Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2018, Tallinn Kohtukoosseis
Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav
Kohtuasi
Stelling Kinnisvara OÜ avaldus väljakuulutamiseks. Võlgniku vabastamise menetluse lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. mai 2018. a määrus
Kinnisvara Kaebuse esitaja ja kaebuse Stelling määruskaebused liik Menetlusosalised esindajad
ja
OÜ
ja
XX pankroti kohustustest
Swedbank
AS-i
nende Võlgnik/usaldusisik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud/võlausaldajad Stelling Kinnisvara OÜ (registrikood 10948935), seaduslik esindaja VV Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Gertu Pillenberg Luminor Liising AS (registrikood 10237140)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. mai 2018. a määrus osas, millega maakohus vabastas XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja teha uus määrus, millega jätta XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Lõpetada XX kohustustest vabastamise menetlus.
Jätta XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
2.3.Vabastada XX võlgniku usaldusisiku kohustustest.
2.4.Avaldada teade võlgniku XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3.Rahuldada Stelling Kinnisvara OÜ ja Swedbank AS-i määruskaebused.
1(7)
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud võlgniku XX kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avalduse sisu ja asjaolud
1.Harju Maakohtu 21. mai 2012. a määrusega kuulutati välja XX (võlgnik) pankrot.
1.aprillil 2013 kinnitas Harju Maakohus pankrotimenetluse lõpparuande, lõpetas võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Harju Maakohtu 23. septembri 2016. a määrusega rahuldati võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks ja lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning vabastati võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2017. a määrusega maakohtu määrus tühistati ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
3.Harju Maakohtu 22. juuni 2017. a määrusega rahuldati võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks ja lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning vabastati võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tallinna Ringkonnakohtu
31.oktoobri 2017. a määrusega maakohtu määrus tühistati ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
4.6. aprillil 2018 esitas võlgnik uue taotluse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik esitas kohtule aruande, millest nähtub, et võlausaldajatele on välja makstud 675 eurot 51 senti. Väljamaksed jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: BIGBANK AS - nõude jääk 0 eurot, kohustuse võttis üle EK; Ehituse Hankekeskus OÜ (äriregistrist kustutatud) nõude jääk 127 823 eurot 29 senti; Luminor Liising AS (endine Nordea Finance Eesti AS), väljamakse 18 eurot 91 senti, nõude jääk 14 188 eurot 72 senti; AS SEB Pank nõude jääk 0 eurot, garantii tagatis aegunud; Stelling Kinnisvara OÜ – väljamakse 653 eurot 97 senti, nõude jääk seisuga 510 639 eurot 21 senti; Swedbank AS – väljamakse 2 eurot 63 senti, nõude jääk 3407 eurot 28 senti. Seisuga 1. aprill 2018 on võlausaldajate nõuded võlgniku vastu kokku summas 528 235 eurot 21 senti. Maakohtu määrus
5.23. mai 2018. a määrusega rahuldas Harju Maakohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.
6.Määruse põhjenduste kohaselt ei tuvastanud maakohus PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud iga-aastast aruandlust ning arvestades igakuise sissetuleku suurust, teinud proportsionaalseid makseid PankrS § 173 lg 3 ja 4 sätestatud ulatuses võlausaldajatele. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu ning 2018. a saadud töötukassa hüvitise arvelt, arvestades TMS § 132 lg 1 ja lg 2 sätestatut. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et võlgniku igakuine sissetulek V OÜ-s oli 470 eurot. V OÜ pankrotistus ning lõpetas tegevuse 2017. a augustis. Perioodil 12. augustist 2017 kuni 24. aprillini 2018 on võlgnik saanud töötukassa hüvitist. Võlgniku esitatud konto väljavõtete ning tuludeklaratsiooni alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.
7.Võlgniku selgituste kohaselt läbis ta 7. veebruarist 2018 kuni 20. aprillini 2018 töötukassa poolt finantseeritud ettevõtluskoolituse. Võlgniku hinnangul oleks tema ainus võimalus raha teenimiseks ettevõtlusega tegelemine, kuivõrd füüsilist tööd ei saa
2(7)
võlgnik teha tervislikel põhjustel ning pankrotimenetluse ning menetlusega kaasnenud meediakajastuste tõttu, ei soovi keegi võlgnikku tööle võtta. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et võlgnik põeb pidevat püsiravi vajavaid kroonilisi haigusi nagu XXX. Tõendi kohaselt esineb võlgnikul ka XXX, XXX ning 2015. a ja 2016. a esines XXX. Võlgnik ise hindab kõige suuremaks takistuseks tulutoovama töö leidmisel XXX, kuivõrd see takistab käte, selja ja jalgade liikuvust. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid oma tervisliku seisundi kohta. Kohus leidis, et võlgnik on teinud vastavalt oma tervislikule seisukorrale jõukohast tööd ning võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlausaldajad ei ole kohtule avaldanud, milles konkreetselt nende hinnangul seisneb praegusel juhul võlgniku ebakorrektne, võlausaldajate huve kahjustav käitumine. Kohus ei ole tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, samuti ei ole võlgniku väited jäänud paljasõnalisteks. Võlausaldaja Swedbank AS-i määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja Swedbank AS tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata, lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Ühtlasi palub võlausaldaja määruskaebuse rahuldamisel tagastada võlausaldajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
9.Maakohtu määrus on põhjendamata, vastuolus seaduse ja asjas esitatud tõenditega. Võlausaldaja on seisukohal, et praegusel juhul on võlgniku on süülise iseloomuga, mistõttu tuleb jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Maakohtu määrus on taaskord üldsõnaline.
10.Võlausaldaja ei nõustu maakohtu seisukohtadega, et võlgnik on oma kohustusi täitnud ja et puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele ning et võlgnikul on terviseprobleemid ja meediakajastuse tõttu ei soovi teda keegi tööle võtta. Maakohtu järeldused ei rajane esitatud tõenditel ning paari aasta jooksul ei ole midagi muutunud.
11.Maakohus ei ole analüüsinud, kas võlgnik on oma PankrS § 173 lg-st 2, 3 ja 4 tulenevaid kohustusi täitnud. Asja toimikust ei nähtu, et võlgnik oleks uusi tõendeid oma tervise osas esitanud, esitatud on üksnes üks tõend kandideerimise kohta, mis ei oma olulist tähtsust, kuna CV esitati võlgniku poolt hilinenult. Võlgnik avaldas viimasel ärakuulamisel, et käis ettevõtluskoolitusel ning plaanib oma ettevõtte luua, mis ei ühti tema varasema jutuga, et ta ei soovi ettevõtlusega tegeleda, kuna temaga ei tehta koostööd. Lisaks ei kattu võlgniku väljaminekud (ca 500 eurot) tema sissetulekutega (0 eurot). Võlgnik teavitas kohut ning võlausaldajaid alles 2. mail 2018, et ei tööta juba alates 2017. a septembrist oma tütre firmas ning on töötu. Samas ei ole võlgnik selgitanud, kust tulevad tema sissetulekud. Võlgniku kontode väljavõtetest ei nähtu midagi.
12.Võlgnik ei ole viimase kolme aasta jooksul avaldanud uut informatsiooni ega põhjendanud oma kohustuste täitmata jätmist. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei kahtle võlgniku võimekuses leida paremat tööd, kui võlgnik ei ole oma tervisega seonduvalt sisuliselt uusi tõendeid esitanud. Võlausaldaja leiab, et maakohus ei ole jätkuvalt võlgniku esile toodud asjaolusid piisavalt uurinud ning maakohtu määrus on sisuliselt põhjendamata.
13.Võlausaldaja hinnangul on täidetud kõik PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 sätestatud eeldused, et jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Maakohus ei ole menetluse jooksul kontrollinud võlgniku kohustuste täitmist.
3(7)
Võlausaldaja Stelling Kinnisvara OÜ määruskaebus
14.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja Stelling Kinnisvara OÜ tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata, lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Ühtlasi palub võlausaldaja määruskaebuse rahuldamisel tagastada võlausaldajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
15.Võlausaldaja on seisukohal, et maakohtu määrus on üldsõnaline ja põhjendamata. Maakohus ei ole arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2017. a määruses toodud seisukohtade ja suunistega, samuti võlausaldajate varasemate seisukohtade ja hinnangutega ning viimasel kohtuistungil 2. mail 2018 avaldatuga. Maakohus on rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme ning on jõudnud vale lõppjärelduseni. Maakohtu kohtumäärus on vastuolus esitatud tõendite ja seadustega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku tegevus või tegevusetus võlausaldajate nõuete mitterahuldamisel on tahtlik ja süüline.
16.Maakohus ei ole endiselt põhjendanud enda seisukohta, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et võlgnik on teinud usaldusisiku kontole proportsionaalseid makseid ning oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Maakohus ei ole jätkuvalt uurinud, piisavalt analüüsinud ega hinnanud, kas võlgnik on oma PankrS § 173 lg-st 1, 2, 3 ja 4 tulenevaid kohustusi täitnud.
17.Maakohtule on esitatud tõend selle kohta, et võlgniku igakuine sissetulek V OÜ-s oli 470 eurot. Samas töötukassa poolt võlgnikule 21. septembril 2017. a väljamakstud tööandja maksujõuetuse hüvitise summast järeldub, et võlgniku tegelik igakuine sissetulek oli ligi kaks korda suurem. Kuna võlgnik töötas tema kohustustest vabastamise menetluse alustamisest saati oma tütrele kuuluvas äriühingus, võlgnikule tegeliku sissetuleku varjamise ja võlausaldajatele võlgnevuse mittetasumise võimalusi pakkuvas firmas mugavas kohviku juhataja ametis, siis võlgnik ei olnudki huvitatud muust kõrgema ametliku palgaga tööst ning võlausaldajate nõuete tasumisest. Ilmselt, võlgnik teadlikult eiras PankrS § 173 lg 1 sätestatut. Maakohus ei ole oma kohtumääruses kordagi viidanud asjaolule, et võlgniku majanduslik seisund on eriti raske. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgniku majanduslik seis pigem vastupidi. Pankrotimenetluse algatamise ajal võlgnik elas oma perega Tallinnas XXX asuvas suures eramus, mis oli registreeritud võlgniku isa BB nimele. Toimikust nähtuvalt elab võlgnik koos oma perega praegu aadressil YYY, KK nimele soetatud uues eramus.
18.Võlgnik/usaldusisik ei ole täitnud PankrS § 173 lg-st 3 ja § 172 lg-st 2 tulenevaid kohustusi. Võlgnik ja/või usaldusisik on korduvalt nimetanud, vahetanud või kasutanud erinevaid pangakontosid. Toimikust ei selgu ka, kas V OÜ maksis võlgnikule palka terves ulatuses või osaliselt sularahas või ülekannetega tema või tema poolt nimetatud pangakonto(de)le. Menetluse edasine käik
19.Võlgnik palub jätta määruskaebused rahuldamata.
20.Võlausaldaja Stelling Kinnisvara OÜ palub Swedbank AS-i määruskaebuse rahuldada.
21.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega kohus vabastas võlgniku
4(7)
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja teha uus määrus, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Määruskaebused tuleb rahuldada.
23.Ringkonnakohus nõustub määruskaebustega selles, et vaidlustatud maakohtu määrus on pealiskaudne ja üldsõnaline ning maakohtu järeldus, et võlgnik tuleb kohustustest vabastada, ei ole põhjendatud ega põhine asjas tuvastatud asjaoludel. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata, selgitades põhjusi, miks ei ole kõnealusel juhul õige võlgnikku kohustustest vabastada.
24.Võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud PankrS §-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.
25.Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta, samuti oma sissetulekute ja vara kohta.
26.Absoluutsed keeldumisalused võlgadest vabastamiseks on sätestatud PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast mh siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11;
14.novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kui võlgnikul ei ole õnnestunud sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid teha, ei kaota võlgnik siiski võimalust kohustustest vabaneda juhul, kui võlgnik tõendab, et ta on täitnud võlgniku kohustusi korrektselt läbi selle, et on teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse otsimiseks.
27.PankrS § 175 lg 1 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kaalutlusotsus peab põhinema asjas kogutud tõenditega tuvastatud asjaoludel ja kohus ei tohi ületada diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et kõnealusel juhul on alust võlgnik kohustustest vabastada. Maakohtu selline seisukoht ei ole kooskõlas toimikumaterjalidest nähtuvaga ja seepärast ei ole maakohtu kaalutlusotsus seaduspärane. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et võlgniku poolt esile toodud asjaolud ja kogutud tõendid võimaldavad teha järelduse, et võlgnik on täitnud enda kohustusi ja tegelenud võlgadest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud.
28.Erinevalt maakohtust, on kolleegium seisukohal, et võlgniku mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks ei saa pidada võlgniku töötamist tütrele kuuluvas V OÜ-s miinimumtöötasuga ning viimasel aastal töötuna arvel olemist. Maakohus on pidanud ekslikult usutavaks võlgniku väidet, et kehva tervise ja meediakajastuste tõttu ei olegi võlgnikul võimalik teist ja tasuvamat töökohta leida. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlgnik ei ole oma väiteid kehva tervisliku seisundi ja meediakajastuste kohta seostanud töö leidmise võimatusega ning on jätnud kohtule selgitamata ja tõendamata, milliseid reaalseid pingutusi ta on tasuvama töö leidmiseks teinud ning kuidas täpsemalt tervislik seisund ja meediakajastused tööotsinguid on takistanud.
5(7)
29.Ringkonnakohtu arvates ei tõenda kohtule esitatud ambulatoorsed epikriisid võlgniku püsiva töövõime vähenemist ega raskusi tööturul konkureerimiseks (III kd, tl 137-148). Asjaolu, et võlgnik on viibinud aeg-ajalt haiguslehel ja et tal on diagnoositud XXX, ei ole iseenesest usutavaks asjaoluks, mis võiks takistada otsimast miinimumpalgast tulutoovamat tööd. Kuivõrd XXX on organismi XXX häire, mida on üldjuhul võimalik hoida kontrolli all XXX piiramisega (XXX), ei anna selline diagnoos ringkonnakohtu arvates võlgadest vabastamise menetluses olevale pankrotivõlgnikule õigustust jätta tegemata pingutusi miinimumpalgast tasuvama töö leidmiseks või tööturust hoopis eemalejäämiseks. Võlgnikule on 5 aasta jooksul üksikutel perioodidel väljastatud küll haiguslehti, kuid kohtul puuduvad tõendid, millest nähtuks, et XXX või muude tervislike kaebuste tõttu oleks võlgniku töövõime püsivalt vähenenud.
30.Samuti ei ole võlgnik ringkonnakohtu arvates teinud usutavaks enda väiteid selle kohta, et tasuvama töö leidmist on takistanud pankrotimenetlusega seotud meediakajastused. Sellised võlgniku väited on paljasõnalised ja seostamata konkreetsete näidetega, millistest töökohtade võimaldamistest on võlgnikule sellel põhjusel keeldutud.
31.Võlgnik on kinnitanud 5. septembri 2016 istungil, et on püüdnud tööd otsida (III kd, tl 174), kuid vaatamata lubadusele esitada sellekohased tõendid, ei ole võlgnik siiski esitanud menetluses andmeid, millest nähtuks võlgniku aktiivne pingutus ja konkreetsed sammud tulutoova tegevuse otsimisel. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millisele töökohale võlgnik kandideeris ning mis põhjusel teda tööle ei võetud. Alles
28.juulil 2018 määruskaebustele vastates on võlgnik lisanud nimekirja töökohtadest, kuhu ta on väidetavalt kandideerinud (IV kd, tl 157). Tõendid (nt kandideerimisel peetud kirjavahetus tööandajaga vms) puuduvad aga selle kohta, miks kandideerimine pooleli jäi ning võlgnik endale ametikohta ei saanud. Samuti on need üksnes 2018. aasta mai- ja juunikuu tööotsingud, mis ei õigusta võlgniku passiivsust ja tegevusetust kogu 5-aastase menetluse jooksul. Kohustustest vabastamise menetluse edukaks osutumiseks tuleb võlgnikul olla aktiivne kogu menetluse jooksul, näidates üles initsiatiivi ja reaalset tahet võlgnevuste võimalikult suures ulatuses vähendamiseks. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et kohus teda kohustustest ei vabasta.
32.Vastupidiselt maakohtu järeldustele näitab võlgniku käitumine, et tal ei ole olnud huvi tulutoova tegevuse leidmiseks selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlgnik on rahuldunud alampalgaga ja olnud pikemalt ka töötu. Samal ajal on viimase viie aasta jooksul keskmine töötasu stabiilselt tõusnud, olles 2013-2017 aastatel vahemikus 949-1221 eurot (vt http://www.stat.ee/statkeskmine-brutokuupalk). Arvestades võlgniku vanust, haridust ja töövõimelisust, ei ole eluliselt usutav, et 5 aasta kestel ei ole tal olnud võimalik leida tööd, mis tagaks suurema töötasu kui miinimumpalk. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku teenitud alampalgast kõrgemat töötasu oli võlgnikul võimalik saada ka eriteadmisi mittevajavatel ametikohtadel. Samuti ei ole võlgnik esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kasutanud töötuna arvel olles tööhõiveprogrammi abil töö leidmise võimalusi.
33.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et võlgniku tahtmist võlgnevusi kustutada näitab tema soov asuda tegelema ettevõtlusega ja selleks koolituse läbimine. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et üksnes võlgniku soov ettevõtjana tegutseda ei ole võlgadest vabastamise menetluse perioodil reaalsete sissetuleku saamiseni viinud. Üksnes soovi käivitada väidetavat äri, olukorras, kus võlgniku ülesandeks kohustustest vabastamise menetluses on leida võimalikult tulusat tegevust, mis võimaldaks reaalselt võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei saa pidada PankrS § 173 lg 1 mõttes eesmärgipäraseks. Arvestada tuleb ka sellega, et eeldatav kohustustest vabastamise menetluse pikkus on 5 aastat ja seepärast saab kohus kohustustest vabastamise hindamisel arvestada üksnes neid võlgniku pingutusi, mis viivad mõistliku sissetuleku
6(7)
hankimiseni juba menetluse ajal. Võlgniku tegevust oletuslike äriplaanide realiseerumiseks, millest ta loodab saada sissetulekut kaugemas tulevikus, ei saa pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks kohustustest vabastamise menetluse kontekstis.
34.Eelnevat kokkuvõttes nõustub kolleegium määruskaebuse esitanud võlausaldajate seisukohaga, et võlgnik ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et võlgnik on menetluse esimesel neljal aastal teinud jõupingutusi miinimumpalgast tulusama töö otsimiseks ja viimasel aastal uue töökoha leidmiseks, mis võimaldaks võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärgi täitmiseks suuremat sissetulekut kui töötule makstav riiklik toetus. Asjaolu, et kogu 5-aastase perioodi jooksul on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid üksnes 675 euro 51 sendi ulatuses, mis moodustab võlgade kogumahust 0,13% (IV kd, tl 108), näitab võlgniku huvi puudumist võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi vastu ja tahtmatust teha pingutusi pankrotimenetluse põhjustanud kohustuste reaalseks vähendamiseks. Võlgniku suhtumine peegeldab soovimatust mõista kohustustest vabastamise menetluse tähendust ja tahtmatust teha pingutusi sellega pakutud uue majandusliku ja sotsiaalse alguse saamiseks. Selline võlgniku käitumine tähendab PankrS § 173 lg 1 järgsete kohustuste rikkumist ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamist. Kuna võlgnik on olnud võlgadest vabastamise menetluse alustamisel maakohtu 1. aprilli 2013 määrusega talle pandud kohustustest teadlik (I kd, tl 187-191), on kohustuste täitmata jätmine olnud teadlik ja tahtlik tegevus, mistõttu saab võlgniku käitumist pidada PankrS § 175 lg 2 p 2 tähenduses süüliseks.
35.Võlgniku käitumist, sh kohustuste süülist rikkumist arvestades ei ole põhjust võlgadest vabastamise menetlust PankrS § 175 lg 51 alusel ka pikendada. Ringkonnakohtul ei ole alust uskuda, et menetluse pikendamine võiks viia võlausaldajate nõuete rahuldamiseni mingiski arvestatavas ulatuses. Kui võlgniku väidetav soov võlausaldajate nõudeid edaspidi rahuldada on siiski siiras, saab võlgnik seda teha ka väljaspool võlgadest vabastamise menetlust.
36.Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, mis juba iseenesest ei võimalda võlgnikku kohustustest vabastada, ei pea kolleegium vajalikuks pikemalt analüüsida, kas võlgnik on lisaks ka oma vara varjanud või kas usaldusisik on võlgniku sissetulekutest teinud võlausaldajatele korrektselt väljamakseid.
37.Arvestades, et võlgnik jääb võlgadest vabastamata ning et võlgnik vaidles ringkonnakohtu menetluses võlausaldajate määruskaebustele vastu, tuleb TsMS § 172 lg 1 järgi jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud, sh võlausaldajate poolt määruskaebuste esitamisel tasutud riigilõiv võlgniku kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
38.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustusest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuivõrd ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab vastupidiselt maakohtule võlgniku kohustustest vabastamata, tuleb muuta ka selles osas määruse resolutsiooni ning avaldada Ametlikes Teadaannetes teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.