2-23-12155/20 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Puudutatud isik palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik palub jätta määruskaebusmenetluse menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud nii TsMS § 172 lg-st 1 kui ka lg-st 7 lähtuvalt avaldaja kanda. Menetlus toimus avaldaja huvides. Avaldaja soovis saavutada olukorra, kus tal oleks püsiv ja piiramatu juurdepääs puudutatud isiku eluruumile, et pääseda pööningule. Avaldaja nõudel puudus õiguslik alus. Avalduse täielik rahuldamine ning avaldaja soovitud viisil avaldajale juurdepääsu võimaldamine oleks kahjustanud ebamõistlikult puudutatud isiku huve, rikkudes puudutatud isiku omandiõiguse puutumatust. Avaldaja ei teostanud avalduse esitamisega omandit heas usus, vaid viisil, mis rikub oluliselt puudutatud isiku õiguseid. Avalduse rahuldamine avaldaja taotletud viisil ei oleks olnud võimalik. Avaldaja ei saavutanud menetlusega soovitud tulemust, vaid tulemuse, mille ta oleks saavutanud ka ilma kohtumenetluseta. Puudutatud isik tõi 3. oktoobri 2023. a menetlusdokumendis välja, et avaldaja ei soovinud avaldusega saada tegelikult juurdepääsu pööningule, vaid avaldaja huviks oli survestada puudutatud isikut loobuma tema kasutuses olevatest keldriruumidest avaldaja kasuks. Avaldaja on tekitanud puudutatud isikule kulusid, mida ei oleks avaldaja tegevuseta tekkinud. Asjaolusid arvestades oleks olnud õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja alternatiivne nõue hüvitise saamiseks oli põhjendamatu ja kohus jättis selle rahuldamata. Igal juhul oleks pidanud jätma avaldaja kanda kõik kulud, mis seonduvad avaldaja alternatiivse nõude menetlemisega. Puudutatud isik kandis alternatiivse nõudega seonduvalt arvestatava suurusega kulusid. Lisaks õigusabikulule oli puudutatud isik sunnitud tellima ekspertarvamuse OÜ-lt KINNISVARABÜROO UUS MAA, millega seoses kandis kulusid 350 eurot. Puudutatud isik esitab selle tõendamiseks OÜ KINNISVARABÜROO UUS MAA arve. Puudutatud isik pakkus ärakuulamisel avaldajale kompromissi, millest avaldaja keeldus. Maakohus on lahendi p-s 43 leidnud, et igal juhul ei ole avaldaja soov terve keldrikorruse enda valdusesse saamiseks põhjendatud, kuivõrd omandi proportsioonidest lähtuvalt oleks õiglane ühe ca 8 m2 ruumikasutuse loovutamine avaldajale. Selline olukord oleks olnud saavutatav, kui avaldaja oleks nõustunud puudutatud isiku kompromissiga.

Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Praegu tehti lahend puudutatud isiku kahjuks, mistõttu oleks kohus saanud jätta menetluskulud tema kanda, kuid rahuldamise ulatust silmas pidades otsustas kohus jätta need poolte endi kanda. Õigustatud ei olnud jätta puudutatud isiku menetluskulusid avaldaja kanda, sest avaldaja nõue sai osaliselt rahuldatud. Menetlust iseloomustas sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Puudutatud isiku uus väide, et puudutatud isik oleks kokkuleppel üks kord aastas võimaldanud avaldajale juurdepääsu pööningule tehnosüsteemide, kandekonstruktsioonide jms kontrolliks ka ilma kohtumenetluseta, on meelevaldne ja tõendamata. Puudutatud isik vastas kohtueelselt korduvalt, et mingit ligipääsu ta ei võimalda ja ühegi kompromissiga ta ei nõustunud. Puudutatud isik ei teinud ühtegi juurdepääsu võimaldavat ettepanekut ka kohtumenetluses – ta oli pigem valmis maksma raha omandi kaotuse eest. Kohus tuvastas asjas üheselt, et pööning on avaldaja ja puudutatud isiku kui korteriomanike kaasomandis, avaldajal puudub hetkel pööningu kasutusõigus ja puudutatud isik on ehitanud pööningule välja toad, st sisuliselt laiendanud enda elamispinda (määruse p 41). Selline tegevus on ebaseaduslik. Avaldaja sooviks oli kasutada pööningut, mis on tema kaasomandi osaks ja mille kasutamiseks on tal seadusest tulenev õigus. Nendel asjaoludel on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik jätta puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik põhjustas need ise. Kuna kohus rahuldas avalduse osaliselt, ei saa väita, et avaldaja nõudel puudus õiguslik alus. Avaldaja saavutas menetlusega osaliselt soovitud tulemuse. Ei ole oluline, kas või millises ulatuses arutasid pooled kohtus ühiskasutuses olevate keldripindade jaotamist. See ei olnud vaidluse esemeks ja pooled ei saavutanud selles kokkulepet. Alternatiivsete nõuetega avaldust tuleb käsitleda ühtse tervikuna. Avaldajal ei olnud kahte eraldi nõuet, vaid üks nõue alternatiiviga, mille kohus osaliselt rahuldas. Kuna avaldus ei jäänud rahuldamata, siis ei saanud jätta ka menetluskulusid avaldaja kanda. Puudutatud isik põhjustas ise alternatiivse nõude esitamise, sest ta oli juurdepääsu nõudele täielikult vastu vaielnud. Määruskaebemenetluses uute väidete ja tõendite esitamisel peab põhjendama nende esimese astme kohtus esitamata jätmist. Puudutatud isik ei ole seda teinud, seega tuleb jätta need arvestamata. TsMS § 172 lg 7 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Avaldaja ei selgita, millist selles sättes nimetatud olukorda ta antud normile viidates silmas peab.