lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-2338/22

Pärimisõigus › Pärimislepingu järgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-2338/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Pärimislepingu järgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2338

Tsiviilasi / hagi ese

L J hagi V J vastu pärandvara koosseisu tuvastamise, ühisomandi lõpetamise ja jagamise nõudes

Hagihind

7472,30 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

L J (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat (elektronpost [email protected])

Kostja

V J (sünniaeg xxx, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

Julia

Gramma

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata L J (isikukood xxx) 20.07.2018.a taotlus osaotsuse tegemiseks. Jätta tähelepanuta V J (sünniaeg xxx) 05.07.2018.a esitatud puudustega vastuväited. Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega. Lõpetada L J (isikukood xxx) ja V J (sünniaeg xxx) ühisomand kinnisasjale asukohaga xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx) suhtes ning jätta antud kinnisasi L J (isikukood xxx) ainuomandisse. Kohustada V Jt (J, sünniaeg xxx) andma nõusolek kinnistu, mille Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx teise jao omanikukande kohaselt on kinnisasja ühisomanikena kantud L J (isikukood xxx) ja V J (sünniaeg xxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja omanikuna L J (isikukood xxx). Lõpetada L J (isikukood xxx) ja V J (sünniaeg xxx) ühisomand osaühingu Xxx (äriregistri kood xxx) osa nimiväärtusega 7669 euro suhtes ning jätta osaühing Xxx (äriregistri kood xxx) osa nimiväärtusega 7669 eurot L J (isikukood xxx) ainuomandisse. Kohustada V Jt (J, sünniaeg xxx) andma nõusolek äriregistris oleva omaniku kande, mille osaühingu Xxx (äriregistri kood xxx) osa nimiväärtusega 7669 eurot on L J (isikukood xxx) ja V J (sünniaeg xxx) ühisomandis, kustutamiseks ning teha uus kanne, millega kanda nimetatud osaühingu osa nimiväärtusega 7669 omanikuna L J (isikukood xxx). Lõpetada L J (isikukood xxx) ja V J (sünniaeg xxx) ühisomand sõiduki xxx xxx, registreerimismärgiga xxx suhtes ning jätta nimetatud sõiduk L J (isikukood xxx) ainuomandisse.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
9.Kohustada V Jt (J, sünniaeg xxx) andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris registritoimingu tegemiseks omaniku kande muutmise kohta ning uue kande tegemiseks, millega kantakse sõiduki xxx, registreerimismärgiga xxx omanikuna L J (isikukood xxx).
10.Lõpetada L J (isikukood xxx) ja V J (sünniaeg xxx) ühisomand sõiduki xxx suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud tulem L J (isikukood xxx) ja V J (sünniaeg xxx) vahel selliselt, et L Jle (J, isikukood xxx) jääb 5/6 (viis kuuendikku) müügist saadud tulemist ning V Jle (J, sünniaeg xxx) jääb 1/6 (üks kuuendik) müügist saadud tulemist.
11.Jätta kõik 30.05.2015.a sõlmitud laenulepingust tulenevad rahalised kohustused L J (isikukood xxx) kanda.
12.Jätta A J (isikukood xxx) arvelduskontol nr XXX AS-is Swedbank olevad rahalised vahendid (saldo pärandaja surma seisuga kokku 2945,22 eurot) L J (isikukood xxx) omandisse.
13.Jätta L J (isikukood xxx) arvelduskontodel nr XXX ja nr xxx ning hoiukontol nr xxx AS-is Swedbank olevad rahalised vahendid (saldo pärandaja surma seisuga kokku 20 293,18 eurot) L J (isikukood xxx) omandisse.
14.Jagada A J (isikukood xxx) pensionikonto Swedbank AS-is nr xx, Swedbank Pensionifond K2, 4845,115 osakud (osakute väärtus 20.03.2017.a seisuga on 4705,04 eurot) selliselt, et L Jle (J, isikukood xxx) kuulub 2/3 (kaks kolmandikku) osakute väärtusest selle väljamaksmise kuupäeva seisuga ning V Jle (J, sünniaeg xxx) kuulub 1/3 (üks kolmandik) osakute väärtusest selle väljamaksmise kuupäeva seisuga.
15.Välja mõista L Jlt (J, isikukood xxx) V J (sünniaeg xxx) kasuks 7660,43 (seitse tuhat kuussada kuuskümmend koma nelikümmend kolm) eurot enamsaadud pärandavara eest.
16.Välja mõista V Jlt (J, sünniaeg xxx) L J (isikukood xxx) kasuks 472,30 (nelisada seitsekümmend kaks koma kolmkümmend) eurot pärandvarale tehtud kulutuste eest.
17.L J (isikukood xxx) nõue V J (sünniaeg xxx) vastu põhineb järgmistel asjaoludel. xxx suri A J (isikukood xxx, pärandaja). Pärandaja pärijateks on pärandaja abikaasa L J (isikukood xxx), pärandaja tütar A J ja pärandaja poeg V J (sünniaeg xxx), kes pärivad pärandaja pärandavarast ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas. V J (sünniaeg xxx) oli pärandaja abikaasa alates abielu sõlmimisest 25.09.1987.a kuni pärandaja surmani. Pärandaja pärandavara kuulub pärandaja ja L J (isikukood xxx) ühisvara hulka ning kuulub L Jle (J, isikukood xxx) omandiõigus poolele mõttelisele osale abikaasade ühisomandis olevast varas. V J (sünniaeg xxx) on pärandaja poeg pärandaja esimesest abilelust. 04.04.2017.a sõlmisid pärandaja pärijad, s.o L J (isikukood xxx), V J (sünniaeg xxx) ja A J kinkeleping pärandavara ühisusest mõttelise osa kinkimise kohta ja asjaõiguslepingud. Kinkelepingu alusel kinkis A J L Jle (J, isikukood xxx) oma mõttelise osa kogu talle kuuluvast pärandaja pärandvarast. Pärandaja ei jätnud testamenti ning L J (isikukood xxx) ja V J (sünniaeg xxx) pärivad pärandit seaduse järgi, selliselt, et L J (isikukood xxx) pärib 2/3 (kaks kolmandikku) mõttelist osa pärandaja pärandist ja V J (sünniaeg xxx) pärib 1/3 (üks kolmandikku) mõttelist osa pärandaja pärandist. Pärandaja pärandvara hulka kuulub 1⁄2 (üks kahendik) pärandaja kogu varast ning ülejäänud 1⁄2 (üks kahendik) kogu varast kuulub L Jle (J, isikukood xxx) kui pärandaja abikaasale. Arvestades asjaoluga, et L J (isikukood xxx) ühisvara hulka kuulub 1⁄2 (üks kahendik) pärandaja kogu varast, siis kuulub L Jle (J, isikukood xxx) 5/6 (viis kuuendikku) mõttelist osa kogu pärandaja varast ja V Jle (J, sünniaeg xxx) kulub 1/6 (üks kuuendik) mõttelist osa kogu pärandaja varast. 04.04.2017.a asjaõiguslepingute kohaselt tuvastasid L J (isikukood xxx) ja V J (sünniaeg xxx) pärandvara kooseisu ning tegid avaldused antud pärandvara ühisomandina kandmise kohta vastavatesse registritesse. Pärandvara hulka kuulub ka 1⁄2 (üks kahendik) laenukohustusest, mis tekkis 30.05.2015.a sõlmitud laenulepingu alusel, laenujääk pärandaja surma seisuga on 25 000 eurot. Laen on käesolevaks ajaks täies ulatuses tagastamata.
18.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2 (4)
19.Jätta menetluskulud V J (sünniaeg xxx) kanda.
20.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3 (4)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium