Aktsionär OÜ hagi AS-i Farmi Piimatööstus vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsionär OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. juuni 2019 Apellant: Aktsionär OÜ (hageja), rk 14300898; esindajad vandeadvokaat Elmar Muna ja advokaat Edgar-Kaj Velbri
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: AS Farmi Piimatööstus (kostja), rk 10928619; esindajad vandeadvokaat Martin-Johannes Raude ja vandeadvokaat Arne Ots
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Viru Maakohtu 20. detsembri 2018 otsuse resolutsiooni hagi tagamise abinõu kohaldamise lõpetamise tähtaja osas. Muus osas jätta Viru Maakohtu 20.12.2018 otsus muutmata.
2.1.Jätta rahuldamata Aktsionär OÜ hagi AS Farmi Piimatööstus vastu tuvastamaks AS Farmi Piimatööstus 21. augusti 2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada AS Farmi Piimatööstus 21. augusti 2018 aktsionäride üldkoosoleku otsused kehtetuks.
2.2.Käesoleva otsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
2.3.Jätta menetluskulud Aktsionär OÜ kanda.
2.4.Välja mõista Aktsionär OÜ-lt AS Farmi Piimatööstus kasuks menetluskulude hüvitamiseks 3943,80 eurot.
2.5.Välja mõista Aktsionär OÜ-lt AS Farmi Piimatööstus kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 alusel menetluskuludelt (3943,80 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. Määrata AS Farmi Piimatööstus menetluskulude suuruseks 1019,27 eurot (ilma käibemaksuta). Välja mõista Aktsionär OÜ-lt AS-i Farmi Piimatööstus kasuks menetluskuluna 1019,27 eurot. Aktsionär OÜ-l tuleb menetluskuludelt 1019,27 eurot tasuda AS-ile Farmi Piimatööstus viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aktsionär OÜ (hageja) esitas 29. augustil 2018 hagi AS-i Farmi Piimatööstus (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja 21. augusti 2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse või alternatiivselt tunnistada üldkoosolekul tehtud otsused kehtetuks. Kostja aktsiakapitalist kuulub hagejale 7%. 23. juulil 2018 esitas hageja kostja juhatusele teabe ja dokumentidega tutvumise nõude. Hagejale ei võimaldatud dokumentidega tutvumist.
17.juulil 2018 kutsus hageja juhatus kokku üldkoosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks. 4. augustil 2018 teatas kostja enamusaktsionär, et algsele päevakorrapunktile (majandusaasta aruande kinnitamine) lisatakse punkt põhikirja muutmiseks. Põhikirja uus redaktsioon kärbib aktsionäride õigusi, sh õigust dokumentidega tutvuda.
21.augustil 2018 toimunud aktsionäride üldkoosolekul esitas hageja vastuväite, milles selgitas, et üldkoosoleku läbiviimine on õigusvastane. 21. augusti 2018 aktsionäride üldkoosoleku protokoll edastati hagejale ÄS § 304 lg-t 4 rikkudes 29. augusti 2018 tööpäeva lõpus. Kostja rikkus aktsionäri teabe saamise õigust, mis ei võimaldanud otsustada, kas kiita majandusaasta aruanne heaks. Üldkoosolek kutsuti kokku Tallinnas, kuigi põhikirja järgi on kostja asukoht Jõhvis. Põhikirja p 1.2. sätestab, et üldkoosolek toimub aktsiaseltsi asukohas, kui põhikiri ei sätesta teisiti. ÄS § 294 lõikega 6 on vastuolus päevakorra muutmine vähe aega enne üldkoosolekut. Päevakorra muutumisest peab enne üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt nädal aega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. 21. augustiks 2018 kokku kutsutud kostja üldkoosolek oli korraline üldkoosolek. Kostja põhikirja p-i 4.4 kohaselt peab korralise üldkoosoleku kokku kutsuma, teatades sellest ette vähemalt kolm nädalat. Kostja põhikirja punkt 4.4 on põhikirjas sätestatud tähtajaks ÄS § 294 lg 6 teise lause mõistes. Järelikult tuli korralise üldkoosoleku päevakorra muutumise teade hagejale edastada vähemalt 3 nädalat enne üldkoosoleku toimumist. Hääletusele pandud põhikirja uus redaktsioon on ka sisuliselt õigusvastane, olles suunatud hageja õiguste kahjustamisele. Kostja uues põhikirjas on oluliselt piiratud aktsionäride õiguseid kostja tegevusest informatsiooni saamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest üldkoosoleku toimumiskoht Tallinnas ja üldkoosoleku päevakorra muutmine ei tingi antud juhul otsuste tühisust või õigusvastasust. Üldkoosolek oli ÄS § 296 järgi õigustatud otsuseid vastu võtma väidetavatest rikkumistest hoolimata, sest üldkoosolekul olid esindatud kõik aktsionärid. Isegi kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, siis ei mõjutaks see otsuste kehtivust ja õiguspärasust, sest hageja väidetud rikkumised ei ole olulised. Väide teabe andmisest keeldumise kohta on vale. Üldkoosoleku protokolli järgi vastas kostja juhatus koosolekul hageja 23.07.2018 saadetud kirjalikele küsimustele. Hageja esitas täiendavaid küsimusi ning juhatus vastas neile. Juhatus vastas kõigile küsimustele ja ulatuses, mis ei tekitanud olulist kahju kostja huvidele. Küsimuste esitamine ja neile vastamine toimus ajavahemikul 10.15 kuni 11.25 (hagi lisa 11). Üldkoosolek toimus notari juures ja üldkoosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud. Kostja 2017. majandusaasta aruannet auditeeris Ernst ja Young Baltic AS-i vandeaudiitor Olesia Abramova, kes pidas aruannet õigeks. Isegi kui aktsionär tunneb, et talle ei ole tutvustatud majandusaasta aruandes sisalduvate numbrite taga olevat arvutuskäiku ja dokumentatsiooni, siis see ei mõjuta majandusaasta aruande kinnitamise kohta tehtud otsuse kehtivust ja õiguspärasust. Põhikirjas ei tehtud muudatusi, mis ei vasta seadusele või on vastuolus heade kommetega.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 20. detsembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulude katteks 3943,80 eurot ja märgiti, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja aktsiatest 93% kuulub AS-le Maag ning 7% kuulub hagejale; 2) 17. juulil 2018 allkirjastas kostja juhatuse liige Katre Kõvask kostja korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate, mille kohaselt üldkoosolek toimub aadressil Roosikrantsi 2, Tallinn; 3) 23. juulil 2018 esitas kostja aktsiaseltsi juhatusele teabenõude; 4) 4. augustil 2018 teavitas kostja hagejat, et kostja enamusaktsionär esitas kooskõlas ÄS § 293 lõikega 2 nõude täiendava päevakorrapunkti võtmiseks kostja korralise üldkoosoleku päevakorda põhikirja muutmiseks; 5) 21. augustil 2018 toimunud aktsionäride üldkoosolekul osales ka hageja, kes esitas vastuväite, milles selgitas, et üldkoosoleku läbiviimine on õigusvastane ning üldkoosolekul vastuvõetavad otsused on tühised. Maakohus tuvastas, et aktsionäride üldkoosoleku otsus ei ole tühine ÄS § 3011 alusel. Üldkoosoleku toimumise koha sätestamine põhikirjas või seaduses (kui põhikirjas selle kohta regulatsioon puudub) eesmärgiks on anda aktsionäridele kindel teadmine üldkoosolekute toimumise kohast. Samas ei nõustunud maakohus hageja väitega, et aktsionäride üldkoosoleku pidamine väljaspool kostja asukohta Tallinnas, kus asub ka hageja registreeritud aadress, takistas hagejal koosolekul osalemise õigust. Juhul, kui kostja juhatus otsustas üldkoosoleku läbi viia enamusaktsionärile sobivamas kohas, ei ole tegemist ÄS § 295 olulise rikkumisega, sest otsus lähtus enamuse huvidest ja juhatus võis eeldada lähtudes hageja registreeritud asukohast Tallinnas, et üldkoosoleku läbiviimise koht Tallinnas peaks olema sobilik ka hagejale. Läbi üldkoosoleku kokkukutsumise teate oli tagatud aktsionäride õigus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse. ÄS § 294 lõige 3 kohaselt peab korralise üldkoosoleku toimumisest ette teatama vähemalt kolm nädalat. Samasugune tähtaeg oli määratud ka kostja põhikirja p-s 4.4. Tsiviilasja materjalide kohaselt allkirjastas 17. juulil 2018 kostja juhatuse liige Katre Kõvask korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja üldkoosolek toimus 21. augustil 2018. Päevakorra muutmisest teatati 4. augustil 2018 ehk 16 päeva enne üldkoosolekut. Kuna aktsionäridele teatati päevakorra muutmisest ette 16 päeva, oli aktsionäridele tagatud võimalus ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. Hageja ei esitanud 2017. majandusaasta aruande kohta mitte ühtegi sisulist vastuväidet. Väide info ebapiisavusest on hinnanguline ja subjektiivne ei mõjuta majandusaasta aruande kinnitamise kohta tehtud otsuse kehtivust ja õiguspärasust. Küsimustele vastati koosolekul. Maakohus ei tuvastanud hageja väidetest lähtuvalt, et hagis kirjeldatud põhikirja muudatused ei vastaks seadusele või headele kommetele. Aktsionäride enamusel on pädevus delegeerida juhatusele üldkoosoleku toimumise koha määramist. Samas on põhikirja muudatuse kohaselt määratud ka üldkoosoleku toimumise koht Tallinn. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et hageja õigusi on piiratud ka sellega, et põhikirjast on eemaldatud piirangud vahetusvõlakirjade väljastamisele (uue põhikirja p 2.6). Vahetusvõlakirjade väljalaskmise võimalus sisaldus ka kostja varasema põhikirja punktis 2.8. Varasemast põhikirjast on küll eemaldatud punktid 2.9 ja 2.10, samas nimetatud piirangud näevad ette ÄS § 241 lg 4 ja lg 5. Hageja vastuväited vahetusvõlakirjade väljastamise regulatsioonile on alusetud ning vahetusvõlakirjade väljastamise regulatsioonis pole sisulisi muudatusi toimunud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada kostja 21. augusti 2018 üldkoosoleku otsuste tühisus või tunnistada need kehtetuks. Vajadusel palub apellant saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus otsuse seaduslikkuse ja põhjendamise kohustusi (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), samuti hindas vääralt tõendeid. Seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude täitmiseks ei piisa menetlusosaliste seisukohtade tsiteerimisest või nendele viitamisest. Kohus peab otsuses esitama kõikide tähtsate asjaolude kohta selge õigusliku analüüsi, mis võimaldab järgida kohtu siseveendumuse kujunemist. Tõendeid on käsitletud pinnapealselt, tõendite sisusse ja tähendusse pikemalt süvenemata. Maakohus ei käsitlenud hageja väiteid seoses õigusega dokumentidega tutvuda, samuti ei analüüsinud maakohus võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Maakohus leidis vääralt, et koosolek võis toimuda Tallinnas, kuigi see pidi põhikirja järgi toimuma Jõhvis. Hageja ei nõustunud üldkoosoleku pidamisega. Majandusaasta aruande kohta ei saanud esitada sisulisi väiteid, kuna hageja ei saanud tutvuda aruande aluseks olnud dokumentidega. Dokumentide varjamine tekitab kahtluse, et aruanne on vale. Maakohus luges ilma tõendeid analüüsimata tõendatuks väite, et juhtkond vastas kõigile hageja küsimustele ulatuses, mis ei kahjustanud aktsiaseltsi huve. Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis alternatiivse nõude rahuldamata. Maakohus kohaldas valesti järgmisi norme: ÄS § 294 lg 6, § 295, § 296, § 287 lg 1 ja § 304 lg 4. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata ÄS § 272 ja TsÜS § 32. Päevakorra muutmisest peab enne üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt nädal aega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (ÄS § 294 lg 6). Kuna põhikirja järgi tuli päevakorra muutmisest ette teatada kolm nädalat, rikuti põhikirja. Järelikult rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ja see toob kaasa koosolekul tehtud otsuste tühisuse. ÄS § 295 alusel tuli koosolek teha Jõhvis, kuna see on põhikirja järgi aktsiaseltsi asukoht. Kuna hageja, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid heaks ei kiitnud, siis on 21. augusti 2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised ÄS § 296 järgi. Seitsme päeva möödudes ei olnud 21. augusti 2018 aktsionäride üldkoosoleku protokoll aktsionäridele koheselt kättesaadav. Seega rikuti ÄS 304 lg 3 ja 4. Kostja uus põhikiri on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ÄS § 272 mõistes ja juriidilise isikute liikmete vahel kehtiva hea usu põhimõttega TsÜS § 32 mõistes, jättes vaid ühe kostja aktsionäri põhjendamatult ilma kostja äritegevusega seonduvast teabest ja dokumentidest.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja palub, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu seatud hagi tagamise abinõud, mille maakohus jättis ekslikult tühistamata. Seda saab kostja hinnangul teha ka siis, kui ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus analüüsis hageja väiteid ja kohaldas materiaalõigust õigesti. Hageja viide põhikirja punktile 4.4 on asjakohatu, sest see ei reguleeri päevakorra muutmisest etteteatamist. ÄS § 296 teine lause ja otsuste heaks kiitmine pole praegu asjakohane, sest ÄS § 296 teine lause reguleerib otsuste heaks kiitmist nende aktsionäride poolt, kes üldkoosolekul ei osalenud ja esindatud ei olnud. Sellel üldkoosolekul olid esindatud kõik aktsionärid, mistõttu oli üldkoosolek õigustatud ÄS § 296 esimese lause järgi otsuseid vastu võtma. Maakohus hindas tõendina üldkoosoleku protokolli, kui leidis, et hageja teabenõudele vastati.
Hageja sai realiseerida ÄS §-s 226 ja § 290 lg-s 1 sätestatud õigust aktsionäride üldkoosolekul osaleda ja seal oma õigusi rakendada. Seitse päeva möödus üldkoosolekust 28. augustil 2018. Pärast seda, alates 29. augustist 2018, oli protokoll kostja asukohas hagejale kättesaadav. Protokoll ei olnud mitte ainult kostja asukohas hagejale kättesaadav, vaid hagejale oli tagatud ka ÄS § 304 lg 4 järgne õigus saada protokollist ärakiri. Maakohus ei jätnud ÄS §-i 272 ja TsÜS §-i 32 kohaldamata. Põhikirja uus redaktsioon ei tee aktsionäride kohtlemises mitte ühtegi erisust ja põhikirja uus redaktsioon kohaldub kõigile aktsionäridele võrdselt. Hagejat ei ole jäetud ilma mitte ühestki seaduses sätestatud õigusest ja mitte ühelegi teisele kostja aktsionärile ei ole antud seaduses sätestatust suuremaid õiguseid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tuleb maakohtu otsust täiendada hagi tagamise abinõu kohaldamise lõppemise tähtaja osas, muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus või tunnistada otsus kehtetuks, tuleb jätta rahuldamata, samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Apellant tugineb aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisusele järgmistel põhjustel: hagejale ei tagatud õigust tutvuda dokumentidega ja ei antud piisavalt teavet, et üldkoosolekul hääletada; koosolek toimus mujal kui aktsiaseltsi asukohas; päevakorra täiendamisest etteteatamine oli ebapiisav; põhikirja uus redaktsioon kahjustab hageja õigusi. Apellant kinnitas ringkonnakohtu istungil, et jääb alternatiivselt ka nõude juurde tunnistada üldkoosoleku otsus kehtetuks ÄS § 302 lg 1 alusel. Samas ei toonud ta esile, mis konkreetselt oleksid need faktilised asjaolud, mis ei too kaasa otsuse tühisust, kuid oleks kehtetuks tunnistamise aluseks.
8.Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist:
8.1. Apellandi väide, et tema 23.07.2018 kostjale esitatud teabenõude põhjendatusest ja sellele vastamisest sõltub aktsionäride üldkoosoleku otsuste kehtivus, ei ole õige. Apellandil oli seoses teabenõude mittetäitmisega õigus pöörduda kohtu poole eraldi avaldusega teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Apellant kinnitas, et ta sellise taotluse kohtule esitas ning tsiviilasjas nr 2-18-13213 on menetlus pooleli hageja poolt 23.07.2018 kostjale esitatud teabenõude osas. Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku otsus on mitmepoolne tehing, mille kaudu aktsiaselts juriidilise isikuna väljendab häälteenamusega oma tahet. Seetõttu asjaolu, et 7 % häälte omaniku arvates ei andnud auditeeritud aastaaruanne hääletamiseks piisavat informatsiooni, ei too iseseisvalt kaasa otsuse tühisust.
8.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta (maakohtu otsuse p 8.1.1.) üldkoosoleku toimumise koha osas ning õigesti järeldanud, et aktsionäride üldkoosoleku toimumine mujal kui aktsiaseltsi asukohas ei ole asjas esiletoodud faktilisi
asjaolusid arvestades selline rikkumine, mis annaks aluse tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse.
8.3. Ringkonnakohus leiab, et apellant tõlgendab seadust ebaõigesti ja isegi meelevaldselt, kui leiab, et üldkoosoleku päevakorra täiendamisest teatamisel tuleb järgida sama tähtaega kui korralise üldkoosoleku kokkukutsumisel. ÄS § 294 lg 6 esimene lause sätestab, et kui juhatus või aktsionärid soovivad muudatusi teha, siis tuleb päevakorra muutmisest enne korralise üldkoosoleku toimumist teatada samas korras nagu üldkoosoleku kokkukutsumisest. Sama sätte teine lause aga sätestab aktsionäridele teatamise tähtaja - päevakorra muutmisest peab enne üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt nädal aega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Pooltel puudub vaidlus, et põhikirjaga pikemat tähtaega ette nähtud ei olnud, mistõttu 16 päevane etteteatamine on seadusega kooskõlas.
8.4.Apellandi väited, et üldkoosolekul häälteenamusega vastu võetud põhikirja uus redaktsioon rikub hageja õigusi ning maakohus ei kohaldanud ÄS § 272 ja TsÜS §-i 32, ei ole õiged. Puudub vaidlus, et varasemast põhikirjast võeti välja punktid 2.9 ja 2.10, samas on põhikirjas endiselt ettenähtud õigus vahetada võlakiri aktsia vastu (põhikirja p 2.8. vahetusvõlakiri) ja regulatsioon vahetusvõlakirjade kohta on sätestatud ÄS §-is 241. Ringkonnakohus märgib, et põhikirja uus redaktsioon ei erista aktsionäre, vaid kehtib samaväärsena kõikide suhtes. Asjaolu, et üldkoosolek hääletas häälteenamusega põhikirja muudatuse poolt, ei riku ÄS § 272 sätestatud aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohtu arvates ei ole apellant esile toonud tema kui aktsionäri seadusega kaitstud ja põhjendatud huvi, mida üldkoosoleku otsused rikuvad. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et põhikirja muudatuste hääletamisega rikuti TsÜS § 32 sätestatud hea usu põhimõtet, st ei järgitud omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet või ei arvestatud üksteise õigustatud huve.
9.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohus saab omal algatusel märkida resolutsiooni hagi tagamise abinõu kohaldamise osas seisukoha. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. TsMS § 445 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas ka rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hagi jääb rahuldamata ja ringkonnakohus täiendab otsuse resolutsiooni järgmise lausega: „käesoleva otsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.“.
10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja esitas taotluse hüvitada menetluskulud 2,2 tundi hinnaga 220 eurot käibemaksuta ja 11,2 tundi hinnaga 180 eurot käibemaksuta, millele lisandub transpordikulu 2,1 tundi hinnaga 180 eurot, kokku 656 eurot ja osalemine ringkonnakohtu istungil 1 tund hinnaga 180 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasu taotlus on osaliselt põhjendatud. Apellant tugines edasikaebamisel samadele väidetele ja faktilistele asjaoludele, millele maakohtus. Tsiviilasi ei ole eriliselt keerukas ega faktimahukas, mistõttu peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks seoses vastuse koostamisega 4 tundi. Sellele lisandub 1 tund istungil osalemise eest. Vastustaja taotlus hüvitada sõidule kulunud aeg õigusabi tasumääraga ei ole põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175
ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Arvestades sõidukulu marsruudil Tallinn – Tartu – Tallinn (vahemaa 374 km, keskmine kütusekulu 7,5 l = 100 km, kütuse hind 1,4 eurot = 1 liiter, kulunud kütuse kogus 28,05 liitrit). Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatud transpordikuluks 39,27 eurot. Vastustajal oli kaks esindajat, ringkonnakohus arvestab vastuse koostamise ajakulu 2 tundi hinnaga 220 eurot ja 2 tundi 180 eurot kokku 980 eurot, millele lisandub sõidukulu. Vastustaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1019,27 eurot, mille tasumise kohustus algab otsuse jõustumisest ning viivitamise korral tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.