Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(5)

2-17-19152 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu korteriomandi lahusvaraks tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lahutati 25. septembril 1962 Eesti NSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi otsusega G P (edaspidi hageja) ja J P (edaspidi kostja) 15. detsembril 1958 sõlmitud abielu. Hageja soetas 20. jaanuaril 1995 erastamisväärtpaberi eest korteri aadress XXX. Korteriomand oli kinnistusraamatusse sisse kantud 11. märtsil 2002. Abielulahutuse akt koostati Ida-Viru Maavalitsuses (Narva) 26. septembril 2002. Hageja palub tuvastada korteriomand aadressil XXX hageja lahusvaraks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 2 alusel, TSMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. 2(5)

2-17-19152 Kuna hagiavalduse kohaselt sõitis kostja 1964 aastal Eestist ära Vene Föderatsiooni teadmata suunas, edastas kohus täiendavalt õigusabi taotluse Vene Föderatsiooni pädevale ametiasutusele, et selgitada välja kas Vene Föderatsiooni pädeval asutusel on andmeid kostja kohta. Vene Föderatsiooni pädeva asutuse vastuse kohaselt puuduvad Vene Föderatsiooni pädeval asutusel andmed kostja kohta. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielu lahutanud kohus 25. septembril 1962 ning abielu oli lõppenud enne korteri aadressil XXX soetamist hageja poolt. Kuna hageja omandas korteriomandi pärast abielu lõppemist on see hageja lahusvara. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu lahutati 25. septembril 1962 Eesti NSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi otsusega (t.l.-5-7) ning abielulahutus registreeriti perekonnaseisuasutuses 26. septembril 2002 (t.l.-8). Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb perekonnaseadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkest, kui järgnevates sätetes ei ole nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestatud erandi kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sellest tulenevalt tuleb asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka otsustada asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-31-14, p 12). PKS § 210 lg 3 sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. PKS § 217 kohaselt, kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne 1995. aasta 1. jaanuari, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses. Arvestades, et hageja omandas korteri 20. jaanuaril 1995, tuleb PKS § 210 lg 2 järgi ühisvara/lahusvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. PKS § 210 lg 3 järgi moodustus poolte ühisvara abielusuhete lõppemiseni, sest poolte abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit. Kuni 30. juunini 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kuni 30. juunini 2010 kehtinud PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist. Kuni 30. juunini kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt loeti abikaasa lahusvaraks vara, mille see abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist. Hageja ja kostja abielu lahutati 25. septembril 1962 Eesti NSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi otsusega. Eelnimetatud kohtuotsusega oli tuvastatud abielu lõppemise aeg. Hagiavalduse kohaselt soetas hageja vaidlustatud korteri 20. jaanuaril 1995. Korteriomand oli kinnistusraamatusse sisse kantud 11. märtsil 2002. Kohus loeb, et poolte abielusuhted on lõppenud abielu lahutamisega 25. septembril 1962. Selle aja seisuga on katkenud ka poolte ühisvara moodustumine. Kuivõrd hageja soetas kinnisasja 20. jaanuaril 1995, on see selgelt omandatud ajal, mil ühisvara moodustumine oli juba lõppenud. Kuivõrd korter on omandatud pärast abielusuhete lõppemist, on tegemist hageja lahusvaraga. 3(5)

2-17-19152 Kohus leiab, et vaidlustatud korteriomand tuleb tunnistada hageja lahusvaraks, kuna see on omandatud pärast poolte abielusuhete lõppemist. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja tunnistab korteriomand, asukohaga XXX hageja lahusvaraks. Hagihind Hageja esitas hagiavalduse korteriomandi lahusvaraks tuvastamise nõudes. Lähtuvalt TsMS § 125 on hagihind 20 000 eurot. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus rahuldas hagi hagilises abieluasjas (TsMS § 102 lg 1 p 4) ning seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 01. märtsi 2018 määrusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati täielikult riigilõivu summas 750 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Lähtuvalt TsMS 190 lg 3, kui, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi, kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda (s.o hageja menetluskulud hageja kanda), tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja riigi õigusabi kulud, s.o tasumata riigilõiv. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 7, TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus on 14. juuni 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10 p.10 märkinud, et TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohus, arvestades tsiviilasja asjaolusid (s.o kohus küll rahuldas hagi, kuid tegemist oli tuvastushagiga ja hageja varaline seis hagi rahuldamise tagajärjel tegelikult ei muutunud, lisaks jättis kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda) ja hageja majanduslikku olukorda (s.o hageja 4(5)

2-17-19152 on pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension), leiab, et hagejat tuleb vabastada hageja menetlusabi kulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. Seega vabastab kohus hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude, riigilõivu 750 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ning jätab hageja menetlusabi kulud summas 750 eurot Eesti Vabariigi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.