Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

korralise üldkoosoleku aadressil xxx. Farmi põhikirja p-i 1.2 kohaselt on aktsiaseltsi asukohaks: Eesti Vabariik Ida-Virumaa Jõhvi linn. ÄS § 295 sätestab, et üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Farmi põhikirjas teisiti ette nähtud ei ole. Seega oli Farmi juhatusel seadusest tulenev kohustus viia Farmi korraline üldkoosolek läbi Jõhvi linnas, Ida-Virumaal. Farmi on seda kohustust rikkunud, viies aktsionäride üldkoosoleku läbi õigusvastases asukohas. Ka Farmi tegevus, millega napilt enne aktsionäride üldkoosoleku toimumist muudeti oluliselt selle päevakorda, oli vastuolus ÄS § 294 lg-ga 6 ja seega õigusvastane. ÄS § 294 lg 6 kohaselt tuleb päevakorra muutmisel pärast korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist juhatuse või aktsionäride nõudel sellisest päevakorra muutumisest enne korralise üldkoosoleku toimimist teatada samas korras nagu üldkoosoleku kokkukutsumisest. Päevakorra muutumisest peab enne üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt nädal aega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. 21. augustiks 2018 Farmi juhatuse poolt kokku kutsutud Farmi üldkoosolek on korraline üldkoosolek. Farmi põhikirja p-i 4.4 kohaselt peab korralise üldkoosoleku kokku kutsuma, teatades sellest ette vähemalt kolm nädalat. Farmi põhikirja punkt 4.4 on põhikirjas sätestatud tähtajaks ÄS § 294 lg 6 teise lause mõistes. Järelikult tuli korralise üldkoosoleku päevakorra muutumise teade Aktsionärile edastada vähemalt 3 nädalat enne üldkoosoleku toimumist. Farmi on rikkunud aktsionäride teabeõigust, mis ei võimalda otsustada majandusaasta aruande heakskiitmist. Seetõttu ei olnud Aktsionäril enne korralise üldkoosoleku toimumist võimalik võtta vastu informeeritud otsust Farmi majandusaasta aruande kinnitamise kohta. Lisaks majandusaasta aruannete puudumisele, takistas Aktsionäril tema õiguste teostamist ka muu Teabenõudega nõutud info ja dokumentide esitamata jätmine. Nii on Farmi majandustulemuste ja nende põhjal koostatud aruande hindamiseks vajalikud audiitori kokkuvõtted ja küsimused, ülevaade põhilistest lepingutest ja tehingutest, sh tehingutest seotud isikutega ning informatsioon kaubamärkide kasutamise ja arvele võtmise kohta. Üldkoosoleku selline tegevus muutis Aktsionäri jaoks võimatuks Farmi majandusaasta aruande kinnitamise osas informeeritud otsuse tegemise, mistõttu oli Farmi majandusaasta aruande kinnitamise osas otsuse vastuvõtmine õigusvastane. Vastavalt 4. augusti 2018 Farmi juhatuse kirjas toodud Farmi 21. augusti 2018 aktsionäride üldkoosoleku täiendatud päevakorrale otsustati üldkoosolekul esimese päevakorrapunktina Farmi põhikirja muutmine ja uue põhikirja otsuse eelnõule lisatud redaktsioonis kinnitamine (edaspidi uus põhikiri). Aktsionär on seisukohal, et aktsionäride üldkoosoleku päevakorra muutmine oli õigusvastane ja vastava päevakorrapunkti üle toimunud hääletus tühine. Farmi juhatuse poolt hääletusele pandud põhikirja uus redaktsioon on ka sisuliselt õigusvastane, olles suunatud vaid Aktsionäri õiguste kahjustamisele. Nii on Farmi uues põhikirjas oluliselt piiratud aktsionäride õiguseid Farmi tegevusest informatsiooni saamisel. Selleks on põhikirjast eemaldatud kogu kolmas peatükk „Aktsionäri õigused ja kohustused“, sh teabeõiguse regulatsioon (vana põhikirja p 3.2.5). Samuti on Farmi aktsionäride üldkoosoleku toimumise koha määramine antud täielikult Farmi juhatuse meelevalda (uue põhikirja p 3.2) ning eemaldatud piirangud vahetusvõlakirjade väljastamisele (uue põhikirja p 2.6). Põhikirja muutmisega ei vähene Maag Grupi ligipääs Farmit puudutavale teabele ja dokumentatsioonile, kuid põhikirja muutmisel on oluline mõju Aktsionäri võimekusele enda huvisid kaitsta. Arvestades eeltoodut on Farmi uus põhikiri vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ÄS § 272 mõistes ja juriidilise isikute liikmete vahel kehtiva hea usu põhimõttega TsÜS § 32 mõistes, jättes vaid ühe Farmi aktsionäri põhjendamatult ilma Farmi äritegevusega seonduvast teabest ja dokumentidest.

päevakorra muutmine antud juhul ei tingi otsuste tühisust või õigusvastasust. Üldkoosolek oli ÄS § 296 järgi õigustatud otsuseid vastu võtma väidetavatest rikkumistest hoolimata, sest üldkoosolekul olid esindatud kõik aktsionärid. Isegi kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, siis ei mõjutaks see otsuste kehtivust ja õiguspärasust, sest hageja väidetud rikkumised ei ole olulised. Hageja poolt esitatud väide teabe andmisest keeldumise kohta on vale. Üldkoosoleku protokolli järgi kostja juhtkond vastas Aktsionär OÜ (Aktsionär) poolt varem 23.07.2018 saadetud kirjalikele küsimustele. Aktsionär esitas täiendavaid küsimusi ning juhtkond vastas neile. Juhtkond vastas kõigile küsimustele ja ulatuses, mis ei tekitanud olulist kahju Seltsi huvidele. Küsimuste esitamine ja neile vastamine toimus ajavahemikul 10:15 kuni 11:25“ (hagi lisa 11). Üldkoosolek toimus notari juures- viibimisel ja üldkoosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud. Kostja 2017. majandusaasta aruannet auditeeris xxx AS-i vandeaudiitor O. A., kes märkis enda arvamuses järgmist: „Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni finantsseisundit seisuga 31. detsember 2017 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt“. Eelnevast tulenevalt ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostja 2017. majandusaasta aruanne on õige. Hageja pole esitanud 2017. majandusaasta aruande kohta mitte ühtegi sisulist vastuväidet. Hageja ainukene vastuväide seondub sellega, et ta ei saanud enda hinnangul majandusaasta aruande kinnitamise üle hääletamiseks piisavalt infot. See ei saa aga tingida aruande kinnitamise kohta tehtud otsuse tühisust või õigusvastasust. Väide info piisavusest või ebapiisavusest on hinnanguline ja subjektiivne. Isegi kui aktsionär tunneb, et talle ei ole tutvustatud majandusaasta aruandes sisalduvate numbrite taga olevat arvutuskäiku ja dokumentatsiooni, siis see ei mõjuta majandusaasta aruande kinnitamise kohta tehtud otsuse kehtivust ja õiguspärasust. Puudub vaidlust, et kostja teisele aktsionärile AS-ile Maag Grupp kuulub (Maag) 93% kostja aktsiatest ja Maag hääletas majandusaasta aruande kinnitamise poolt. Põhikirja muutmise kohta tehtav otsus saab olla põhikirja sisu tõttu tühine või kehtetuks tunnistatav juhul, kui põhikirja sisu ei vasta seadusele või headele kommetele. Kostja ei ole teinud põhikirjas muudatusi, mis ei vastaks seadusele või headele kommetele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4(10)

Samas maakohus ei nõustu hageja väitega, et aktsionäride üldkoosoleku pidamine väljaspool Farmi asukohta Tallinnas, kus asub ka hageja registreeritud aadress, takistab Aktsionäril osalemisõiguse teostamist. Ei saa ka nõustuda hageja väitega, et sellise rikkumise lubatavuse korral oleks Farmi juhatusel võimalik üldkoosolekut pidada mistahes asukohas, seeläbi raskendab või muudab võimatuks Aktsionäri kui vähemusaktsionäri jaoks üldkoosolekutest osa võtmise (luues logistilisi takistusi üldkoosolekul osalemiseks) ja see on vastuolus aktsionäride huvidega. ÄS § 290 kohaselt aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, so üldkoosoleku puhul on tegemist aktsiaseltsi kõrgema juhtimisorganiga. Äriühingu juhtimine peab lähtuma aktsionäride huvidest ja üldkoosoleku läbiviimine asukohas, mis on kõigile või enamusele aktsionäridest sobivaim koht (osavõtt ei ole takistatud olulise aja- ja transpordikuluga, asub lihtsalt ligipääsetavas asukohas jms) lähtub enamuse aktsionäride huvidest. Maakohus on seisukohal, et antud juhul, kui Farmi juhatus otsustas üldkoosoleku läbi viia enamusele aktsionäridest sobivamas kohas, ei ole tegemist ÄS §295 olulise rikkumisega, sest otsus lähtus enamuse aktsionäride huvidest ja juhatus võis eeldada (lähtudes Aktsionäri registreeritud asukohast Tallinnas), et üldkoosoleku läbiviimise koht Tallinnas peaks olema sobilik ka Aktsionärile. Läbi üldkoosoleku kokkukutsumise teate oli tagatud aktsionäride õigus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. Vaidlust ei ole ka selle üle, et üldkoosolekul osalesid või olid esindatud kõik aktsionärid (ÄS § 296). Registreerimisnimekirja (hagi lisa 11 lisa 1) järgi esindas hagejat üldkoosolekul kolm isikut:

E. M., O. K., R. R..

Tulenevalt sellest, et 21.augustil 2018 toimunud üldkoosolek otsustas põhikirjas viia muudatuse üldkoosoleku läbiviimise asukoha kohta ja muudetud põhikirja p.3.2 kohaselt toimub aktsionäride üldkoosolek juhatuse poolt määratud ajal ja kohas Tallinnas, kui juhatus ei ole otsustanud teisiti, tuleb lugeda, et aktsionärid on üldkoosoleku läbiviimise Tallinnas heaks kiitnud. Maakohus on seisukohal, et 21. augustil 2018 Farmi aktsionäride üldkoosoleku läbiviimine aadressil: xxx, ei rikkunud oluliselt aktsionäride õigusi, üldkoosolekul osalesid või olid esindatud kõik aktsionärid ning üldkoosolek kiitis enamushäältega aktsionäride üldkoosoleku heaks, seega puudub alus lugeda koosolekul tehtud otsuseid on tühiseks. 8.1.2 Hageja väide 2- päevakorra muutmise teate ja üldkoosoleku toimumise vaheline aeg oli väiksem kui kolm nädalat ja üldkoosoleku päevakorra muutmine oli õigusvastane. ÄS §294 lg.3 kohaselt korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat. Samasugune tähtaeg oli määratud ka Farmi põhikirja p-s 4.4. Tsiviilasja materjalide kohaselt 17. juulil 2018 allkirjastas Farmi juhatuse liige K. K. Farmi korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja üldkoosolek toimus 21.augustil 2018. Hageja väidab, et üldkoosoleku päevakorra muutmine oli õigusvastane. ÄS § 294 Kui pärast korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist päevakorda juhatuse või aktsionäride nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne korralise üldkoosoleku toimumist teatada samas korras nagu üldkoosoleku kokkukutsumisest. Päevakorra muutmisest peab enne üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt nädal aega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

päevakorda Farmi põhikirja muutmiseks (üldkoosolek toimus 21.augustil 2018 ehk 16 päeva hiljem). Maakohus leiab, et kuna aktsionäridele teatati päevakorra muutmisest ette 16 päeva, oli aktsionäridele tagatud õigus saada teada, mida üldkoosolekul otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. 8.1.3 Hageja väide 3- Farmi on rikkunud aktsionäride teabeõigust, mis ei võimaldanud Aktsionäril otsustada majandusaasta aruande heakskiitmist. Vaidlust ei ole selle üle, et 23. juulil 2018 esitas Aktsionär Farmi juhatusele teabenõude, milles palus tuginedes ÄS § 287 lg-le 1 ning Farmi põhikirja punktile 3.2.51 Farmil esitada Aktsionärile Farmi tegevusega seonduvat teavet ning asjakohaseid dokumente. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et Farmi juhtkond vastas Aktsionäri poolt varem 23.07.2018 saadetud kirjalikele küsimustele. Aktsionär esitas täiendavaid küsimusi ning juhtkond vastas neile. Juhtkond vastas kõigile küsimustele ja ulatuses, mis ei tekitanud olulist kahju Seltsi huvidele. Küsimuste esitamine ja neile vastamine toimus ajavahemikul 10:15 kuni 11:25“. Üldkoosolek toimus notari juures- viibimisel ja üldkoosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud. Seega ei ole hageja väide aktsionäri teabeõiguse rikkumisest tõendamist leidnud. Kostja 2017. majandusaasta aruannet auditeeris xxx AS-i vandeaudiitor O. A., kes märkis enda arvamuses järgmist: „Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni finantsseisundit seisuga 31. detsember 2017 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt“. Hageja ei esitanud 2017. majandusaasta aruande kohta mitte ühtegi sisulist vastuväidet. Väide info ebapiisavusest on hinnanguline ja subjektiivne ei mõjuta majandusaasta aruande kinnitamise kohta tehtud otsuse kehtivust ja õiguspärasust. Antud juhul kostja teisele aktsionärile Maagile kuulub 93% kostja aktsiatest ja Maag hääletas majandusaasta aruande kinnitamise poolt. 8.2 Üldkoosoleku otsused rikuvad hageja õiguseid. 8.2.1 Hageja väide 1- Farmi juhatuse poolt hääletusele pandud põhikirja uus redaktsioon on ka sisuliselt õigusvastane, olles suunatud vaid Aktsionäri õiguste kahjustamisele. Põhikirja muutmise kohta tehtav otsus saab olla põhikirja sisu tõttu tühine või kehtetuks tunnistatav juhul, kui põhikirja sisu ei vasta seadusele või headele kommetele. Maakohus ei tuvastanud hageja väidetest lähtuvalt, et hagis kirjeldatud põhikirja muudatused ei vastaks seadusele või headele kommetele. Maakohus ei nõustu hageja väitega, et põhikirjast peatüki „Aktsionäri õigused ja kohustused“ (vana põhikirja p 3.2.5) välja jätmine jätaks aktsionärid ilma õigustest. Kohtu hinnangul ei pea põhikiri alati dubleerima seadusega tagatud õigusi. Arusaamatu on hageja väide, et Farmi aktsionäride üldkoosoleku toimumise koha määramine antud täielikult Farmi juhatuse meelevalda (uue põhikirja p 3.2). Aktsionäride enamusel on pädevus delegeerida juhatusele üldkoosoleku toimumise koha määramist. Samas on põhikirja muudatuse kohaselt määratud ka üldkoosoleku toimumise koht- Tallinn. Varasemas põhikirja versiooni oli hageja enda tõlgenduse kohaselt üldkoosoleku läbiviimise kohaks Jõhvi linn. Seega on aktsionäridele tagatud varasema põhikirja redaktsiooniga samaväärne teadmine üldkoosoleku toimumise asukohast (varasemalt Jõhvis nüüd Tallinnas). Samas annab sellise otsustuse delegeerimine juhatusele võimaluse organiseerida paindlikumalt üldkoosoleku läbiviimise konkreetset asukohta ning vähendada aktsionäride aja, sõidu- ja üldkoosoleku läbiviimisekulusid 7(10)

(juhatusel on võimalus määrata üldkoosoleku konkreetne toimumiskoht lähtuvalt sellest, kuidas aktsionärid või nende esindajad ei kannaks seoses üldkoosoleku läbiviimisega suurt aja- ja sõidukulu ning millises konkreetses üldkoosoleku toimumiskohas on tagatud kõige paremini aktsionäride ja nende esindajate osavõtt ning mõistlikud üldkoosoleku läbiviimise kulud). Maakohus ei nõustu ka hageja väitega, et hageja õigusi on piiratud ka sellega, et põhikirjast on eemaldatud piirangud vahetusvõlakirjade väljastamisele (uue põhikirja p 2.6). Vahetusvõlakirjade väljalaskmise võimalus sisaldus ka kostja varasema põhikirja punktis 2.8. Varasemast põhikirjast on küll eemaldatud punktid 2.9 ja 2.10, samas nimetatud piirangud näevad ette ÄS § 241 lg 4 ja lg

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hagimenetluse kulud jätta põhjendatud ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

8(10)

Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-2-1115-14). Kostja esitas 19.11.2018 kohtuistungil menetluskulude nimekirja, kogusummas 3827,80 eurot, kostjat on menetluses esindanud kaks vandeadvokaati – Arne Ots ja Martin Raude. Kostja menetluskulud koosnevad: - E-kirja ettevalmistamine: 17.09.2018 kohtule e-toimiku ligipääsu saamiseks – ajakulu 0,10 h Martin Raude, - Dokumentidega tutvumine. Hageja 29.08.2018 hagi ja hagi tagamise taotlus, kohtu 30.08.2018 määrused (2 tk) – ajakulu 0,80 h Arne Ots; 0,80 h Martin Raude; - Dokumendi ettevalmistamine: kostja 02.10.2018 vastus- ajakulu 2,5 h Arne Ots; 10,9 h Martin Raude; - 12.10.3028 kommunikatsioon: istungiaja kooskõlastamine – ajakulu 0,826 h Martin Raude; - Dokumendi analüüsimine: hageja 09.11.2018 seisukoht ja taotlus – ajakulu 0,30 h Arne Ots; 0,40 h Martin Raude; - Dokumendi ettevalmistamine: kostja 15.11.2018 vastus – ajakulu 0,25 h Arne Ots; 1,90 h Martin Raude; - Dokumendiga tutvumine. Kohtu 16.11.2018 määrus – ajakulu 0,10 h Martin Raude; - Kohtuistungiks ettevalmistumine: 19.11.2018 istung - ajakulu 2,10 h Martin Raude. Arne Ots tunnitasuks on 220 eurot (km-ta) ja Martin Raude tunnitasuks on 170 eurot (km-ta). Arne Ots on osutanud õigusabi mahus 3,85 tundi ja Martin Raude 16,56 tundi (vastavalt 19.11.2018 esitatud taotlusele). Lisaks palub kostja esindaja välja mõista 19.11.2018 istungil osalemise kulu vastavalt istungi toimumise ajale ja Martin Raude tunnitasule. 19.11.2018 istung toimus 11.00-11.58, s.o 1 tund, seega kuulub kohtuistungil osalemise tasu summas 180 eurot väljamõistmisele. Lisaks palub kostja välja mõista Tallinn-Jõhvi-Tallinn transpordi ajakulu 1,8x2x180=648 eurot. Seega on kostja menetluskuludeks 3827,80 eurot, 180 eurot, 648 eurot, kokku 4655,80 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Kostja esindajate tunnitasu on 220 ja 170 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-159-16). Seega on kostja lepinguliste esindajate tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. Kostja poolt esitatud taotluse kohaselt kulus kostjal dokumentide ettevalmistamiseks ja vastuse koostamiseks kokku 13,4 tundi. Esindajal Arne Ots 2,5 h; Martin Raude ́l 10,9 h. Kohus ei leia, et käesoleva vastuse tekst oleks niivõrd mahukas (vastus 8 lehel), et nõuaks niivõrd suurt ajakulu. Seega leiab kohus, et kostja esindaja poolt märgitud ajakulu vastuse koostamiseks on ebamõistlikult suur ning reaalne ajakulu oli tegelikult väiksem. Kohus hindab hagiavalduse vastuse koostamise ajakuluks 10 tundi, so summas 1800 eurot. Kuna esindaja Martin Raude on kulutanud taotluse kohaselt sellele 10,9 tundi, siis rahuldab kohus Martin Raude kulud summas 1800 eurot ja jätab rahuldamata Arne Ots kulud summas 550 eurot.

9(10)

Kohus rahuldab kostja menetluskulude taotluse osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas on 3943,80 eurot. TsMS § 162 tulenevalt jätab maakohus seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda. Menetlus on seotud mõlema poole poolt esitatud mahukate tõendite läbitöötamise ja uurimisega ning kostja nõue menetluskulude hüvitamiseks summas 4655,80 eurot on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt, summas 3943,80 eurot. Samuti tuleb vastavalt kostja taotlusele hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.