lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-14960/34

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-14960/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2319
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 539 lg 3Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine ja isiku korduv kinnisesse asutusse paigutaminePsAS § 11 lg 1, 4TsMS § 534 lg 4, 5Esialgse õiguskaitse rakendamineTsMS § 644 lg 4Apellatsioonkaebusest loobuminePsAS § 13 lg 11PsAS § 3TsMS § 172 lg 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 543Määruskaebuse esitamineTsMS § 634 lg 2Apellatsioonkaebuse muutmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-18-14960

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal

Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku taotlus isikule tahtest olenematu ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras ja taotlus esialgse õiguskaitse pikendamiseks Pärnu Maakohtu 05.10.2018 määrus ja Pärnu Maakohtu Vaidlustatud kohtulahend 08.10.2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Sihtasutus Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik Puudutatud isik XX (patsient) (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik (ema) CC Eestkosteasutus Pärnu linn (Linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu XX määruskaebusest loobumine Pärnu Maakohtu 05.10.2018 määruse peale.
2.Lõpetada XX määruskaebuse menetlus Pärnu Maakohtu 05.10.2018 määrusele käesolevas tsiviilasjas.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 08.10.2018 määrus muutmata.
4.Jätta XX määruskaebus maakohtu 08.10.2018 määruse peale rahuldamata.
5.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-9397/5
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Määruskaebuse menetlemise kulud jätta riigi kanda.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1.Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja; psühhiaatriakliinik) valvearst esitas 05.10.2018 Pärnu Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik; patsient) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Avaldaja taotles rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, paigutades patsiendi tahtest olenematule ravile 4 päevaks ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani. Taotluse kohaselt on patsient võetud ravile psühhiaatriakliiniku statsionaarsesse osakonda ning tema suhtes on tehtud psühhiaatri otsus tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kohtu otsuseta vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 3 05.10.2018 kell 00.20. Patsient suunati kliinikusse erakorralise meditsiini osakonnast, kuhu ta enda ema saatel pöördus meelepetete, luulumõtete ja suure hirmutunde tõttu. Viimase 2 nädala jooksul on isikul ilmnenud psühhootilised sümptomid – kahtlustab, et teda jälgitakse, süüdistatakse mingites asjades, enne haiglasse tulekut oli veendunud, et politsei on maja ümber piiranud ning ta on milleski väga süüdi. Avaldas emale, et kuuleb, kuidas teda süüdistatakse. Ka TV-s räägitakse tema kohta. Seotud on ohtlikud narkodiilerid ja libud. Isik on muutunud hirmunuks ja ärevaks, ei püsi paigal, pilk hüplev, mõtted peas tunglevad. Ei suuda sihipäraseid tegevusi teha. Töötab autojuhina, seni tööga hakkama saanud. Teadaolevalt narkootilisi aineid või alkoholi pole tarbinud. Hospitaliseerimisel sisulist kontakti temaga ei saa, on väga ärev, kõnnib edasi-tagasi, hirmunud. Keeldub haiglasse jäämast, tahab minna koju. Avaldab, et vandenõu on tema vastu, teda jälgitakse ja seda on võimatu taluda. On mõelnud, et parem oleks isegi surra, kui seda taluda. Taotluse esitamise hetkel (05.10.2018 kell 11:33) on patsient jätkuvalt psühhootiline, esinevad paranoilise sisuga luulumõtted, kuulmismeelepetted. Emotsionaalselt labiilne, ärev, hirmunud. Haigusteadvus puudub. Välise käitumise ning eelneva anamneesi alusel saab diagnoosida ägedat psühhootilist häiret (F23.0). Patsient vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, rahutust leevendavat ravi ning vajadusel ka elekterkonvulsioonravi ja seda kõike turvalises ravikeskkonnas kuni vaimse seisundi paranemiseni. Muu psühhiaatrilise abi osutamine ei ole võimalik või ei ole küllaldane. Haiglaravita jäämisel võib eeldada terviseseisundi halvenemise süvenemist ning seeläbi satuvad ohtu tema tervis, elu ja julgeolek. Psühhootilise seisundi ravi on tavapäraselt aeganõudev ja selline raske psüühikahäire ei möödu 4 päevaga. Maakohtu 05.10.2018 määrus
2.Maakohus kohaldas 05.10.2018 määrusega patsiendi suhtes esialgse õiguskaitse korras 09.10.2018 kella 00.20-ni tema tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi psühhiaatriakliiniku statsionaarses osakonnas. Määrus on viivitamata täidetav. Põhjendatud on esialgse õiguskaitse korras viivitamatult isiku jätkuva tahtest olenematu ravi kohaldamine esialgu neljaks päevaks TsMS § 534 lg 5 kohaselt (selle pikendamiseks vajalikke toiminguid, nagu isiku ärakuulamine, esindaja määramine ja tema seisukoha väljaselgitamine jne, ei ole ajaliselt varem mõeldav teha). Taotlusele lisatud psühhiaatri otsusest, teise psühhiaatri arvamusest ja EMO-kaardi kirjeldusest nähtub, et patsient vajab sellise ravi kohaldamist ka PsAS § 11 lg-s 4 lubatud 48 h möödumisel. Esialgse õiguskaitsega viivitamisel võib kaasneda oht nii isikule endale kui ümbritsevatele. Patsient igapäevaseid ravimeid ei tarvita, on kahtlustav, haiguskriitika puudub. Ema sõnul on selline seisund kestnud mitu nädalat. Seega viitavad asjaolud psühhootilisele seisundile (kuulmismeelepetted jms). Sellises seisundis isik võib ravita jäämisel käituda ettearvamatult, sh enda suhtes kahjustavalt. Eelnev kinnitab, et ilmselt ei ole muu ravi patsiendi suhtes võimalik, pealegi puudub isikul haigusteadvus ja -kriitika. Praegu esinevat rasket psüühikahäiret arvestades ei pea kohus vajalikuks esialgse õiguskaitse rakendamiseks 4-päevase

2(6)

tähtajaga ka isikut ära kuulata, ent kavatseb seda TsMS § 534 lg 4 kohaselt ning avalduses esitatud arvamust (et 4-päevane ravi ei ole piisav) hiljem teha, määrates isikule ka advokaadist esindaja. Vahepealne menetluse käik

3.Määratud esindaja leidis, et avaldaja taotlus oli põhjendatud. Esindaja on patsiendi ära kuulanud Pärnu haiglas ning selgitanud talle avaldust ja kohtumäärust. Esindaja asus seisukohale, et 05.10.2018 määrusega paigutas kohus patsiendi küll kinnisesse asutusse, kuid ei teinud otsustust, millisel viisil võib teda haiglas ravida. Esialgset õiguskaitset pikendades tuleb järgida tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-155-13 p-dest 55-56, et kohus otsustaks lisaks isiku paigutamisele kinnisesse asutusse ka seal tahtevastaselt kohaldatava ravi üle. Ravi liiki ja ulatust ei pea kohus määrama kindlaks detailselt, kuid vähemasti peab isikule endale olema lahendist arusaadav, kas talle võib (ja millisel viisil) selle järgi tahtevastaselt ravimeid manustada.
4.Maakohus kuulas 08.10.2018 ära puudutatud isiku ja tema raviarsti ning vestles telefoni teel patsiendi emaga. Maakohtu 08.10.2018 määrus
5.Maakohus pikendas 08.10.2018 määrusega patsiendi suhtes esialgse õiguskaitse korras tema tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi psühhiaatriakliiniku statsionaarses osakonnas 40 päevani alates tahtest olenematu ravi (antipsühhootiline ravi, rahutust leevendav ravi, vajadusel elekterkonvulsioonravi) algusest. PsAS § 11 lg 1 ning TsMS § 534 lg 5 ja esitatud taotluse, sellele lisatud arstide arvamuse, isiku poolt ärakuulamisel avaldatu ning määratud esindaja seisukohaga tutvununa leidis maakohus, et psüühikahäire taandamise vajaduse ning isiku ohtliku käitumise (eelkõige iseendale) tõttu esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku jätkuva tahtest olenematu ravi pikendamine on põhjendatud 40 päevani tahtevastase ravi algusest. Patsiendile määratud esindaja kinnitusel vajab isiku seisund stabiliseerumist. Raviarst selgitas kohtule, et isik on esmakordne patsient, kes vajab psühhoosivastast ravi. Olemasoleva sümptomaatika pinnalt võib eeldada, et luulumõtete taandamine võib võtta mitu nädalat, praeguseks on isik küll rahunenud (ka kohtule avaldas patsient, et tunneb end paremini ja turvaliselt), kuid psühhoos ei ole taandunud. See ilmnes selgelt ka vestluses kohtunikuga, kus isik asus esialgse kontaktse dialoogi järel peatselt kordama avalduses märgitud luululisi asjaolusid, et ta on elustanud narkodiileri, kes on kasvatanud narkoinimesed; et teda kuulatakse pealt; et tal on hirm, et temaga midagi juhtub jne. Isik on ilmselgelt segaduses ja hirmul ümbritseva suhtes ning tema enda tagasihoidlikult väljendatud soov haiglast välja saada ei ole tema tervislikku seisundit arvestades adekvaatne. Ta vajab jätkuvalt ravi antipsühhootikumidega, rahutust leevendavat ravi ja vajadusel ka elekterkonvulsioonravi. Raviarsti hinnangul on patsiendi psühhootiline seisund kestnud juba mõnda aega, sest olemasolevad hirmud ja luulud on selgelt välja joonistunud. Patsiendi ema nõustus ravi pikendamisega, selgitades, et kummaline käitumine on pojal alanud käesoleva aasta septembris (tekkis tõrge töötamise vastu, isik töötab autojuhina), kuid eriti võimendus see eelmisel neljapäeval, mil pöörduti EMO-sse. Eeltoodu põhjal on piisavalt selgelt täidetud PsAS § 11 lg-s 1 nimetatud eeldused nii raske psüühikahäire olemasolu, isiku ohtlikkuse (ravita haigussümptomid ei taandu, haigusteadvust sisuliselt ei ole (isik selgitas, et ei saa aru, kas tema mõtted on olnud päriselt või mitte), ravita jätmine võib olla ohtlik isikule endale) kui muu ravi ebapiisavuse osas. Juhul kui tahtevastase ravi vajadus patsiendi suhtes ära langeb, tehakse avaldaja poolt viivitamata taotlus ravi lõpetamiseks.

3(6)

Määruskaebus

6.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu 08.10.2018 määruse tühistada ning tunnistada perioodil 05.10.-08.10.2018 ebaseaduslikuks patsiendile ravimite manustamise. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta, et sisuliselt olid PsAS § 3 ja § 11 lg 1 eeldused täidetud. Siiski toob menetlusõiguse oluline rikkumine kaasa 08.10.2018 määruse tühistamise, kuna avaldaja esitas üksnes ühe avalduse 05.10.2018, milles taotles koheselt ka esialgse õiguskaitse pikendamist. Mõlemat taotlust ei saa esitada samaaegselt, sest esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust ei ole võimalik hinnata esialgse õiguskaitse taotlemisega samal ajal esitatud andmete põhjal. 05.10.2018 määruse resolutsioonis ei ole kohus määratlenud, milliseid ravimeid võib patsiendile manustada. Määruse resolutsioonist peaks olema vähemasti isikule endale arusaadav, kas talle võib (ja millisel viisil) haiglas tahtevastaselt ravimeid manustada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1155-13, p-d 55-56). TsMS § 543 teine lause on erinorm mis võimaldab tuvastada abinõude rakendamise ebaseaduslikkus. Tahtevastane ravimite manustamise õigus peab olema üheselt määratletav kohtulahendis. Seega tuleb tunnistada ebaseaduslikuks 05.10.–08.10.2018 patsiendile ravimite manustamine. Analoogse õigusliku probleemi tõttu on Riigikohtu menetluses määruskaebus tsiviilasjas nr 2-18-11917. Menetluse edasine käik
7.Psühhiaatriakliinik esitas 26.10.2018 taotluse tahtest olenematu ravi lõpetamiseks seoses sellega, et vahepealsel ajal on ravi tulemusena patsiendi psüühiline seisund oluliselt paranenud. Taotlusele oli lisatud psühhiaatri arvamus, mille kohaselt on patsiendi tervislik seisund sedavõrd paranenud, et ta on võimeline oma käitumisest aru saama ja seda juhtima, ning ta ei ohusta enam iseenda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut ning ühtlasi saab aru ravi vajalikkusest.
8.26.10.2018 määrusega lõpetas maakohus patsiendi suhtes maakohtu 05.10.2018 määruse alusel esialgse õiguskaitse korras kohaldatud ja 08.10.2018 määrusega pikendatud tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.09.01.2018 esitas puudutatud isik menetlusdokumendi, milles loobus nõudest tunnistada perioodil 05.10.-08.10.2018 ebaseaduslikuks patsiendile ravimite manustamise, tuginedes Riigikohtu 19.12.2018 määruse nr 2-18-11917 seisukohtadele. Lisaks täiendas puudutatud isik määruskaebuse seisukohti TsMS § 634 lg 2 ja § 659 alusel juhuks, kui ringkonnakohus ei tühista 08.10.2018 määrust. Puudutatud isik leidis, et esialgse õiguskaitse pikendamine võiks olla põhjendatud üksnes senikaua kui suudetakse korraline menetlus läbi viia, mis ei tohiks võtta üle 2 nädala. Õigusselguse põhimõttega ei ole kooskõlas kui esialgse õiguskaitse menetlusele korralist menetlust ei järgne. Seadusandja on olnud tegevusetu, kuigi Riigikohus juhtis probleemile tähelepanu juba ligi 5 aastat tagasi. Esialgse õiguskaitse rakendamisel põhimenetlusena on tõsise probleemina nähtav eksperdiarvamuse nõude puudumine isiku seisundi kohta. Põhiseaduskonformsel tõlgendamisel oli põhjendatud esialgse õiguskaitse pikendamine kuni 14 päevani. Tagamaks korralise menetluse läbiviimist tuleb kohtul kohustada PsAS § 13 lg 11 sätestatud isikut esitama isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks avaldus 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohus võib jõuda ka järeldusele, et ta saab ise algatada korralise menetluse koos esialgse õiguskaitse pikendamisega.

4(6)

Ringkonnakohtu seisukoht

11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et XX määruskaebusest loobumine Pärnu Maakohtu 05.10.2018 määruse vaidlustamiseks tuleb vastu võtta ning selles osas määruskaebuse menetlus TsMS § 644 lg 4 alusel koostoimes §-ga 659 lõpetada. Kolleegium on seisukohal, et Pärnu Maakohtu 08.10.2018 määrus on põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta maakohtu 08.10.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.Vastavalt TsMS § 644 lg-le 3 loetakse määruskaebusest loobumise korral, et määruskaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja esitada enam uut määruskaebust sama eseme kohta ja kannab määruskaebusega seotud menetluskulud.
13.Puudutatud isik palus tunnistada perioodil 05.10.-08.10.2018 ebaseaduslikuks patsiendile ravimite manustamise, kuna maakohtu 05.10.2018 määruse resolutsioonis ei ole kohus määratlenud, milliseid ravimeid võib patsiendile manustada. Riigikohus on 19.12.2018 määruses nr 2-18-11917/26 p-des 16-18 selgitanud tahtest olenematut ravi (mh ravimite manustamist) isiku esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse tahtevastasele ravile paigutamise puhul ning määruse nr 2-18-11917 seisukohtadest tulenevalt loobus puudutatud isik määruskaebusest.
14.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb puudutatud isiku määruskaebusest loobumine maakohtu 05.10.2018 määrusele vastu võtta ning praegusel juhul on määruskaebusest loobumisega seonduvad menetluskulud põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
15.Seoses esialgse õiguskaitse pikendamise, s.o maakohtu 08.10.2018 määruse vaidlustamisega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on puudutatud isik leidnud, et maakohus pikendas esialgse õiguskaitse tähtaega ilma psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamuseta üksnes esialgse õiguskaitse taotlemisega samal ajal (05.10.2018) esitatud andmete põhjal. Määruskaebuse esitaja palub maakohtu 08.10.2018 määruse tühistada, kuna esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust ei ole võimalik hinnata esialgse õiguskaitse taotlemisega samal ajal esitatud andmete põhjal. Lisaks eeltoodule leidis puudutatud isik, et esialgse õiguskaitse pikendamine võiks põhiseaduskonformsel tõlgendamisel olla põhjendatud üksnes 14 päevani, kuna selle jooksul jõutaks korraline menetlus läbi viia.
17.Esialgse õiguskaitse pikendamisel on maakohus ära kuulanud nii isiku enda kui ka raviarsti dr LL (ühtlasi valvearstina ka psühhiaatriakliiniku juhataja asetäitja). Raviarsti 08.10.2018 antud arvamuse kohaselt on puudutatud isikule ravi kindlasti vajalik, see võiks kesta umbes 2-3 nädalat ning raviarsti sõnul võib olla tegemist skisofreenia algusega.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on raviarsti 08.10.2018 arvamus käsitletav psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamusena TsMS § 534 lg 5 teise lause tähenduses. Seejuures on kohus vahetult raviarstiga 08.10.2018 kohtunud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-16 p-s 18 selgitanud, et esialgse õiguskaitse pikendamisel peab kohtule olema teada, et pikendamine on psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates vajalik. Praeguses asjas oli nimetatud nõue täidetud ning esialgse õiguskaitse pikendamine TsMS § 534 lg 5 teise lause alusel seaduslik.
19.TsMS § 534 lg 5 teise lause kohaselt võib pärast isiku enda ärakuulamist esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või

5(6)

muu pädeva arsti arvates. TsMS § 539 lg 3 esimesest lausest tuleneb, et kinnine asutus peab kohtule viivitamata teatama, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni ning sama paragrahvi lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamisel, kui paigutamise eeldused on ära langenud või kui ilmneb, et eeldused ei olnud täidetud. Kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatuse.

20.Praegusel juhul lõpetas maakohus 26.10.2018 määrusega puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi, kuna avaldaja teatas 26.10.2018 TsMS § 539 lg 3 alusel kohtule, et puudutatud isiku seisund on paranenud ja tema tahtest olenematu ravi on põhjendatud lõpetada. Puudutatud isiku hüpoteetiline hinnang korralise kinnisesse asutusse paigutamise menetluse eelduslikule kestvusele (2 nädalat) ei tingi maakohtu 08.10.2018 esialgse õiguskaitse pikendamise määruse tühistamist või muutmist, kuna ei võimalda väita, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel oli ette näha patsiendi tervenemine nimetatud tähtaja jooksul. TsMS § 539 sätestab põhimõtte, et isiku kinnipidamine (nii esialgse õiguskaitse rakendamisel kui korralisel paigutamisel) ja tema tahtevastane ravimine on lubatud vaid senikaua, kui on täidetud eeldused, mis algselt võimaldasid isiku kinnisesse asutusse paigutada. Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud esialgse õiguskaitse kohaldamise sisulist vajadust puudutatud isiku suhtes maakohtu 05.10.2018 ja 08.10.2018 määruste tegemise. Kuivõrd kinnisesse asutusse paigutamise eeldused olid täidetud ja kohus lõpetas puudutatud isiku tahtest olenematu ravi kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisel, jääb maakohtu 08.10.2018 määrus muutmata.
21.Eeltoodust tulenevalt puudub alus ka maakohtu 08.10.2018 määruse tühistamiseks.
22.TsMS § 172 lg 3 tulenevalt jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud riigi kanda. Riigi õigusabi korras kaebuse esitajale määratud esindaja tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalsel Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.07.20262-26-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium