Latakko SIA hagi kohtutäitur Elin Vilippuse ja Aktsiaseltsi Lowell Eesti vastu 05.03.2018 jaotuskava tulemi tühistamiseks või alternatiivselt muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Elin Vilippuse ja Aktsiaseltsi Lowell Eesti apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kohtutäitur Elin Vilippuse kaebuse hind 1607,03 eurot Aktsiaseltsi Lowell Eesti kaebuse hind 1607,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Latakko SIA (Läti registrikood 40003219834), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Kostja I kohtutäitur Elin Vilippus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus Kostja II Aktsiaseltsi Lowell Eesti (varasema nimega Lindorff Eesti Aktsiaselts, registrikood 10231048), lepinguline esindaja Eveli Altunbas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.06.2018 otsus ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata Latakko SIA hagi kohtutäitur Elin Vilippuse ja Aktsiaseltsi Lowell Eesti vastu 05.03.2018 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse koostatud tulemi jaotuskava täiteasjades nr 022/2014/7793 ja 022/2017/3930 tühistamiseks ja tulemi jaotuskava selliselt muutmiseks, et Latakko SIA-le määratakse tulemist 1607,03 eurot ja Aktsiaseltsile Lowell Eesti määratakse 2092,97 eurot või alternatiivselt, kohustada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippust tulemi jaotuskava muutma selliselt, et Latakko SIA-le määratakse tulemist 1607,03 eurot ja Aktsiaseltsile Lowell Eesti määratakse 2092,97 eurot.
2.Muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta poolte menetluskulud maakohtus Latakko SIA kanda.
3.Aktsiaseltsi Lowell Eesti ja kohtutäitur Elin Vilippuse apellatsioonkaebused rahuldada.
4.Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Latakko SIA kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hagiavaldus
1.Latakko SIA (hageja) esitas 20.03.2018 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Elin Vilippuse (kostja I, kohtutäitur) ja Lindorff Eesti Aktsiaseltsi (kehtib ärinimi Aktsaselts Lowell Eesti, kostja II) vastu, milles palus tühistada 05.03.2018 tulemi jaotuskava ja muuta seda selliselt, et hagejale määratakse tulemist 1607,03 eurot ja kostjale II 2092,97 eurot või alternatiivselt kohustada kostjat I tulemi jaotuskava muutma selliselt, et hagejale määratakse tulemist 1607,03 eurot ja kostjale II 2092,97 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt algatas kostja I 08.02.2014 Swedbank AS-i avalduse ja Pärnu Maakohtu 04.02.2014 lahendi nr 2-14-19316 alusel täiteasja nr 022/2014/7793 ning seadis 02.01.2015 Swedbank AS-i nõude täitmise tagamiseks keelumärke äriregistrisse Rehvikaubamaja OÜ osale nimiväärtusega 2500 eurot. Arestimisakti kostja I ei koostanud. Swedbank AS loovutas nõude 10.06.2016 kostjale II. Hageja esitas 09.08.2017 kostjale I täitmisavalduse, millega palus algatada Harju Maakohtu 07.08.2017 lahendi nr 2-17-8251 alusel täitemenetluse. Kostja I alustas täiteasja nr 022/2017/3930. Kostja I koostas 21.11.2017 Rehvikaubamaja OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot arestimise akti üheaegselt nii täiteasjas nr 022/2014/7793 kui ka 022/2017/3930. 30.01.-07.02.2018 korraldas kostja I Rehvikaubamaja OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot elektroonilise enampakkumise, mille tulemusena müüdi osa Wasp Consult OÜ-le. Enampakkumise tulem moodustas 3700 eurot. 05.03.2018 koostas kostja I täiteasjades nr 022/2014/7793 ja 022/2017/3930 tulemi jaotuskava, mille kohaselt moodustab 05.03.2018 seisuga kostja II sissenõutav summa 6438,04 eurot ja hageja sissenõutav summa 4943,28 eurot. Kostja I jaotas tulemi selliselt, et määras kogu müügist saadud tulemi 3700 eurot kostjale II. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 64 lg 1 II lause õige tõlgenduse korral tulnuks tulem jaotada proportsionaalselt hageja ja kostja II vahel, kuna arestipandiõigus tekkis võlausaldajatel samaaegselt. Kuna täitur seadis keelumärke enne arestimisakti koostamist, ei saa keelumärke seadmist lugeda arestimiseks ja arestipandiõigust tekkinuks keelumärke seadmise ajast. Enne
2(8)
arestimisakti koostamist võimaldab keelumärke seada TMS § 64 lg 2, kuid siis peab keelumärke seadmine toimuma enne täitmisteate kättetoimetamist ja peab esinema oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. TMS § 65 lg 1 järgi tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestimise ajast. Täitur oli täitemenetlust läbi viies passiivne, koostades arestimisakti enam kui 2 aastat hiljem ja viies enampakkumise läbi enam kui 3 aastat hiljem keelumärke seadmisest. Kohtutäituril tulnuks kooskõlas TMS § 106 lg-ga 2 jaotada tulem kostja II ja hageja vahel proportsionaalselt, arvestades nõuete suurusi, st hageja oleks pidanud saama tulemist 43,43%, s.o 1607,03 eurot ja kostja II 56,57%, s.o 2092,97 eurot. Kostja I vastuväited
2.Kostja I hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tulemi jaotus on õige, kuna kostja II arestipandiõigus on hageja arestipandiõigusest eespool. Arestipandiõigus tekib siis, kui arestimisakt antakse võlgnikule üle (TMS § 75 lg 3) või toimetatakse kätte (TMS § 75 lg 4). Kui tegemist on nn registrivaraga, siis TMS § 64 lg 1 II lause sätestab sellest erandi. Vara arestimiseks loetakse ka registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist. TMS § 64 lg 1 II lausest ei nähtu, millal enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist peab akt olema koostatud. Seadusandja on sättega soovinud sätestada tingimust, mida loetakse arestimiseks lisaks arestimisele, mis toimub arestimisakti üleandmise või kättetoimetamisega. Keelumärge registris takistab vara võõrandamist efektiivsemalt, kui võlgnikule üle antav arestimisakt. Kui seadust mõistlikult tõlgendada, siis ei ole nõutav akti võlgnikule teatavaks tegemine ja enne keelumärke tegemist ei pea arestimisakt olemas olema. Seda kinnitab ka kohtutäituri praktika suhtlemisel registriosakonnaga. Võõrandamise keelumärke seadmiseks osaühingu osale piisab kohtutäituri avaldusest ning arestimisakti esitamine nõutav ei ole. Hageja etteheited keelumärke tegemise, arestimisakti koostamise või enampakkumise läbiviimise vahelisele ajalisele vahele ja keelumärke põhjendatus enne arestimisakti koostamist analoogia alusel kinnisasja arestimisega, ei riku hageja subjektiivseid õiguseid tulemi jaotamisel. Hageja ei viita keelumärke tühisusele. Isegi kui arestimisakti olemasolu oleks keelumärke kandmise ajahetkeks vajalik, siis see ei muuda arestimist tühiseks, kuna arestimisakti koostamata jätmine enne keelumärke tegemist ei ole menetlusnormi oluline rikkumine. Arestimisakti koostamise nõue akti võlgnikule tutvustamata poleks mõistlik. Arestimisaktiga piiratakse võlgniku õiguseid. Kohustust järgida arestimisega seatud piiranguid saab võlgnik täita vaid siis, kui arestimine on temale teatavaks tehtud. TMS § 64 lg 1 kehtestab arestimise kehtivusele eeltingimusena vajalikust teatavaks tegemisest erandi, kus loeb arestimiseks ka keelumärke tegemist registrisse. Kostja II vastuväited
3.Kostja II hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tulemi jaotus on õige, kuna kostja II arestipandiõigus on hageja arestipandiõigusest eespool ning sellest tulenevalt on täitur arvestanud tulemi jaotamisel nõude varem täitmisele andnud võlausaldaja eesõigusega. Kostja II nõustub kostja I hagivastuses esitatud seisukohtadega. Vara arestimiseks loetakse kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS
3(8)
§ 75 kohaselt ja sellest tulenevalt tekkis kostjal II 02.02.2015 esimese järjekoha arestipandiõigus. Tulemi jaotamisel ei ole oluline, et kostja I koostas arestimisakti hageja ja kostja II nõudes samaaegselt. Maakohtu otsus
4.Maakohus tühistas 11.06.2018 otsusega kohtutäituri 05.03.2018 koostatud tulemi jaotuskava täiteasjades nr 022/2014/7793 ja 022/2017/3930 ning muutis tulemi jaotuskava selliselt, et hagejale määratakse tulemist 1607,03 eurot ja kostjale II 2092,97 eurot. Kohus jättis kõik menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda ning mõistis solidaarselt kostjatelt I ja II välja menetluskuluna 997,50 eurot ja sellelt viivise. Maakohus tuvastas, et: kostja I algatas 08.02.2014 Swedbank AS-i avalduse ja Pärnu Maakohtu 04.02.2014 lahendi nr 2-14-19316 alusel täiteasja nr 022/2014/7793; kostja I seadis 02.01.2015 Swedbank AS-i nõude täitmise tagamiseks keelumärke äriregistrisse Rehvikaubamaja OÜ osale nimiväärtusega 2500 eurot. Arestimisakti kostja I ei koostanud; Swedbank AS loovutas nõude 10.06.2016 kostjale II; hageja esitas 09.08.2017 kostjale I täitmisavalduse, paludes algatada Harju Maakohtu 07.08.2017 lahendi nr 2-17-8251 alusel täitemenetluse; kostja I alustas täiteasja nr 022/2017/3930; kostja I koostas 21.11.2017 Rehvikaubamaja OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot arestimise akti üheaegselt nii täiteasjas nr 022/2014/7793 kui ka täiteasjas nr 022/2017/3930; kostja I korraldas 30.01.-07.02.2018 Rehvikaubamaja OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot elektroonilise enampakkumise, mille tulemusena müüdi osa Wasp Consult OÜ-le; enampakkumise tulem moodustas 3700 eurot; kostja I koostas 05.03.2018 täiteasjades nr 022/2014/7793 ja 022/2017/3930 tulemi jaotuskava, mille kohaselt moodustab 05.03.2018 seisuga kostja II sissenõutav summa 6438,04 eurot ja hageja sissenõutav summa 4943,28 eurot; kostja I jaotas tulemi selliselt, et määras kogu müügist saadud tulemi 3700 eurot kostjale II. Pooled vaidlevad selle üle, millal tekib arestipandiõigus ning, kas hagejal on õigus saada enampakkumise tulemist enda nõudega proportsionaalne osa. Kohus viitas TMS § 64 lg-tele 1 ja 2, § 65 lg-le 1, § 75 lg-tele 3 ja 4 ning leidis, et eeltoodud sätetest ei tulene kohtutäituri poolt väidetu, et arestimisakti ei ole vaja koostada, kui kohtutäituri avalduse alusel seatakse keelumärge registrisse. Üldreeglina tuleb kohtutäituril esmalt alustada täitemenetlust ja toimetada võlgnikule kätte või anda üle täitmisteade, et võlgnikul oleks võimalik võlgnetav kohustus täita vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Juhul, kui võlgnik kohustust vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ei täida, siis tuleb täituril kaaluda erinevaid viise nõude sundtäitmiseks, sh kirjutada võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks asjad üles ja keelata nende käsutamine. Erandlikel juhtudel võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist (TMS § 64 lg 2). TMS ei sätesta täiturile võimalust vara arestimiseks registrisse keelumärke tegemiseks eelnevalt vara üles kirjutamata, st arestimisakti koostamata. Arestipandiõiguse tekkimiseks peab olema vara üles kirjutatud ja keelatud selle kasutamine, st koostatud akt ja registrisse kantud vara puhul olema aktis märgitud keelumärge tehtud nähtavaks registris. Kuna käesoleval juhul ei olnud keelumärke registrisse kandmisel koostatud arestimisakti, siis ei olnud arestimist reaalselt toimunud. Registerpandiõigus tekkis võlausaldajatele vara üleskirjutamisest, keelamisest ja kasutamise keelamisest. Registrisse osale seatud keelumärkele tekkis alus akti koostamise hetkest.
4(8)
Kohtutäituri seisukoht on vastuolus tema enda täitemenetluses teostatud toimingutega. Juhul, kui keelumärge ise on arestipandiõiguse tekkimise aluseks ja vajalik ei ole eraldi arestimisakti koostamine („sahtlisse kirjutamine“), siis miks pidas täitur vajalikuks 21.11.2017 koostada Rehvikaubamaja OÜ osa arestimise akti üheaegselt täiteasjas nr 022/2014/7793 ja 022/2017/3930. Selline käitumine annab alust arvata, et täitur oli ka ise 21.11.2017 märganud eksimust, et arestimisakt täiteasjas nr 022/2014/7793 oli tegemata ja parandas eksimuse, tehes kahes asjas arestimisakti üheaegselt. Arestipandiõigus tekkis hagejale ja kostjale II üheaegselt. Kuna arestipandiõigus tekkis täiteasjades nr 022/2014/7793 ja 022/2017/3930 üheaegselt, tuleb Rehvikaubamaja OÜ osa enampakkumise tulem 3700 eurot võlausaldajate vahel jagada proportsionaalselt vastavalt võlausaldajate nõuete suurusele selliselt, et hagejale määratakse tulemist 43,43%, s.o 1607,03 eurot ja kostjale II 56,57%, s.o 2092,97 eurot (TMS § 106 lg-d 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 kohaselt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulud on kokku 997,50 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 722,50 eurot. Arvestades asja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on hageja menetluskulud õigusabile põhjendatud ja vajalikud, esindaja tunnitasu 100-150 eurot vastab esindaja kvalifikatsioonile ja on põhjendatud. Hageja kinnitas, et ta saab tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotluse alusel tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis. Kostja I apellatsioonkaebus
5.Kostja I palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja I menetluskulud. Maakohus kohaldas ebaõigesti TMS § 64 lg-eid 1 ja 2, § 75 lg-eid 3 ja 4 ning rikkus kohtuotsuse põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1). Kostja II arestipandiõigus on hageja arestipandiõigusest eespool. TMS § 64 lg 1 II lause sätestab täiturile võimaluse vara arestimiseks registrisse keelumärke tegemiseks eelnevalt vara üles kirjutamata, st arestimisakti koostamata. Seadus võimaldab lugeda vara arestituks kahel viisil: käsutamise keelumärke tegemisega registrisse või arestimisakti kätte toimetamisega. Maakohus on vastuolus TMS § 75 lg-tega 3 ja 4 lugenud vara aresti võimalikuks veel arestimisakti koostamisega. Arestimisakti koostamise nõue ilma, et see oleks võlgnikule kätte toimetatud, on vastuolus täitemenetlusõiguse üldpõhimõttega, mille kohaselt loetakse täitetoiming võlgniku suhtes tehtuks, kui see on talle teatavaks tehtud. Võimalus vara arestida enne arestimisakti kättetoimetamist võib täitemenetluse edukuse seisukohalt olla teinekord määrava tähtsusega. Maakohtu eelviidatud seisukoht ei arvesta ka võlgniku õigusega viibida vara arestimise juures (TMS § 70 lg 1), et ta saaks arvamust avaldada arestitava asja hinna kohta. Vara keelumärkega arestituks lugemist toetab ka õiguskirjandus (vt Anneli Alekand „Täitemenetlusõigus“, 2012, lk 102), kus märgitakse, et kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimise akti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse juba märke kandmist arestimiseks. Niisamuti märgitakse TMS-i seletuskirjas § 64 kohta, et paragrahv on relevantne arestimisest tekkivate tagajärgede (arestipant, käsutuskeeld) tekkemomendi määramiseks arestimine loetakse toimunuks võlgniku vara üleskirjutamisega (arestimise akti koostamine, aktis peab olema väljendatud ka käsutamise keeld) ja asjade äravõtmisega kohtutäituri poolt (reaaltoiming) või registrisse märke tegemisega. Kui lugeda ka keelumärge arestimiseks, ei pea kohtutäitur vara füüsiliselt üles otsima.
5(8)
Nii keelumärke kui arestimisakti tegemine on asja käsutamise keelamine, et takistada asja võõrandamist. Keelumärge peab kehtima kolmandate isikute suhtes siduvana, et tagada TMS § 54 lg 2 rakendumine, mille kohaselt käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine. Keelumärke seadmine ja arestipandiõigus on koos esinev nähtus. Kui on keelumärge, on toimunud arestimine ja on tekkinud arestipandiõigus. Maakohus peab seaduse tõlgendamisel otsuse p-s 25.5 ekslikult oluliseks seda nagu oleks kohtutäitur teadnud arestimisakti koostamise vajadusest, kuid unustas akti koostada. Täituri seisukohad ei ole vastuolus tema enda täitemenetluses teostatud toimingutega. Arestimisakti koostamisel on peale võõrandamise keelamise ka teine eesmärk. TMS § 74 lg 1 kohaselt arestimisel asi hinnatakse ning TMS § 82 lg 1 kohaselt moodustub hindamise tulemusena saadud hind asja alghinna enampakkumisel. Mida ajaliselt lähemal enampakkumisele toimub hindamine, seda õiglasem on see täitemenetlusosaliste, eriti võlgniku suhtes. Enampakkumise alghinnast sõltub tagatisraha suurus ning võimalike ostjate huvi enampakkumise vastu. Lisaks on keelumärke tegemine lihtne vahend võlgniku mõjutamiseks võlga tasuma. Kostja II apellatsioonkaebus
6.Kostja II palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaal- ja menetlusõigusnorme. Maakohus tõlgendas ebaõigesti TMS § 64 lg 1 II lauset. Kostja I kohaldas seadust õigesti, võttes tulemi jaotamisel aluseks, et kostja II arestipandiõigus on tekkinud keelumärke seadmisest. Eeltoodule viitab ka täitemenetluse õpiku (A. Alekand ,,Täitemenetlusõigus“, 2017, lk 102) seisukoht. TMS § 64 lg 2 kohaselt on asja käsutamine võlgnikule keelatud, kas alates keelust teadasaamisest arestimisakti kaudu või alates registrisse keelumärke kandmisest. Seega sätestab TMS kaks meedet, millega loetakse vara arestituks. Maakohus ei täitnud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet. Kostja I vastuses hagile on kostja I selgelt väljendanud, et keelumärke seadmist loetakse vara arestimiseks. Sama seisukohta väljendas kostja I 23.05.2018 istungil. Otsuse p-s 25.5 tugineb kohus aga kohtutäituri suhtumisele justkui kohtutäitur oleks isegi mööndud, et arestimisakti koostamine on vajalik, ent see on jäänud ekslikult koostamata. Seaduse tõlgendamisel ei saa kohus tugineda kohtutäituri suhtumisele. TMS § 64 lg-te 1 ja 2 ning § 75 lg-te 3 ja 4 alusel on kostja II arestipandiõigus hageja arestipandiõigusest eespool. Vastus apellatsioonkaebustele
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta kaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõuded kostjate vastu ja jaotab uuesti menetluskulud (TsMS § 657 lg 1 p 2). Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja arutamisel:
vaidlus
ka
6(8)
- kostja II õiguseellase (panga) avalduse alusel algatas kostja I 08.02.2014 täiteasja nr 022/2014/7793 ja seadis 02.01.2015 panga nõude täitmise tagamiseks keelumärke äriregistrisse Rehvikaubamaja OÜ osale nimiväärtusega 2500 eurot; - hageja avalduse alusel algatas kostja I 09.08.2017 täitemenetluse nr 022/2017/3930; - mõlemas täiteasjas koostas kostja I Rehvikaubamaja OÜ osa arestimise akti 21.11.2017; - kostja I korraldatud elektroonilisel enampakkumisel müüdi Rehvikaubamaja OÜ osa Wasp Consult OÜ-le; - kostja I koostas tulemi jaotuskava, mille kohaselt moodustab 05.03.2018 seisuga kostja II sissenõutav summa 6438,04 eurot ja hageja sissenõutav summa 4943,28 eurot; - kostja I jaotas tulemi selliselt, et määras kogu müügist saadud tulemi 3700 eurot kostjale II. Pooled vaidlevad, kas kohtutäituri poolt 02.01.2015 panga nõude täitmise tagamiseks keelumärke seadmisest äriregistrisse Rehvikaubamaja OÜ osale tekkis kostjal II arestipandiõigus asjale (TMS § 65 lg 1 mõttes). Kui arestipandiõigus tekkis alles osa arestimisakti koostamisest, on kohtutäituri poolt koostatud jaotuskava vale, sest mõlema sissenõudja algatatud täitemenetluses koostas kohtutäitur arestimisakti samaaegselt ja tulem tulnuks jaotada proportsionaalselt. Sisuliselt taandub vaidlus küsimusele, millal lugeda vara arestituks. Kolleegium leiab, et maakohus on tõlgendanud vääralt TMS § 64 lg-s 1 sätestatut. Üldjuhul tekib arestipandiõigus siis, kui arestimisakt antakse võlgnikule üle (TMS § 75 lg 3) või toimetatakse kätte (TMS § 75 lg 4). TMS § 64 lg 1 I lause kohaselt kirjutab kohtutäitur võlgniku valduses olevad asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse TMS § 64 lg 1 II lause kohaselt ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt. Seega lubab nimetatud norm kanda registervara puhul osaühingu osadele keelumärke enne arestimisakti koostamist. Sissenõudja arestipandiõigus tekib TMS § 65 lg 1 kohaselt arestimise ajast ja sama sätte lg 3 esimese lause kohaselt on varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus eespool hilisema arestimise alusel tekkinust. Seega, kui keelumärge kantakse äriregistrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse märke kandmine ka arestimiseks. Asja käsutamine on võlgnikule seega keelatud kas alates keelust teadasaamisest arestimisakti kaudu (TMS § 75 lg 3 ja 4) või alates registrisse keelumärke kandmisest (TMS § 64 lg 1 II lause). Kohtutäituri seisukoht ei ole vastuolus tema toimingutega. Kostja I on selgitanud, mis põhjusel arestimisakti koostamine on toimunud vaidlusaluses täitemenetluses hiljem. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-14-10 sisalduvad seisukohad ei ole kohaldatavad käesolevas menetluses. Nimetatud vaidluses oli tegemist kinnisasja arestimisega, mille puhul esineb analoogne võimalus vara arestimiseks nagu see on registrivaraga ja tuleneb TMS § 64 lg 1 I lausest. Lahendis käsitleti TMS § 145 lg 1 kui kinnisasjade arestimise üldnormi ja TMS § 145 lg 4 kui kinnisasjade arestimise erinormi vahekorda. Sarnaselt registervaraga on kinnisasjade arestimine enne täitmisteate saamist võlgnikule lubatud koos kahe sätte kohaldamise eelduseks oleva asjaolu esinemisel – täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Samas käsitles eelnimetatud lahend võlgniku ja mitte sissenõudja õiguste rikkumist põhjusel, et TMS § 145 lg-t 4 ei olnud põhjust kohaldada, kuna vajalikud eeldused puudusid (sissenõudja kasuks oli kinnisasjale seatud hüpoteek). Käesolevas asjas on hagejaks võlausaldaja ja tema subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda vara arestmine ilma arestimisakti või täitmisteate kättetoimetamiseta.
7(8)
Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata ja rahuldada kostjate I ning II apellatsioonkaebused. Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole kostjate menetluskulusid kindlaks määranud, siis ringkonnakohus apellatsioonimenetluse menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, p 22 ja 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.