XX avaldus YY üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht rahvastikuregistris XXX), volitatud esindaja AA ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Puudutatud isik: YY (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht rahvastikuregistris XXX; tegelik elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Annika Tõlgo Eestkosteasutus: Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.06.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 532 lg 1 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku,
kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 26.02.2018 Harju Maakohtule avalduse oma isale YY-le (puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja temale eestkostja määramiseks seoses isa kõrge vanusega ja tervise halvenemisega. Avalduse juurde on lisatud koopia Järvamaa Haigla AS statsionaarsest epikriisist.
2.Avaldaja kinnitas kohtulikul ärakuulamisel, et ta tahaks oma isale eestkostet seada ja soovib hakata oma isa eestkostjaks. Isale on vaja eestkostet, kuna ta on nii vana. Avaldaja lepinguline esindaja täpsustas, et avalduse esitamine sündis sellest, et puudutatud isikul oli raske haigus. Arstid avaldasid avaldajale ja tema abikaasale, et insult võib tekitada teatud tüsistusi, samuti võib insult ka korduda. Puudutatud isiku õde ja avaldaja leppisid kokku, et puudutatud isik läheb oma õe juurde elama ning avaldaja suhtlemine puudutatud isikuga muutus keeruliseks. Puudutatud isik on teinud veebruaris volituse MM-le, kus ta annab mitte lähisugulasele õiguse teostada kõiki tehinguid, isegi pisitehinguid. Seetõttu on esitatud käesolev avaldus kohtule. Avaldaja volitatud esindaja arvates võib puudutatud isik olla piiratud teovõimega isik. Avaldaja ei saa oma isale ligi, sest puudutatud isiku õde takistab seda. Avaldajale teeb muret, kes on kohustatud perekonnaseaduse järgi puudutatud isiku eest hoolitsema. Puudutatud isik on õe juures, kes sisuliselt ise vajab abi. Avalduse mõte on see, et puudutatud isik oleks oma pere keskel ja poeg saaks täita oma kohustusi. Juhul, kui kohus ei määra avaldajat eestkostjaks, siis määrata eestkostjaks pojapoeg QQ.
3.Avaldaja volitatud esindaja selgitas 19.05.2018 menetlusdokumendis, et KK ja CC sekkuvad teise pere asjadesse ning avaldaja perekond ei usalda neid. Puudutatud isikut on mõjutatud ja segadusse aetud. KK ja tema lapselaps CC on tegutsenud avaldaja tagaselja pettusega ning alatu laimuga avaldaja suhtes. Arvestades avaldaja kõrget iga ja tervislikku seisundit (insuldi tagajärjel), ei ole puudutatud isik enam iseseisvalt võimeline oma asju ajama. Puudutatud isiku seisukoht
4.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isikule määratud esindaja seisukoht
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta avalduse rahuldamata. Advokaadi hinnangul oskas puudutatud isik vestluse käigus vastata talle esitatud küsimustele adekvaatselt ning mõistis nende küsimuste sisu. Esindaja leiab, et isik ei vaja eestkostet ning on võimeline suhtlema ja end ise esindama eale kohaselt. Advokaadi hinnangul ei saa isikut pidada vaimuhaigeks, nõrgamõistuslikuks või omistada talle muud psüühikahäiret tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 alusel. Toiminguteks, milleks isik enda sõnul abi vajas, on ta teinud 06.02.2018 notariaalse volikirja MM-le, keda ta usaldab. Isiku teovõimelisust kinnitab ka asjaolu,
et Tallinna notar Lia Martens tõestas 06.02.2018 puudutatud isiku volikirja. PKS § 203 lg 2 sätestab, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Isegi, kui esineks alus eestkoste määramiseks, ei ole põhjendatud eestkostjaks määrata avaldajat, sest isikute vahelised suhted ei ole sellised, mis võimaldaksid eestkoste edukat teostamist. Puudutatud isik väljendas advokaadile resoluutselt, et ta kindlasti ei soovi oma eestkostjaks avaldajat või AA. Ühtlasi selgub eestkosteasutuse 04.05.2018 esitatud arvamusest, et avaldajale on määratud puue tema psüühikahäire tõttu, mis seab kahtluse alla selle, kas isik üldse sobiks eestkostja kohustusi täitma. Eestkosteasutuse seisukoht
6.Eestkosteasutus palus jätta avalduse rahuldamata. 02.05.2018 külastas eestkosteasutuse hoolekandespetsialist puudutatud isikut XXX. Puudutatud isik on soe ja lõbus vana inimene, kes väsib kiiresti aga mõistab ja saab kõigest aru. Pärast haigust on väikesed raskused rääkimisega, kuid kõne on arusaadav, kõrvakuulmine on natuke vilets. Arvestades puudutatud isiku vanust ja hiljutist haigust, on ta tervislik seisund hea. Puudutatud isik ei taha avaldaja juures elada ja teda eestkostjaks. Puudutatud isik volitas MM enda eest erinevaid toiminguid tegema. Hoolekandespetsialist on vestelnud ja kohtunud MM-ga ning arvab, et L on õigustatud isik puudutatud isiku eest tegutsema. Volikirja on koostanud ja tõestanud notar Lia Martens.
7.Hoolekandespetsialist külastas avaldajat 20.04.2018 XXX. Avaldaja oli napisõnaline ja tundus olevat väsinud. Soovib isa eestkostja olla. Avaldajale on määratud puue tema psüühikahäire tõttu. Avaldaja ei käi tööl ja saab töövõimetuspensionit. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 27.06.2018 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja puudutatud isiku üle eestkoste seadmata. Maakohus jättis puudutatud isikule kohtumenetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud riigi kanda ning kõik muud kulud avaldaja kanda.
9.Kohus juhindus asja lahendamisel PKS §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg-test 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526.
10.Maakohus ei ole asjas tuvastanud niisuguseid asjaolusid, millest lähtudes saaks väita, et puudutatud isik vajab eestkostet. PKS § 203 järgi saab eestkostet seada ainult siis, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Maakohtul on vahetu veendumus, et puudutatud isik saab täiel määral kõigest aru, on täiesti aruselge ja vastas absoluutselt korrektselt ja soravalt kõigile kohtu poolt esitatud küsimustele. Puudutatud isikule menetluses määratud esindaja on esindatavaga isiklikult kohtunud, mistõttu saab tema seisukohta, milles ta kinnitab, et avaldus tuleks rahuldamata jätta, arvestada objektiivsena ja asjakohasena, kuna see haakub täpselt kohtu poolt vahetult kogetuga. Sama kehtib eestkosteasutuse seisukoha kohta.
11.Käesolevas asjas läbi viidud ekspertiisiaktist nähtub, et puudutatud isik ei vaja eestkostet. Puudutatud isik ei ole nõrgamõistuslik ega vaimuhaige, tal ei esine ka muud rasket psüühikahäiret. Puudutatud isikul ilmnevad orgaanilise kerge kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide häire (RHK 10 järgi – F06.7) tunnused. Need kerged kognitiivsed häired on tõenäoliselt tekkinud 2017. a. põetud peaaju infarkti järgselt. Puudutatud isik on oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Kerged tunnetuslikud häired ei takista temal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Puudutatud isik on oma vaimse seisundi poolest võimeline langetama otsuseid, tegema tehinguid ja teostama valimisõigust. Puudutatud
isik saab oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu, ta ei vaja eestkostjat. Puudutatud isik on oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Puudutatud isik on võimeline osalema kohtuistungil ja tema ärakuulamine ei kahjusta tõenäoliselt tema tervist.
12.Seega ei tulene menetluses kogutud teabest, et puudutatud isiku puhul oleks eestkoste seadmise eeldused täidetud. Puudutatud isik ei ole TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, st ta ei põe vaimuhaigust ega nõdrameelsust ning tal ei esine nõrgamõistuslikkust, vaid ta on käesoleval ajal võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima.
13.Kohtu ülesanne on tagada, et eestkostet ei seataks põhjendamatult (RKTKm nr 3-2-1127-14). Eestkoste seadmine ei saa olla lihtsustatud käsitlusel rajanev meelevaldne toiming. See ei tohi olla põhjendamatu ega rajaneda emotsioonile või inimestevahelistele erinevatele arusaamadele, lahkarvamustele või üksteisest möödarääkimistele ehk üksteise mittemõistmisele. Kohus ei saa eestkostet seada, tuginedes vaid avaldaja ja tema volitatud esindaja (abikaasa) arvamusele, kartustele või murele. Eestkoste seadmist menetledes ei anna kohus hinnanguid ega reguleeri perekonnasiseseid, s.o isikutevahelisi suhteid, mh konfliktsituatsioonides. Isikute erinevad arusaamad või konfliktsituatsioonid ei tohi kaasa tuua eestkoste seadmise läbi isiku vabaduste ja õiguste piiramist. Arusaamisvõimelisel, adekvaatsel ja psüühiliste häireteta isikul, isegi siis kui ta on kõrges eas, on õigus anda enda asjade ajamiseks volitus kellele iganes või määrata oma vara saatus. Seda on puudutatud isik käesoleval ajal ka teinud notariaalse toimingu kaudu käesoleva aasta veebruaris, s.o pärast 2017.a detsembris juhtunud insulti. See süvendab veelgi enam kohtu veendumust selles, et puudutatud isiku teovõimet ei tule ega tohi piirata, kuna vastupidine oleks ilmne seaduserikkumine ja isiku põhiõiguste ja -vabaduste lubamatu riive.
14.TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel jättis kohus riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
15.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja avalduse rahuldada.
16.Eestkoste seadmise põhjuseks on puudutatud isiku suhtumine ja käitumine pärast insulti oma pereliikmetesse. Puudutatud isikul esinevad dementsuse sümptomid. Puudutatud isik ei suuda ise kõigi ülesannetega hakkama saada. Puudutatud isik elab oma 86. a. õe juures, kellel käib vanuse tõttu üle jõu dementse eaka inimese eest hoolitsemine. Puudutatud isiku õde mõjutab enda huvides puudutatud isikut tegema kahjulikke otsuseid kolmandate isikute kasuks. Puudutatud isiku õde ja CC ei tunnista avaldaja ja tema pere olemasolu, tegutsevad alatul viisil ja omakasupüüdlikel eesmärkidel, keelates ära isaga kohtumise.
17.Kohtupsühhiaatriline ekspertiis on vasturääkiv kohtus puudutatud isiku poolt antud ütlustega selle kohta, et puudutatud isik loeb enda tervist üsna halvaks, kuna puudutatud isikul on südameprobleemid ja kõrge vererõhk, paigaldatud südame stimulaator, on palju kordi haiglas olnud ja peab pidevalt ravimeid võtma. Ekspertiisi tegemise ajal võis puudutatud isik olla tõesti hetkel adekvaatne ja vastata küsimustele.
18.Eestkosteasutuse esindaja ei ole üldse avaldajaga eestkoste teemal rääkinud. Menetluse edasine käik
19.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
22.Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole täidetud PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eeldused eestkoste määramiseks. Asjas tehtud ekspertiisiga on tuvastatud , et puudutatud isik ei ole nõrgamõistuslik, vaimuhaige ning et tal ei esine ka muud rasket psüühikahäiret. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja, eestkosteasutus ja kohus on puudutatud isikut ära kuulates veendunud, et isikule ei ole vajalik eestkoste seadmine. Arvestades asjas kogutud tõendeid, ei ole ringkonnakohtul alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
23.Määruskaebuses tugineb avaldaja eestkätt sellele, et eestkoste määramine on põhjendatud, kuna puudutatud isik on dementne. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja sellekohased väited paljasõnalised ja tõendamata, kuivõrd käesolevas asja tehtud ekspertiisiga tuvastati, et puudutatud isikul ei ole psüühikahäiret. Kohus saab lahendi tegemisel tugineda eeskätt erialaspetsialisti arvamusele, mitte avaldaja subjektiivsele hinnangule puudutatud isiku käitumise kohta. Kaebaja väited käesolevas asja teostatud ekspertiisi vasturääkivuse kohta on asjakohatud, kuivõrd see, et puudutatud isik väidab, et tal on kehv füüsiline tervis, ei ole seotud kuidagi sellega, et puudutatud isikul esineks psüühikahäire. Paljasõnaline on ka kaebaja väide, et ekspertiisi läbiviimise ajal oli puudutatud isik vaid hetkel adekvaatne.
24.Maakohus on põhjalikult selgitanud, et eestkoste seadmise aluseks ei saa olla keerulised peresuhted. Ringkonnakohus nõustub selliste maakohtu põhjendustega.
25.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas eestkosteasutuse esindaja on avaldajaga eestkoste teemal rääkinud või mitte.
26.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
27.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 172 lg 1), v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3 teine lause). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.