt on neile kohtutäituri poolt laekunud selle tegemise päeval s.o 07.08.2018. Kohus on seisukohal, et 07.08.2018 vara arestimise akti muutmise akt on kehtiv ja õiguspärane. 07.08.2018 akt ei ole koostatud tagantjärele, st fabritseeritud. Kohtutäitur on kohustatud kasutama infosüsteemi arestimisaktide edastamiseks (TMS § 115 lg 3). Kohus märgib, et täitemenetluse seadustik näeb ette akti allkirjastamise ja võlgnikule edastamise kohustuse ette üksnes arestimisaktile, mitte arestimistakti muutmise aktile. Arestimisakt on nõuetekohaselt allkirjastatud ning avaldajale ka edastatud. Avaldaja on teadlik enda õigustest täitemenetluses. Kohtutäituril oli seega õigus arestimisakti tingimusi muuta ja arestimistingimusi muuta. Puudub vaidlus, et võlgniku kontole laekus 25.08.2018-a eraisikult 100 eurot, millest kohustuse täitmiseks peeti täituri arestimisakti alusel kinni 56.82 eurot. Kohus leiab, et täitur oli õigustatud arestima avaldajale laekunud summat täitmata nõude osas, sest tegemist ei olnud mittearestitava sissetulekuga. Vastavalt TMS § 130 lg 11 loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Võlgniku kontole laekunud 100 eurot ei liigitu ühegi eelpool nimetatud sissetuleku liigi alla. Samuti ei ole tegemist TMS § 131 lg1 nimetatud sissetulekuga. Sama seisukohta on väljendanud korduvalt ka Riigikohus mitmetes oma lahendites (nt 2-16-12972 p 22, 3-2-1-3-08 p 17). Seega ei kohaldu käesolevalt laenule TMS §-s 132 ja 133 märgitud sissetuleku arestimise piirangud, sest tegemist ei ole sissetulekuga. Ka võlgnik ise on möönnud, et tegemist oli laenuga. Kohtu hinnangul on täitur

õigesti leidnud, et laenu arestimisele TMS sätestatud arestimise piirangud ei kohaldu ja laenu on võimalik seega piiranguteta arestida. Siiski leidis avaldaja, et talle tuleks tagada raha elementaarselt vajaliku ostmiseks ka olukorras, kus talle laekuvad töötasuga mittesarnased summad. Võlgnik selgitas, et laen 100 eurot oli mõeldud ravimite ostmiseks ning täitur teadis seda, sest avaldaja on korduvalt täituril selle kohta avaldusi esitanud. Võlgnik viitas arestimispiirangule, mis tuleneb TMS § 66 lg 1 p 3 ja 12. TMS § 110 kohaselt kohaldatakse varalistele õigustele sissenõude pööramisel vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. TMS § 66 lg 1 p 3 ja 12 sätestavad, et arestida ega täitemenetluses müüa ei või: võlgnikule ja tema perele üheks kuuks vajalikud toiduained ja eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küte või kui täitmise ajaks sellist varu ei ole ja selle muretsemine ei ole muul viisil tagatud, siis varu soetamiseks vajalik rahasumma; muud asjad, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega. Seega tuleb käesolevalt hinnata, kas laenuks saadud 100 eurot liigitub TMS § 66 lg 1 p 3 alla või esinevad p-s 12 sätestatud asjaolud. Riigikohus on rõhutanud, et mittearestitav sissetulek peaks tagama võlgniku minimaalselt vajalikud vahendid (3-2-1-36-10 p 13) ning et vajalikud vahendid peavad katma ühe kuu toiduainete ja ühe kütteperioodiks vajamineva küttevaru kulud (2-16-12972 p 23). Selleks, et vabastada minimaalselt vajalikud rahalised vahendid aresti alt, peab avaldaja TMS § 66 p-le 3 ja 12 vastava avalduse esitama kohtutäiturile ning paluma teatud summa ulatuses arestimine tühistada. Kohus märgib, et mittearestimise alused peavad avalduses olema eraldi välja toodud, sest täitur ei pea ise neid kusagilt tuletama hakkama. Esitatavat avaldust tuleb ka igati põhjendada. Käesolevalt ei ole avaldaja kohtutäiturile esitanud ühtegi TMS § 66 lg 1 p 3 vastava sisuga avaldust. TMS § 59 lg 1 sätestab, et võlgnik peab andma kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Seega peab võlgnik teavitama täituri korrektselt ka asjaoludest, mille alusel saaks kohtutäitur kohaldada TMS § 66 sätestatud piiranguid. Avaldaja on enda sõnul küll täiturit korduvalt teavitanud, et tal on vaja ravimeid osta ning laen oligi selleks mõeldud, kuis sellised väited on võlgnik esitanud alles pärast laekunud summa kinni pidamist. Samas on võlgniku sellekohased väited üldsõnalised: ta ei ole täiturile esitanud ülevaadet/arvutust/bilanssi oma üheks kuuks vajaliku toiduvaru ja küttekulude kohta. Võlgnik ei saa eeldada, et kohtutäitur ise tema vajalike kuukulude kohta arvestust peaks või andmeid koguks, sest laekunud summade mittearestimine on võlgniku huvides, mistõttu peab just tema selles osas aktiivsust üles näitama. Kohus märgib ka, et TMS § 66 lg 1 p 3 ei näe ette ravimite vajalikku varu tagamiseks vahendite jätmist. Kohus selgitab ka, et võlgnikule jäi kätte kogu tema 2018.a augustikuu pension, mille suurus on 216.16 eurot ja tema esmavajadused peaksid olema tagatud nimetatud summa arvel. Ka TMS § 66 p 12 alusel ei ole võlgnik täiturile avaldust ega taotlust esitanud. Nimetatud asjaolu on esmakordselt esitatud alles kohtumenetluses 16.11.2018.a. Kohus leiab, et laenuks saadud summade osaline arestimine sundtäitmise käigus ei ole vastuolus heade kommetega. Kohus märgib ka, et osaliselt on võlgnik laenuks saadus summa saanud oma käsutusse ja nagu kohus eelpool märkis sai ta oma käsutusse ka kogu augustikuu pensioni, sest kinnipidamist sellelt ei tehtud. Kohus on seisukohal, et käesolevalt puudub alus laenuna saadus summa 56.82 eurot mittearestimiseks TMS § 1 p 3 ja 12 alusel.

Kohus märgib ära ka selle, täitetoimikust nähtuvalt on nõue olnud täitmisel olnud juba pikalt. Seejuures on nõude aluseks võlgniku enda soov viia pärimismenetluses läbi invnetuur (pärimismenetluses on invnetuur kohustuslik vaid juhul, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, riik või kohalik omavalistus- PärS § 136 lg1). Seega on olukord, kus võlgnik ise tekitas kulu, mille täitmist ta nüüd igal võimalikul viisil vältida üritab. Nimetatud käitumine kahjustab sissenõudja õigusi. Toimiku kohaselt on võlgniku poolt puudunud igasugune koostöövalmidus ja tema saadetud meilides on isegi ähvardusi. Käesoleva kinnipidamisega saab nõue aga täidetud ja kohtutäituril on alus täitemenetlus lõpetada- seega lõpeksid kõik arestid ja kinnipidamised. Ka avaldaja ise on oma kaebuses täitemenetluse peatamisele viidatud, et nimetatud kinnipidamisega saaks nõue täidetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata avaldaja 17.09.2018 kaebuse kohtutäituri 04.09.2018 otsusele. II Kaebus kohtutäituri 26.09.2018 otsusele Kohus leiab, et ka nimetatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on seisukohal, et 26.09.2018 täituri otsus kuulub tühistamisele ning avaldaja kaebus tuleb rahuldada, sest täitemenetluse peatamiseks puudus täituril mistahes seaduslik alus. Avaldaja ei ole kordagi üheski kaebuses esitanud taotlust täitemenetluse peatamiseks. Kohus märgib, et teatud juhtudel saab ja ka peab täitur täitemenetluse peatama omal algatusel. TMS § 46 lg 1 näeb ette alused, millistel juhtudel kohtutäitur on kohustatud täitemenetluse peatama ning lg 2 alused, millistel juhtudel kohtutäitur võib täitemenetluse peatada. TMS § 46 lg 2 p 1 alusel võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Puudub vaidlus, et avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse kohtule ning täitur peatas seejärel täitemenetluse. Seega on täitemenetluse peatamiseks olemas seaduslik alus ning kas menetlus peatada on ainuüksi täituri diskretsiooniostus. Kohus leiab, et käesolevalt on täitemenetluse peatamine olnud põhjendatud, sest menetluse peatamine võimaldab säilitada kaebuse esitamise ajaks kujunenud olukorra. See võimaldab tagada parema õigusselguse siis, kui kohus on kaebuse lahendanud. Nimelt sõltub asjaolu, kas täitmisel olnud nõue on täidetud või mitte, kohtuvaidluse lõpptulemusest: kui kohus avaldaja kaebuse rahuldaks, tuleb täitemenetlust jätkata ning siis ei saaks menetlust lõpetada nagu avaldaja nõuab. Kuna kohus jättis eelpool avaldaja kaebuse kinnipidamise õiguspärasuse osas rahuldamata, on käesoleva määruse jõustumisel täituril võimalik täitemenetlus uuendada ning teha täitemenetlust lõpetavad toimingud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitur peatas põhjendatult täitemenetluse ning avaldaja kaebus 26.09.2018 täituri otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 10 näeb ette, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus on avaldaja taotluse alusel 19.10.2018.a määrusega (tsiviilasi nr 2-18-13885) ja 19.11.2018.a määrusega (tsiviilasi nr 2-18-15044) andnud talle menetlusabi riigilõivude (15 eurot mõlemalt kaebuselt, kokku 30 eurot) tasumiseks ja vabastanud avaldaja riigilõivude tasumisest kaebuste esitamisel.

TsMS § 190 lg 4 lause 1 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt tuleks avaldajalt avalduste rahuldamata jätmise tõttu mõista riigituludesse riigilõiv 30 eurot. Samas kohaldab kohus käesolevalt eelviidatud paragrahvi lg 7, mille kohaselt võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et vältida tuleks uue võimaliku täiteasja algatamist avaldajalt menetluslikude sissenõudmiseks, kuna avaldaja kinnitusel tal nõude vabatahtlikuks täitmiseks nagunii vahendid puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.