V. N.`i hagi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 37 korteriühistu vastu varalise kahju summas 4000 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagihind 7500 eurot (4000+3500).
Kohtuistungi toimumise aeg
27.01.2017, 24.10.2018 / Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
V. N. (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, 41535 Jõhvi, e-post xxx)
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 37 korteriühistu (RK 80061642, asukoht xxx xx-xx, 41535 Jõhvi) Vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post [email protected])
Kostja esindaja:
(e-post
RESOLUTSIOON
1.V. N.`i hagi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 37 korteriühistu vastu varalise kahju summas 4000 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 37 korteriühistult V. N.`i kasuks tekitatud varaline ja mittevaraline kahju kogusummas 1000 (üks tuhat) eurot, sh 1⁄2 saamata jäänud tulust perioodi 09.02.2014-01.06.2014 eest summas 446,32 eurot, 1⁄2 ravikuludest perioodi 09.02.2014-17.10.2014 eest summas 105,29 eurot ja mittevaraline kahju summas 448,39 eurot.
3.Jätta poolte poolt käesolevas menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA ASJA KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on V. N.`i hagi Narva mnt 37 korteriühistu vastu tervisekahjustusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja V. N. korteri, asukohaga xxx xx-xx, Jõhvi, omanik. 09.02.2014 kella 10.45 ajal väljus V. N. sissekäigust, kukkus maja juures asuval jäätunud jalgteel ning kukkumise tagajärjel murdis reieluu. Kuigi korterelamus Narva mnt 37 on maja haldamiseks moodustatud korteriühistu ning hoovitöödeks palgatud kojamees, ei olnud teostatud libedatõrjet (liivatatud). Kukkumise tagajärjel toimetati hageja kiirabiga haiglaravile, mille kestus oli kuni 31.10.2014. Kostja kohustuste täitmata jätmise tõttu sai hageja tervisekahjustuse, töövõimekaotuse tõttu vähenes hageja igakuine sissetulek ning üldine elustandard. Hageja leiab, et igal juhul laienes KÜ Narva mnt 37 elamu territooriumi hoolduskohustus ka elamu juurde kuuluvatele sõiduteele. Korteriühistu pidi liivatama nii maja esise sõidutee kui tema territooriumile ulatuva autode juurdesõidutee, mida ühistu ei teinud. 04.06.2015 esitas hageja pretensiooni kahju hüvitamise nõudega korteriühistu juhatusele. Hageja hindab tekitatud varalise kahju suuruseks 5741,42 eurot. Tervisliku seisundi tõttu kaotas hageja töö. Enne kukkumise tagajärjel põhjustatud töövõimekaotust oli hageja brutotöötasu 930 eurot kuus. Hageja on kandnud töövõime osalise kaotamisega täiendavaid ravi- ja rehabilitatsioonikulusid 1000 eurot. Kukkumise tagajärjel on hageja osalemine igapäevaelus häiritud, peab pidevalt taluma valu ja ebamugavust, psüühilised kannatused (mittevaraline kahju). Lisaks sissetuleku kaotusele vajab hageja seoses püsiva tervisekahjustusega pidevat ravi, normaalse elutegevuse tagamiseks tarvitama pidevalt ravimeid, halvenenud on oluliselt hageja elustandard. Hageja palus kostjalt välja mõista tervisekahjustuse tõttu sissetuleku kaotuse eest hüvitise 5741,42 eurot; ajavahemikus 09.02.2014–31.10.2014 kantud ravikulud 1000 eurot; mittevaralise kahju 1000 eurot. (kd. 1, tl. 3-46) 15.01.2016 hagi täpsustuses jättis hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohtu määrata. Hageja palus kostjalt välja mõista tervisekahjustusega põhjustatud sissetuleku vähenemise 7344,70 eurot ning ravikulud 548,64 eurot ja mittevaralise kahju (kd. 1, tl. 169-173). 27.01.2017 kohtuistungil vähendas hageja kahju hüvitise suurust ja lõplikuks nõudeks jäi varaline kahju 4000 eurot ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud ulatuses. Hageja menetluskulud moodustasid 150 eurot. (kd. 2, tl 118 pöördel, 124-125).
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja arvates on hageja väited, et kukkus libedal kõnniteel, tõendamata. Kõnniteed peavad talveperioodil olema lumest puhastatud ja liivatatud. Kostja täidab seda kohustust alati nõuetekohaselt. 09.02.2014 hommikul oli kõnnitee liivatatud. Hoovis olev sõidutee ei ole otseselt mõeldud liikumiseks jalakäijatele. Seda territooriumi osa puhastab kostja olenevalt vajadusest. Kui lund on palju, korraldab kostja valla kaudu lumekoristuse. Veebruaris 2014. seda teenust ei tellitud (puudus vajadus). Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, et kukkus kõnniteele, et kõnnitee oli libe ja liivatamata. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust, hageja esitatud töövõimetuslehtede alusel saab siduda hageja töövõimetuse 09.02.2014 õnnetusjuhtumiga seoses kuni 30.09.2014.
Töövõimetuslehelt (kd. 2, tl 21-27) oli tööst vabastamise põhjusena märgitud olmevigastus, (kd. 1, tl 19) oli tööst vabastamise põhjus perioodil 15.10.2014–31.10.2014 haigestumine. Õnnetusjuhtum toimus 09.02.2014, ravi kestis kuni 01.06.2014 (kd. 1, tl 17 ja 24), uus haigusleht avati 25.06.2014 (kd. 1, tl 17 ja 23), millega seoses see toimus, ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud ka väidetavalt kaotatud sissetuleku suurust. Hageja ei ole tõendanud ravikulude suurust. Hageja ei ole tõendanud, milles seisneb tema mittevaraline kahju. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust ega põhjuslikku seost kahju ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel. Hageja korduva operatsiooni vajadus ei olnud põhjustatud enam mitte kukkumisest, vaid võimalikust raviveast. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et tervisekahju ja sellest tulenenud töövõimekaotus tekkis kostja süül. Kostja on seisukohal, et hagi on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja menetluskulud moodustasid kokku 931,60 eurot. (kd. 2, tl. 31-38, 120-121)
3.Viru Maakohtu 03.03.2017 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda (kd. 2, tl. 137-140). Hageja esindaja esitas 10.04.2017 apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 03.03.2017 otsusele. Kostja esindaja esitas 17.05.2017 vastuapellatsioonkaebuse kohtu 03.03.2017 otsusele menetluskulude jaotuse osas. (kd. 2, tl. 148-152; 164-165).
4.Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2017 otsusega tühistati Viru Maakohtu 03.03.2017 otsus ning tsiviilasi saadeti uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule eelmenetluse staadiumis. (kd. 2, tl. 183, 187, 192-195).
5.19.03.2018 nõudekirjadega kohustas kohus, tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2017 kohtuotsuses märgitust ja TsMS § 230 lg 1, nii hagejat kui ka kostjat tõendama asjaolusid, millele nende väited tuginevad. (kd. 3, tl. 2, 5)
KOSTJA VASTUS KOHTUNÕUDELE
6.Kostja esindaja esitas 09.04.2018 kohtule täiendavad seisukohad, mille kohaselt: Elamus Narva mnt 37, Jõhvi, on moodustatud korteriühistu, mille tegevuse eesmärgiks on nimetatud elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine, sh territooriumi korrashoid. Korteriühistu õuealal asuvad kõnniteed, juurdepääsed sissekäikudele, välistrepimademed ning prügikonteineritele juurdepääsutee on igal talvehooajal igapäevaselt kostja poolt hoitud puhtana lumest ning liivatatud. Elumaja sisehoovi läbivat sõiduteed hoiab lumest puhtana korteriühistu, tellides selleks vajaduse korral eritasu eest vastava traktori. Sõiduteel liiva/soola korteriühistu ei kasutata. See on juba aastatega tekkinud tava ning kõik maja Narva mnt 37 elanikud on sellest teadlikud ning sellega harjunud. Alates 2011. kuni 2014. detsembrini kasutas kostja elamu territooriumi hooldamiseks kojamehi, kellega sõlmiti käsunduslepingud. 02.10.2011 oli kostja ja G. N. vahel sõlmitud käsundusleping elamu Narva mnt 37 territooriumi korrashoiuks, mille kostja nimel allkirjastas hageja V. N., kes oli tol ajal kostja juhatuse liige (esimees); antud redaktsiooni kasutas kostja esmakordselt 2011. oktoobris. Käsunduslepingu punktide
1.2.ja 1.4 kohaselt kohustub käsundisaaja isiklikult osutama KÜ-le Narva mnt 37 kuuluval territooriumil järgmiseid territooriumi korrashoiuga seotud teenuseid: talveperioodil lume koristamine välistreppidelt ja kõnniteedelt, vajadusel ka libeduse tõrje teostamine (igal hommikul kella 07.00-ks); talveperioodil prügikonteinerite ümbruse lumest puhastamine prügiveomasinale juurdepääsu tagamiseks. Alates detsembrist 2014 teostab välikoristusteenuseid Firelli Grupp OÜ. Kostja tegevus teede liivatamisel on kooskõlas teede liivatamise tavaga teistes Jõhvi linna elamutes (korteriühistutes, so KÜ Narva mnt 39, KÜ Jõhvi Rahu (Narva mnt 33), KÜ Jõhvi Narva mnt 3), kus hoitakse igapäevaselt kõnniteed puhtana lumest ja
teostatakse libedustõrje ka üksnes kõnniteedel (sh juurdepääsud sissekäikudele ja välistrepid). Korteriühistud ei kasuta liiva, graniiti või soola sõiduteedel. Kostja tegevus on kooskõlas Jõhvi valla heakorra eeskirjade § 11 lg 13; samuti Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2007 määruse nr 76 „Jõhvi valla heakorraeeskirja täitmise koormised“ § 2 p 3. Kostja heakorratööd on kostja territooriumil täielikult kooskõlas Jõhvi valla heakorra eeskirjadega, kuna elamu Narva mnt 37 kõnniteel (sh juurdepääsud sissekäikudele ja välistrepid) on lumi ja jää koristatud ning libedus tõrjutud. Hagiavalduse kohaselt toimus 09.02.2014 kell 10.46 elamu Narva mnt 37, Jõhvi sisehoovis õnnetusjuhtum, so hageja kukkus maja juures asuvale jäätunud teele ja murdis jalaluu; hageja kukkumine toimus liivatamata kõnniteel, so kõnnitee oli libe. Hageja eelpool märgitud väited ei ole leidnud tõendamist. Kostja poolt oli tõendatud, et 09.02.2014 vara hommikul oli sisehoovi hoolsuskohustus täidetud, st kõnniteed olid lumest puhastatud ja korralikult liivatatud (liivahunnik asus prügikonteinerite juures). Kostja poolt on tõendatud, et talveperioodil 2013/2014 oli kostja poolt territooriumi liivatamiseks omandatud liiv, mis asus prügikonteineri juures; on tõendatud, et päeval, kui toimus õnnetusjuhtum, olid kõik kõnniteed ja liiklejatele ettenähtud kohad lumest puhastatud ja liivatatud. Kostja poolt oli tõendatud, et hageja kukkumine toimus elumaja sisehoovi sõiduteel, so sisehoovi osas, mis vastavalt tavale ei pidanud olema liivatatud. Hageja ei ole tõendanud kostjapoolse kohustuse rikkumist. Kostja soovib rõhutada, et 2011. aastal korteriühistu juhatuse liikmena pidas hageja korteriühistu kohustuseks lume koristamist ja libeduse tõrje teostamist üksnes välistreppidelt ja kõnniteedelt. Eeltoodu alusel jääb kostja seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud tervisekahju põhjustamine kostja õigusvastase tegevuse/tegevusetuse tagajärjel. (kd. 3, tl. 17-86)
HAGEJA SEISUKOHT
7.Hageja esindaja esitas 23.04.2018 täiendavad tõendid ja täpsustused, mille kohaselt: Kooskõlas ringkonnakohtu poolt antud juhistega ja varasema kohtupraktikas valitseva seisukohaga (Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 otsus 2-11-45733), tuleb lähtuda vaidluse aluseks oleva sündmuse ajal kehtinud korteriühistu ja tema liikmete vahelist võlasuhet reguleerivast KÜS § 2 lg 1; Kostja suhtes kohalduvad „Jõhvi valla heakorra eeskiri“ § 1 lg 2; § 3 lg 1; § 3 p 5. Väär ja eksitav on kostja seisukoht, et kostja tegevus on kooskõlas Jõhvi valla heakorra eeskirjadega. Kostja on piisavalt tõendanud, et elamu teenindamiseks vajalikul elamuesisel teel (sellel teel ei liikle mitte ainult autod vaid ka majaelanikud, kes peavad parkivate autodeni jõudma) libedatõrjet ei teostatagi ning kostja liivatab väidetavalt ainult kitsast kõnniteed ja rada prügikonteinerini. KÜS § 2, KÜS § 151 lg 1, Narva mnt 37 Korteriühistu põhikirjast ja Jõhvi valla heakorra eeskirja § 3 p 5 ja § 5 tulenevalt oli kostjal kohustus tõrjuda libedus ka kinnistusisesel teel elamu ees, kus hageja kukkus. Antud seisukohta kinnitab Jõhvi Vallavalitsus, kes selgitab, et kinnistusisese sõidutee korrashoiu kohustus tuleneb Jõhvi valla heakorra eeskirja § 3 p 5 ja § 5. Jõhvi valla heakorra eeskirja § 3 p 5 sätestab, et heakorratööd on tolmu, liiva prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine (sh jääpurikad katusel) ning libedusetõrje. Õnnetuse toimumise hetkel kehtinud Teeseaduse § 25 lg 4 nägi ette, et eratee omanik korraldab tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. On tõendamata kostjal puistematerjali olemasolu 09.02.2014 või et puistematerjal vastas Jõhvi valla heakorra eeskirjas sätestatud tingimusele, mille § 20 p 10 kohaselt peab libeduse tõrjeks kasutava puistematerjali tera läbimõõt olema 2-6 mm. Kostja peaks nõuetekohase puistematerjali olemasolu tõendama vastava arve või saatekirjaga, millelt nähtuks ka puistematerjali tera läbimõõt. Hageja hinnangul ei piisa nõuetele vastava, so 2-6 mm tera läbimõõduga puistematerjali olemasolu kinnitamiseks üksnes kostja endise seadusliku esindaja S. S. poja A. S.`i (kes samuti majas elab) tagantjärele koostatud
paljasõnalisest ja üldsõnalisest kinnitusest, et 2013. novembris või detsembris varustas tema KÜ-t Narva mnt 37 liivaga. KÜ Narva mnt 37 poolset rikkumist ei vähenda asjaolu, et lisaks kostjale ka KÜ Narva mnt 39, KÜ Jõhvi Rahu ja KÜ Narva mnt 33 oma kohustusi rikuvad. Samuti ei vähenda KÜ Narva mnt 37 rikkumist asjaolu, et majaelanikud on libedusetõrje kohustuse rikkumisega aja jooksul harjunud. Hageja vande all antud ütlustega ja asjas esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja kukkus 09.02.2014 ca kell 10:40, kui ta liikus maja sissekäigust välja, et prügi ära viia ja seejärel autoga ära sõita. Ei oma tähtsust asjaolu, kas ta kukkus sentimeetreid vasakul või paremal, vaid see, et ta kukkus oma maja ees, olles teel prügikonteineri juurde, seega on selge, et elamu juurde kuuluval ja teenindamiseks vajalikul erateel oli libedustõrje teostamine jäänud vajalikul määral tegemata ning sellise rikkumise eest vastutab korteriühistu. Tunnistaja N. Ž.`i mistahes kinnitus V. N.`i väidetava kukkumise toimumiskoha kohta ei ole usaldusväärseks tõendiks, kuna N. Ž. ei näinud kukkumise kohta, sest N. Ž.i olnud sel hetkel akna juures. N. Ž. andis 27.01.2017 istungil ütlusi, mille kohaselt „Ma kuulsin kuidas üks inimene hoovis ohkas kõva häälega. Mina läksin akna juurde. /-/Jah, ma ei näinud, kui ta kukkus. Arvan, eeldan kuidas ta võis kukkuda“. Seega andis N. Ž.tunnistuse sellest, kus ta nägi V. N.it hetkel, mil N. Ž. akna juurde jõudis ja maja ees juhtunud olukorda märkas. Hageja töötas alates 01.04.2013-01.01.2015 Kohtla-Järve Linnavalitsuses linnakantselei rahvastikuregistri vanemspetsialistina. Hageja brutotöötasu 01.04.2013 kuni 01.01.2015 oli 930 eurot. Hageja oli õnnetusega seonduvalt töövõimetuslehel alates 09.02.201431.10.2014. Kuivõrd kostja vaidleb vastu viimasele haiguslehele perioodist 15.10.201431.10.2014 ja hageja ei ole selle perioodi kohta tõendeid esitanud, jääb hageja töövõimetuse perioodi juurde 09.02.2014-30.09.2014, milline ei ole poolte vahel vaidluse all. Kuivõrd hageja töötas veebruaris 5 päeva ja samas kuni 30.09.2014 töövõimetuse tõttu mitte ühtegi päeva, kaotas hageja sissetulekuid perioodil 09.02.201430.09.2014 summas 7195,26 eurot. Kui sellest arvata maha Eesti Haigekassa poolt tasutud maksed summas 3412,99 eurot, jääb saamata jäänud töötasust tuleneva kahju suuruseks 3782,27 eurot. Hageja poolt seoses traumaga kantud ravikulud moodustavad 548,64 eurot. Kostja ei ole ravimikulusid käesolevas menetluses vaidlustanud. Hageja varalise kahju suuruseks kukkumise tagajärjel on 3782,27+548,64=4330,91 eurot, mida hageja vähendab 4000 euroni. Täiendavalt palub hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu määratavas suuruses. Hageja palub võtta arvesse hagejale põhjustatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, sh heaolu langust, mis oli tingitud piirangutest hageja tegevuses ning elukorralduses. Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega, kuna majaesiselt jää puhastamise või libedatõrje tegemisel ei oleks hageja libisenud ja kukkunud ning talle tekkinud varaline ja mittevaraline kahju oleks jäänud olemata (VÕS § 127 lg 4). Juhindudes eeltoodust ning KÜS § 2 lg 1, KÜS § 151 lg-st 1, VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115, § 130 lg 1 ja 2, hageja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista varaline kahju summas 4000 eurot, samuti mittevaraline kahju õiglases summas kohtu äranägemisel; jätta menetluskulud kostja kanda. (kd. 3, tl. 91-121) 24.10.2018 KOHTUISTUNG
8.Kohtuistungil jäi hageja esindaja Liisi Kents esitatud hagi juurde. Kukkumine toimus korteriühistu territooriumil, hoovisisesel alal. Kostjalt ei saa võtta ära kohustust, mis tuleneb Jõhvi valla heakorraeeskirjast või Teeseadusest. Puistematerjal peab olema 2-6 mm.
Libedusetõrje teostamise vajadus oli olemas. Kojamehega sõlmitud lepingul on mõeldud ikkagi seda ala, mida on vaja kasutada, vajadus ei lõppe kõnniteega, kui inimesed käivad hoovisisesel erateel, siis on seal vaja libedusetõrjet teostada. Kostja väitel oli maa, kus hageja kukkus, munitsipaalmaa, mida nad ei pea korrastama. Kostja on rikkunud seadust ja oma kohustusi. Hageja pakkus kostjale kompromissi, millega kostja ei nõustunud. Hagejale on tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. Hageja menetluskulud moodustavad 1700 eurot. Maja elanikud kasutavad hoovi siseteed, see ei ole ainult sõidutee, on kahju, et ülejäänud korteriühistud samuti heakorraeeskirja valesti tõlgendavad. Kui inimene kukub reieluu katki, siis tal polnud ohutu minna prügikasti, auto juurde. Hageja soovib, et kostja tunnistaks oma viga. Hageja maksab kostjale selle eest, et kostja hoolitseks ohutuse eest. Hageja V. N. andis ütlusi, mille kohaselt, kõnniteest läks üle sõidutee tee, mis viib prügilate juurde. Ta pidi sõitma suvilasse, mees oli autoga ukse ees, ta tahtis prügi ära viia, hakkas autost mööda minema, et viskab prügi ära ja siis ta kukkuski, ta ei saanud enam püsti ja ei jõudnud prügilani. Edasi oli kiirabi. Tol päeval hakkas sulale minema, tee oli libe. Ta ei ole varasemalt ühistu esimees olnud. Neil oli varem väga palju erinevaid kojamehi. 2011.a. G. N.ga sõlmitud lepingu ajal käis koristamas mees, kes oli väga korralik kojamees, tema liivatas rohkem, kui vaja. Kust ta seda liiva tõi, ei tea, sest liiva pole kunagi tellitud, kas naabermajast, ta elas seal paar maja edasi. 2011. aastal olid liivatatud ainult kõnniteed. Kiirabi viis ta ära maja eest pingi pealt, mees toetas teda sinna minekul, ta arvas, et saab liikuda, siis käis naks ja oligi kõik. Kostja seaduslik esindaja E. Aleksandrova andis ütlusi, et kui nad helistasid, et tellida liiva, siis neile öeldi, et aeg on möödas, liiv on külmunud, siis nad püüdsid olukorrast välja tulla ja liiv on alati olnud. Sõiduteed pole kunagi liivatatud. Esimesed elanikud kolisid majja 73. aastal ja mitte kunagi pole sõidutee territoorium liivatatud. Liiv võis jääda sõiduteele autorehvidest. Oli liivatatud kõnniteelt teerada prügikonteinerini. Tol aastal, nagu rääkisid tunnistajad, oli liivahunnik konteineri juures olemas, liiv oli ka hunniku juures laiali, hageja vist läks kasse toitma kuskil liivatatud kõnnitee juures. Linnas ei ole mitte ühtegi sõiduteed liivatatud majade ees. Kuna ühistul on raha vähe, püüavad teha kõik, mis neist sõltub. Kostja lepinguline esindaja Roman Golovenko jäi esitatud vastusväidete juurde, selgitades, et pole tuvastatud, et kostja rikkus oma kohustust. Hageja pole tõendanud nõutavat kahjusummat, pole tõendatud, et kahju suurus on seotud antud juhtumiga. Kahjujuhtum toimus 09.04.2014, alates sellest ajast oli hageja töövõimetuslehel kuni 01.06.2014, sellel perioodil tehti operatsioon. Alates 01.06.2014 -25.06.2014 viibis hageja ametlikul puhkusel, selle perioodi eest pole võimalik kahju nõuda. Pole tõendatud, miks ta pärast puhkust jätkas ravi. Pärast 25.06.2014 oli uus ravi Tallinnas ja hagejale oli tehtud teine operatsioon. Pole selge, miks tekkis vajadus teha kordusoperatsioon ja pole tõendatud, et see operatsioon oli seotud kahjujuhtumiga. Esindaja leiab, et võib nõustuda üksnes sellega, et kahjujuhtumiga seotud ravi oli kuni 01.06.2014. Hageja kukkus ühistu territooriumil, kuid see oli sõidutee. Liivatatakse kõnniteed ja kõnniteest kuni prügikonteinerini, see oli tehtud. Kostja territooriumile oli pargitud hageja auto ja ta kukkus auto kõrval. Peale kukkumist hageja hakkas liikuma, liikuda ei tohi, kuna see võib suurendada tervise rikkumist. Liivatatakse kõnniteed kuni prügikonteinerini, teine territoorium puhastatakse lumest ja vajadusel ka liivatatakse. Kostja poolt olid esitatud tõendid, üle kuulatud tunnistajad, et prügikonteineri kõrval oli liivahunnik, kõnnitee oli liivatatud. Hageja paljasõnaliselt väidab, et see ei olnud nii, kuid hageja ei ole nende väiteid ümber lükanud. Hageja on korduvalt muutnud oma väiteid, hagiavalduses ta kirjutas, et kukkus kõnniteel, hiljem ta esitas teised väited seoses kukkumiskohaga. KÜ täitis oma kohustusi ja pakkus ka kompromissi – lõpetada vaidlus ja keegi ei nõua teiselt kulusid, see on kõige mõistlikum. Pole võimalik liivatada kogu territooriumi. Iga inimene peab aru saama, et on talv, millised on talvel ilmatingimused, suur vastutus tuleneb otseselt inimesest. Nad taotlevad täiendavat tähtaega, soovivad hageja pakutud kompromissi arutada korteriühistu üldkoosolekul. Hageja pakkus variandi, et kostja hüvitab menetluskulud 1700 eurot, kui ühistu ei ole sellega nõus, siis kostja palub teha otsuse.
Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täienduste, taotluste esitamiseks, võimaliku kompromissi sõlmimiseks 30.11.2018, kui kompromissi ei sõlmita, esitada ka menetluskulud, taotlused, täiendused samaks kuupäevaks. Kohtulahend tehakse teatavaks 19.12.2018. (kd. 3, tl. 131-134)
9.Hageja esindaja esitas 30.11.2018 kohtule seisukoha, milles jäi hagis esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada, jättes hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja täiendavad menetluskulud kokku 1080 eurot (7,5 tundi, maksumusega 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks; kd. 3, tl. 157-160).
10.Kostja esindaja esitas 30.11.2018 kohtule kohtukõne teesid, milles leiab, et hagi on esitatud alusetult ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde, seepärast ei pea kohus vajalikuks neid üle korrata. Kostja on seisukohal, et isiklik vastutus võimaliku kahju tekitamise eest moodustab alati vähemalt 50% kahju suurusest ning et juhul, kui kohus leiab, et kostja vastutab hagejal tekkinud kahju eest, siis VÕS § 139 alusel tuleb vähendada kostja vastutust nullini. Esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kõikides kohtuastmetes kokku 2483,50 eurot. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda hageja enda kanda (kd. 3, tl. 163-170).
11.Hageja esindaja esitas 03.12.2018 taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Tõendi puhul on tegemist Jõhvi Vallavalitsuse 03.11.2018 vastusega hageja 28.11.2018 päringule, mille Jõhvi VV edastas hagejale alles 03.12.2018, seega on dokument esitatud hilinemisega mõjuval põhjusel. (kd. 3, tl. 176-180).
12.Kostja esindaja esitas 05.12.2018 seisukoha hageja menetluskuludele, milles leiab, et menetluskulud ei ole põhjendatud ning palub kohtul kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust (kd. 3, tl. 185-186).
13.Hageja esindaja esitas 06.12.2018 seisukoha kostja menetluskuludele, milles leiab, et menetluskulud ei ole põhjendatud ning palub kohtul kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust (kd. 3, tl. 190-191).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, menetlusosaliste ütlustega kohtuistungitel ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 23.04.2018 esitatud nõude kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista varaline kahju kogusummas 4000 eurot, samuti mittevaraline kahju õiglases summas kohtu äranägemisel. Kostja hagi ei tunnista põhjendusel, et pole tuvastatud, et kostja rikkus oma kohustust, samuti pole tõendatud, et kahju suurus on seotud antud juhtumiga.
15.Käesoleva menetluse raames puudub poolte vahel vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: Hageja on Jõhvi, Narva mnt. 37 maja elanik, seega kostja korteriühistu liige; Hageja 09.02.2014 kukkus Jõhvis, Narva mnt 37 maja hoovisisesel sõiduteel, so kostja territooriumil; Kukkumise tagajärjel sai hageja tervisekahjustuse, seoses millega hageja viibis haiglaravil ja töövõimetuslehel; Hoovisisene tee, kus V. N. kukkus, on KÜ Narva mnt 37 hallatav territoorium.
16.Käesoleva menetluse raames on poolte vahel vaidlus alljärgnevate asjaolude üle:
Kas kostja täitis enda kohustusi maja ümbruse hooldamisel nõutava hoolsusega (so kas kostja oli kohustatud teostama libedusetõrjet muuhulgas ka sõiduteel), kui ei, siis kas hageja kukkumise ja kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmise vahel on põhjuslik seos ning kas kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest; Kas juhul, kui kostja oli tõepoolest seotud kahjujuhtumi tekkimisega, siis millise ajani kestis kahjujuhtumiga seotud ravi: kas kuni 01.06.2014 või kuni 30.09.2014; Kahju hüvitamise suuruse üle: kuna hageja on arvestanud saamata tulu brutosummas, saadud haigushüvitise aga netosummas, siis leiab kostja, et ka saamata jäänud tulu seoses töötasu vähenemisega tuleb arvestada netosummas; Kas hageja kaotas töökoha seoses kahjujuhtumi toimumisega; Ravimikulud ja nende põhjendatus; Kas hageja on ka ise vastutav kahjujuhtumi, so kukkumise ja selle tagajärgede eest. Kostja leiab, et ka hageja ise on vastutav kahjujuhtumi toimumise ja selle tagajärgede eest, seega palub vähendada kostja vastutuse määra 0%-ni.
17.Hageja on seisukohal, et kostja on süüdi temale kahju tekkimises, kuna hageja 09.02.2014, väljudes Narva mnt 37 maja trepikojast, suundudes üle sõidutee prügikonteinerite poole, et prügi ära visata, kukkus libeduse tõttu, sest tee oli liivatamata, so, libedusetõrje oli kostja poolt tegemata. Hageja väitel olid kostja poolt teed 2014. aastal liivatamata, kostjal puudus liiv libedusetõrje teostamiseks. Tema abikaasa oli sel hetkel autoga maja ees, kuna nad plaanisid suvilasse sõita. Abikaasa aitas tal püsti tõusta, ta lootis, et saab käia, ning siis käis raksatus (hagejal oli reieluumurd). Edasi oli kiirabi, EMO ja esimene operatsioon. Seoses sellega oli hageja töövõimetuslehel kuni 30.09.2014 (seoses olmetraumaga), kuna esimene operatsioon ebaõnnestus, siis tehti 2014.a augustis teine operatsioon. Hageja töötas Kohtla-Järve Linnavalitsuses, tema brutotöötasu moodustas 930 eurot. Seoses töövimetuslehel viibimisega jäi hagejal saamata töötasu summas 3782,27 eurot (sissetulekute kaotus brutosummas 7195,26 eurot - haigushüvitis netosummas 3412,99 eurot). Nimetatud kulutustele lisanduvad ravikulud perioodi 09.02.2014-12.09.2015 eest summas 548,64 eurot. Hageja väitel ei ole kostja ravikulusid vaidlustanud. Kokku moodustab hagejale tekitatud varaline kahju 4330,91 eurot, mida hageja vähendab 4000 euroni. Lisaks märkis hageja, et seoses tervisekahjuga toimus ka töökoha kaotus, kuna hageja 01.01.2015 koondati, sest hageja ei suutnud töötada töökohal, mis nõudis pikaajalist istumist.
18.Kostja on seisukohal, et pole tuvastatud, et kostja rikkus oma kohustust, samuti pole tõendatud, et kahju suurus on seotud antud juhtumiga. Kostja täitis oma kohustusi territooriumi hooldamisel kooskõlas käsunduslepingute ja pikaajalise tavaga, so kostja teostas libedusetõrjet kõnniteel, trepiastmetel ja teerajal kuni prügikonteineriteni, sõidutee muud osa ei liivatatud. Kahjujuhtum toimus 9.04.2014, alates sellest ajast oli hageja töövõimetuslehel kuni 01.06.2014, sellel perioodil tehti operatsioon. Alates 1.06.2014-25.06.2014 viibis hageja puhkusel, selle perioodi eest pole võimalik kahju nõuda. Pole tõendatud, miks ta pärast puhkust jätkas ravi. Pärast 25.06.2014 oli uus ravi Tallinnas ja hagejale oli tehtud teine operatsioon. Pole selge, miks tekkis vajadus teha kordusoperatsioon ja pole tõendatud, et see operatsioon oli seotud kahjujuhtumiga. Esindaja leiab, et võib nõustuda üksnes sellega, et kahjujuhtumiga seotud ravi oli kuni 1. juunini 2014.
19.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
20.Tartu Ringkonnakohus on 20.10.2017 kohtuotsuse nr. 2-15-9992 p. 9 märkinud, et „Korteriühistu liikme ja korteriühistu vaheline võlasuhe põhineb seadusest tulenevatel lepingulaadsetel vastastikustel õigustel ja kohustustel ning korteriühistu poolt korteriomaniku ees kohustuste täitmata jätmisel tuleb kahju hüvitamise nõue kvalifitseerida VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 järgi. Tegemist on kohustuse rikkumisest tuleneva üldvastutusega ning kahju
hüvitamise nõude ulatuse kindlaksmääramisel kohaldatakse ka VÕS 7. ptk sätteid. Eelnevast tulenevalt on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks hüvitatava kahju olemasolu, kohustuse rikkumine ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Korteriühistu üldvastutuse aluseks on KÜS § 2 lg 1, mis näeb ette, et korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatükkide mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Samuti tuleb kostja kohustuste määramisel pidada silmas KÜS § 151 lg-t 1, mille järgi on korteriühistu kohustatud teostama eluruumi hooldust, milleks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Lisaks on korteriühistu kohustused sätestatud KOS §-s 15.“
21.VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 103 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Vastavalt VÕS § 115, võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatule. 2014.a. kehtinud Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 kohaselt, korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama
neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
23.Hageja on esitanud kohtule alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: kiirabikaart, statsionaarne epikriisi, patsiendikaart, ortopeedia anamnees, operatsiooniprotokoll, Eesti Haigekassa 26.11.2014 vastus töövõimetuse hüvitise maksmise kohta, Kohtla-Järve Linnavalitsuse tõend väljamaksete tegemise kohta perioodil jaanuar-september 2014; töövõimetuslehed, pangakonto väljavõtted, töötasu tõend, hageja abikaasa V. Zelenkovi ütlused, pretensioon; Jõhvi Linnavalitsuse 10.11.1998 korraldus nr. 1090 (kd. 1, tl. 7, 8-10, 11-13, 14-15, 16, 17, 18, 19-27, 28-37, 39, 42, 44; 201); VV määruse „Keskmise töötasu arvestamise tingimused ja kord“; ilmaprognoosi andmed 09.02.2014 kohta, Kohtla-Järve linna ametiasutuste palgajuhend (kd. 2, tl. 63-65, 66-78, 79-87); G. Nabokovi ütlused koos tõlkega eesti keelde (kd. 2, tl. 102-104); KÜ Narva mnt 37 Põhikiri, Jõhvi Vallavalitsuse 11.04.2018 vastus; KÜ Narva mnt 37 krundi plaani GoogleMaps foto kahjujuhtumi toimumise kohast; Kohtla-Järve LV andmed V. N.`i kohta; kahjuarvestus; retseptide loetelu, mõningate ravimite infolehed; Jõhvi Vallavalitsuse 30.11.2018 vastus (kd. 3, tl. 103-109, 110, 112, 113, 114, 115, 116, 117-121; 180). Hageja palub tõendina arvestada ka tema poolt 27.01.2017 kohtuistungil vande all antud ütlusi (kd. 2, tl. 110-111). Nimetatud tõenditega soovib hageja tõendada tervisekahjustuse ja selle saamisega seotud asjaolusid, seoses millega tekitati hagejale nii varalist kui ka mittevaralist kahju; kahju suurust; et kostja poolt teostatav libedusetõrje tava ei vastanud Jõhvi valla heakorra eeskirja § 3 p 5 ja § 5 nõuetele; põhjusliku seose olemasolu hageja kukkumise ja tervisekahjustuse saamise ning kostja poolt kohustuste täitmata jätmise vahel, millest tulenevalt on kostja süüdi ja vastutav seoses hagejale tekkinud kahjuga.
24.Kohus leiab, et esitatud tõenditega on hageja tõendanud, et 09.02.2014 toimus kahjujuhtum, kui hageja kukkus Jõhvi linnas, Narva mnt maja nr 37 territooriumil. Kuigi hageja esmases hagis märkis, et kukkus kõnniteel, siis hiljem on hageja korduvalt kinnitanud, et kukkumine toimus sõiduteel. Hageja on tõendanud, et seoses tervisekahjustusega viibis ta haiglaravil, 09.02.2014 tehti talle operatsioon, samuti on hageja tõendanud, et ta viibis töövõimetuslehel alates 09.02.2014-30.09.2014. Hageja on tõendanud, et tervisekahjustuse saamise ajal töötas ta Kohtla-Järve Linnavalitsuses. Seega on hageja tõendanud sissetulekute vähenemist perioodil 09.02.2014-30.09.2014. Samas ei ole hageja tõendanud, et kogu töövõimetuslehel viibitud aeg on seotud 09.02.2014 saadud tervisekahjustusega.
25.Kostja on esitanud kohtule alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: A. L. avaldus (kd. 2, tl. 36); elamu territooriumi plaanid; KÜ liikmete allkirjad seoses talvehooaja hooldustöödega, käsunduslepingud, territooriumi hoolduslepingud; Firelli Grupp OÜ 27.03.2018 tõend; Narva mnt 37 ja teiste Jõhvi linna elamute fotod; Jõhvi linnas asuvate korteriühistute, so Narva mnt. 3 KÜ; Narva mnt. 33 KÜ, Narva mnt 39 KÜ tõendid ja töölepingud; Jõhvi valla heakorra eeskiri nr. 75, Jõhvi valla heakorraeeskirja täitmise koormised nr. 76; A. S.i avaldus/kinnituskiri; N. Ž.`i poolt plaanil märgistatud hageja kukkumise koht; A. L. poolt plaanil märgistatud hageja kukkumise koht; KÜ Narva mnt 37 elanike 18.11.2018 üldkoosoleku protokoll koos allkirjadega kompromissist keeldumise kohta (kd. 3, tl. 23; 24-27; 28-37, 38-50, 52, 5460; 61-70; 71-75; 76-77, 78-79, 80-81; 82; 84-86; 150-154). Kostja palub tõendina arvestada kostja seadusliku esindaja E. A. 27.01.2017 kohtuistungil vande all antud ütlusi, samuti tunnistajate V. K. ja N. Ž. poolt kohtuistungil antud ütlusi (kd. 2, tl. 113, 115, 117). Nimetatud tõenditega soovib kostja tõendada, et kostja ei ole rikkunud oma kohustusi, kostja on territooriumi hooldamisel/haldamisel ja libedusetõrje teostamisel tegutsenud vastavalt käsunduslepingutes ja hoolduslepingutes sätestatule, samuti pikaajalisele, sh Jõhvi linnas kehtivale tavale; hageja kukkus sõiduteel, mida ei liivatata ning ta on ise vastutav temaga toimunud kahjujuhtumi eest; hageja ei ole tõendanud ei kahju suurust, ega seda, et kahju suurus on seotud antud juhtumiga.
26.Seoses kostja poolt esitatud tõenditega peab kohus vajalikuks märkida, et kohus ei saa arvestada usaldusväärsete tõenditena tunnistaja Niina Ž.`i ütlusi, kuna tunnistaja on ise kinnitanud, et ta ei näinud
sündmuste käiku enne hageja kukkumist, tunnistaja nägi toimuvat juba pärast seda, kui hageja oli kukkunud; samuti ei saa kohus arvestada A. L.avaldust, kuna A. L.on allkirjastanud ka hageja abikaasa V. Z.i ütlused. Kostja on korduvalt kinnitanud, et sõiduteed, mis on kostja hallatav territoorium, ei liivatatud, sõiduteed vajadusel puhastati lumest, tellides selleks vajaliku tehnika; liivatati ainult kõnniteed ja teed kuni prügikonteineriteni. Antud väidet kinnitavad kostja poolt esitatud käsunduslepingud ja territooriumi hoolduslepingud. Samas ei ole kostja tõendanud, et tema tegevus ja tema poolt juba palju aastaid kasutatav tava – liivatada ainult kõnniteed ja teerada kuni prügikonteineriteni, oli vastavuses Jõhvi valla heakorra eeskirja § 3 p 5 ja § 5 nõuetega. Asjaolu, et sarnane tava on/oli ka teistel Jõhvi linnas asuvatel/tegutsevatel korteriühistutel, ei vabasta kostjat vastutusest, kui ta on rikkunud enda kohustusi territooriumi haldamisel/hooldamisel. Kohus leiab, et tava, mis on vastuolus seadusega/haldusaktiga, antud juhul Jõhvi VV eeskirjadega, on inimesi kahjustav tava ning vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Kohus peab vajalikuks märkida, et kohaldatav tava ei tohi kahjustada isikute heaolu, tervist, jne. 24.10.2018 kohtuistungil märkis kostja esindaja, et võib nõustuda sellega, et kahjujuhtumiga seotud ravi oli kuni 01.06.2014, kuna hageja kukkus kostja territooriumil, so sõiduteel. Kostja esitas taotluse vähendada kostja vastutuse määra VÕS § 139 lg 1 alusel 0%-ni.
27.Jõhvi Vallavalitsuse 30.11.2018 vastusega on hageja samuti tõendanud seda, et „kostja poolt teostatav libedusetõrje tava ei vasta Jõhvi valla heakorra eeskirja § 3 p 5 ja § 5 nõuetele“, st hageja on tõendanud, et kostja täitis oma kohustusi territooriumi haldamisel ebapiisavalt. Jõhvi valla heakorra eeskirja § 3 p 5 kohaselt on heakorratööd – tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine (sh jääpurikad katusel) ning libedusetõrje /----/.; § 5 kohaselt, ehitise ja/või kinnistu omanik või ehitus-või remonditöid tegev isik on kohustatud tagama heakorratööde tegemise temale kuuluval maa-alal ning puhastusalal. Puhastusalal tuleb heakorratööde tegemine lõpetada hommikul kella 7.00-ks (va eriolukord ja muru niitmine). Vajadusel tuleb puhastada ka päeva jooksul, et tagada puhastusalal heakord. (kd. 3, tl. 71-75) Antud asjaolust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks anda sisulist hinnangut sellele, kas kostja poolt kasutati libedusetõrjeks liiva või muud puistematerjali, kas liiv/puistematerjal oli olemas ning vastas nõuetele, kuna on tõendatud, et kostja teostas libedusetõrjet ebapiisavalt, jättes hooldamata maja territooriumi juurde kuuluva sõidutee. Seega on hageja tõendanud põhjusliku seose olemasolu hageja kukkumise ning sellega seotud tervisekahju saamise ja kostja poolt kohustuste täitmata jätmise vahel.
28.Kohus leiab, et hageja on saamata jäänud tulu suurust, ravimikulusid ja koondamisega seotud asjaolusid tõendanud osaliselt. Saamata jäänud tulu
29.Hageja märgib, et kuna ta töötas veebruaris 5 päeva ja samas kuni 30.09.2014 töövõimetuse tõttu mitte ühtegi päeva, kaotas ta sissetulekuid perioodil 09.02.2014-30.09.2014 summas 7195,26 eurot. Kui sellest arvata maha Eesti Haigekassa poolt tasutud maksed summas 3412,99 eurot, jääb saamata jäänud töötasust tuleneva kahju suuruseks 3782,27 eurot. Hageja poolt esitatud arvestusest nähtub, et hageja brutotöötasu moodustas 930 eurot, millest tulenevalt on hageja välja arvestanud saamata jäänud tulu suuruse 7195,26 eurot. Saadud haigushüvitise arvestamisel on hageja võtnud aga aluseks netoväljamaksed, kogusummas 3412,99 eurot (kd. 3, tl. 115). Kohtla-Järve Linnavalitsuse 27.11.2014 töötasu tõendist tulenevalt moodustas hageja netotöötasu 764,94 eurot kuus. (kd. 1, tl. 39) Kohus nõustub kostja väitega, et kuna haigushüvitis on arvestatud netosummana, siis tuleks netosummana märkida ka saamata jäänud tulu. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja viibis töövõimetuslehel 09.02.201401.06.2014. Seejärel viibis hageja korralisel puhkusel, edasi jätkus töövõimetusleht alates
25.06.2014. Kohus nõustub kostja väitega, et tervisekahjustusega seotud ravi võis kesta kuni 01.06.2014. Kohus ei välista, et tervisekahjustusega seotud ravi võis jätkuda ka pärast 25.06.2014, kuid hageja ei ole antud asjaolu tõendanud. Kohus leiab, et kui hageja vajas ravi ka pärast 01.06.2014, siis oli hagejal võimalus oma korraline puhkus edasi lükata ja ravi koheselt jätkata. Hageja aga lõpetas ravi 01.06.2014 ja läks puhkusele, puhkusel viibitud aja eest ei ole hagejal õigus hüvitist nõuda, kuna hageja on saanud puhkusetasu. Hageja ei ole tõendanud, et 25.06.2014 jätkus just nimelt 09.02.2014 saadud tervisekahjustusega seotud ravi. Hageja on väitnud, et 2014.a. augustis toimus teine operatsioon (kuna esimene ebaõnnestus), kuid ka selle kohta ei ole hageja esitanud mingeid tõendeid, töövõimetusleht perioodi 01.08.2014-31.08.2014 eest on väljastatud perearst A. Altement`i poolt, sellest aga ei nähtu väidetava operatsiooniga seotud (haigla)ravi. Ülaltoodust tulenevalt märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud, et alates 25.06.201430.09.2014 väljastatud töövõimetuslehed ning selle ajavahemiku eest saamata jäänud tulu oli seotud 09.02.2014 saadud tervisekahjustusega. Hageja ei ole tõendanud, millal ja seoses millega toimus kordusoperatsioon – kohus selgitab, et kui tegemist oli raviveaga, siis oli hagejal võimalus/õigus esitada nõue selles osas raviasutuse vastu, kostja ei vastuta ravivea tõttu tehtud kordusoperatsiooniga seotud kahju eest. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et seoses tervisekahjustusega viibis töövõimetuslehel alates 09.02.2014-01.06.2014, samuti on hageja tõendanud enda sissetulekute vähenemist seoses tervisekahjustusega perioodil 09.02.2014-01.06.2014. Kohus peab põhjendatuks saamata jäänud netotulu suuruseks ajavahemiku 09.02.201401.06.2014 eest 2815,02 eurot (saamata jäänud netotulu veebruaris 520,20 eurot – veebruaris sai hageja töötasu 244,74 eurot; saamata jäänud netotulu märtsis 764,94 eurot, aprillis 764,94 eurot ja mais 764,94 eurot). Hageja on saanud perioodil 09.02.2014-01.06.2014 haigushüvitist kogusummas 1922,38 eurot (veebruaris 84,61 eurot tööandjalt ja 17,51 eurot haigekassalt; märtsis 735,10 eurot, aprillis 857,62 eurot, mais 227,54 eurot). Seega moodustas hageja poolt perioodil 09.02.2014-01.06.2014 saamata jäänud netotulu 892,64 eurot (2815,02-1922,38). Ravimikulud
30.Hageja on märkinud ravimikulude suuruseks perioodi 09.02.2014-12.09.2015 eest kokku 548,64 eurot (kd. 3, tl. 98-99). Hageja on lisanud retseptide loetelu alates 14.02.201420.11.2014 (kd. 3, tl. 116). Kuna antud loetelust nähtub, et tegemist on teise leheküljega, siis võib eeldada, et tegemist on alates 09.02.2014 väljastatud retseptide loeteluga. Kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et kostja ei ole ravimikulusid vaidlustanud, kostja on 13.01.2017 vastuses märkinud, et hageja ei ole põhjendanud ravikulude suurust (kd. 2, tl 31-33). Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud ravimikulude nimekirja ja retseptide loeteluga, peab hageja nõuet põhjendatuks osaliselt, perioodil 09.02.2014 kuni 17.10.2014 soetatud ravimite osas (09.02.2014-15.10.2014 väljakirjutatud ravimid). Kohus nõustub sellega, et tervisekahjustusega seotud medikamentoosne ravi (valuvaigistid, unerohi) jätkus/võis jätkuda ka pärast 01.06.2014. Kohus ei saa nõustuda perioodil 08.11.2014-12.09.2019 soetatud ravimite hüvitamise nõudega, kuna kohtule ei ole teada, milliseid ravimeid ja seoses millega nimetatud ajavahemikul on soetatud. Seega leiab kohus, et hageja poolt on tõendatud ravimikulud perioodi 09.02.2014-17.10.2014 eest, kogusummas 210,58 eurot (10,60+7,04+22,86+9,29+16,82+20,97+6,01+19,83+24,85 +16,12+11,11+12,40+18,10). Töökoha kaotus
31.Hageja märkis, et kaotas töökoha seoses 09.02.2014 saadud tervisekahjustusega. Hageja on märkinud, et ta koondati alates 01.01.2015 (kd. 2, tl. 110-111), kuid hageja ei ole tõendanud, et see oli otseselt seotud 09.02.2014 saadud tervisekahjustusega.
Nõude vähendamine VÕS § 139 lg 1 alusel
32.Kostja taotluse osas vähendada varalise kahju nõuet VÕS § 139 lg 1 alusel kohus märgib, et kuna hageja kukkumisega tekkinud tervisekahju võis suurendada asjaolu, et hageja pärast kukkumist hakkas liikuma (abikaasa abil), ning hageja on ise kinnitanud, et liikuma hakkamisel käis raksatus, siis hageja suhtes esineb alus VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks (kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel), kuna hageja käitumises seonduvalt kukkumisega ja tervisekahjustuse saamisega võis esineda raske hooletus või tahtlus (VÕS § 139 lg 3, § 104). Hageja on märkinud, et ta eeldas, et saab kõndida, samas oli äärmiselt ettevaatamatu hakata liikuma olukorras, kus hageja tundis tugevat valu, seega oleks tulnud koheselt kutsuda kiirabi, mitte aga iseseisvalt liikuma hakata. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et on põhjendatud hageja varalise kahju nõuet VÕS § 139 lg 1 või lg 2 alusel vähendada 50% võrra. Mittevaraline kahju
33.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaraline kahju õiglases summas kohtu äranägemisel. Mittevaralise kahju hüvitamise osas (VÕS § 139 lg 2) on Riigikohus lahendis 3-2-1-85-08 märkinud, et nõutava mittevaralise kahju hüvitise suurus oleneb kannatanule tekitatud kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada VÕS § 130 lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 rakendamisel tuleb järgida enne võlaõigusseaduse jõustumist kohtupraktikas kehtinud põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. VÕS § 130 lg 2 järgi rahalise hüvitise määramisel tuleb muu hulgas arvestada sellist kannatanu käitumist, mis oli kahju põhjustanud sündmuse kaaspõhjuseks. Oluline ei ole seejuures, kas kannatanu selline käitumine on hinnatav hooletusena ning kas kannatanu oli enda kahjustamise ajal teovõimeline. Hageja võimalikku hooletust ja selle raskust endale kehavigastuse ja sellega kahju tekkimises või suurenemises tuleb arvestada mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel VÕS § 130 lg 2 järgi. Kohus ei vaidlusta hageja väiteid, et jalatrauma ja selle pikaajaline ravi põhjustas hagejale rasket füüsilist valu ja kannatusi ning tõi kaasa elukvaliteedi languse. Samas kohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleks arvesse võtta, et kuigi hagejale kahju tekkimine oli põhjustatud kostja poolt käibekohustuste täitmata jätmisest hooletuse vormis, omas osa selles ka hageja, kes kohtu hinnangul oli libedusetõrjega töötlemata teele minnes ka ise hooletu ja oleks võinud seda vältida. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja näol on tegemist mittetulundusühinguga, kes kogub oma rahalised vahendid oma liikmetelt, kaasa arvatult hagejalt endalt, samuti võtab kohus arvesse, et kostja süü astmest, rikkumise raskusest ja kostja majanduslikust olukorrast lähtudes on kostjalt väljamõistetava varalise kahju hüvitis suhteliselt suur, mistõttu kohtu hinnangul 448,39 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis on piisav hageja kannatuste korvamiseks (antud summa moodustab natuke vähem kui 50% hageja poolt esialgselt nõutud summast).
34.Eeltoodust lähtudes mõistab kohus hageja kasuks varalise ja mittevaralise kahju hüvitisena välja kokku 1000 eurot, sh 1⁄2 saamata jäänud tulust perioodi 09.02.2014-01.06.2014 eest summas 446,32 eurot (892,64/2), 1⁄2 ravikuludest perioodi 09.02.2014-17.10.2014 eest summas 105,29 eurot (210,58/2) ja mittevaraline kahju summas 448,39 eurot.
Menetluskulud
35.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud, so esindaja(te) kulud nii esimese astme kui ka teise astme kohtumenetlustes kokku 2526 eurot (hagi esitamine 150 eurot, esindaja R. Edala; ringkonnakohtus kantud esindaja kulud 1296 eurot ja maakohtus kantud täiendavad esindaja kulud 1080 eurot). Kostja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud, so esindaja kulud nii esimese astme kui ka teise astme kohtumenetlustes kokku 2483,50 eurot (maakohtus kantud menetluskulud, sh esindaja kulud kokku 931,60 eurot; ringkonnakohtus kantud esindaja kulud 780 eurot ja maakohtus kantud täiendavad esindaja kulud 771,90 eurot). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ja jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaldamisega poolte endi kanda, siis kohus ei pea vajalikuks anda poolte menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele sisulist hinnangut. Kohus, võrreldes hageja ja kostja poolt esitatud menetluskulude, sh esindaja kulude summalist suurust (2526 eurot ja 2483,50 eurot), andmata neile sisulist hinnangut, tuvastas, et pooled on menetluskulusid kandnud enam-vähem võrdses ulatuses. Kohus ei pea vajalikuks jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades, sest sellisel juhul jääks nii hageja kui ka kostja kanda ca 50% teise poole menetluskuludest, seega ei ole samaväärsete summade ümberjagamisel mõtet. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et arvestab menetluskulude jaotuse lahendamisel muuhulgas ka sellega, et pooltel, võttes arvesse, et neid kogu menetluse vältel esindavad lepingulised esindajad, oli võimalus/kohustus esitada kõik nõuete/vastuväidete aluseks olevad dokumentaalsed tõendid koheselt, esmase menetluse, kuid mitte hiljem, kui apellatsioonimenetluse raames. Dokumentaalsete tõendite õigeaegne esitamine oleks võimaldanud pooltel enda menetluskulusid oluliselt vähendada/kokku hoida, kuna siis oleks tõenäoliselt olnud võimalus lahendada kohtuvaidlus hiljemalt apellatsioonimenetluse raames.
36.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.