Stelling Kinnisvara OÜ avaldus F.D pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.09.2016 kohtumäärus
vabastamise
menetluse
Kaebuse esitaja ja kaebuse Swedbank AS määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: võlausaldaja Stelling Kinnisvara OÜ (registrikood 10948935, asukoht XXX, e-post: XXX) Võlgnik/usaldusisik: F.D (isikukood XXX, rahvastikuregistri järgne elukoht: XXX, e-post: XXX) Määruskaebuse esitaja: võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), volitatud esindaja Külli Reinfeld (e-post: XXX) Võlausaldaja: Bigbank AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn, e-post:XXX) Võlausaldaja: AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia tn 45, Tallinn, epost:XXX) Võlausaldaja: SEB PANK AS (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe tn 2, Tallinn, e-post:XXX)
Harju Maakohtu 23.09.2016 määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 21.05.2012 määrusega kuulutati välja F.D (edaspidi võlgnik) pankrot.
2.01.04.2013 kinnitas Harju Maakohus pankrotimenetluse lõpparuande, lõpetas F.D pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades F.D täitma usaldusisiku kohustusi.
3.16.06.2016 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 1 alusel ning 16.09.2016 aruande, millest nähtub, et võlausaldajatele on välja makstud 410 eurot. Aruande kohaselt jagunevad väljamaksed võlausaldajate vahel alljärgnevalt: BIGBANK AS - nõude jääk 0 eurot, kohustuse võttis üle E. F.D; Ehituse Hankekeskus OÜ - nõude jääk 127 823,29 eurot, äriühing on registrist kustutatud; Nordea Finance Eesti AS - nõude jääk seisuga 16.09.2016 14 195,63 eurot, väljamakse 12 eurot; SEB Pank AS - nõude jääk seisuga 16.09.2016 0 eurot, garantii tagatis aegunud; Stelling Kinnisvara OÜ –nõude jääk seisuga 16.09.2016 510 896,71 eurot, väljamakse 396,47 eurot; Swedbank AS –nõude jääk seisuga 16.09.2016 3 408,38 eurot, väljamakse 1,53 eurot.
4.Seisuga 16.09.2016 moodustavad võlausaldajate nõuded F.D vastu kokku summas 528 500,72 eurot. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 23.09.2016 määrusega F.D taotluse kohustustest vabastamiseks ja lõpetas F.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas F.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest alljärgnevalt: Võlausaldaja Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustus ( EUR)
BIGBANK AS
Ehituse Hankekeskus OÜ (kustutatud) 127 823,29 Nordea Finance Eesti AS 14 195,63 SEB Pank AS 21 547,10 Stelling Kinnisvara OÜ 510 896,71 Swedbank AS 3409,91
6.Määruse põhjenduste kohaselt otsustab kohus PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
7.Kohtu hinnangul on F.D täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning arvestades igakuise sissetuleku suurust teinud proportsionaalseid makseid PankrS § 173 lg 3 ja 4 sätestatud ulatuses usaldusisiku kontole.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-64031
8.PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 05.09.2016 kuulas kohus ära võlgniku ja selleks soovi avaldanud võlausaldaja.
9.Võlgnikul pankrotivara puudus, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 ja lg 2 sätestatut. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 05.09.2016 andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgniku selgituste kohaselt on ta otsinud tulutoovamat tegevust, kuid suurimaks takistuseks on pidevalt halvenev tervis. Kohtul puudub alus kahelda, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta.
10.Eeltoodust tulenevalt kuulub F.D taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Määruskaebus
11.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Swedbank AS, kes palub maakohtu määruse tühistada ning jätta taotlus ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks rahuldamata ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust; tagastada määruskaebuse rahuldamisel sellelt tasutud riigilõiv.
12.Võlausaldaja teatab, et ei nõustu võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamisega ning on seisukohal, et maakohtu määruse ei ole põhjendatud. Võlausaldaja hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme ning jõudnud seetõttu asja lahendamisel vale lõppjärelduseni. Maakohtu määrus on äärmiselt üldsõnaline ja põhjendamata ning kohus ei ole asja lahendamisel arvestanud Riigikohtu praktikaga.
13.01.07.2016 e-kirjaga edastas kohus võlausaldajatele võlgniku taotluse märkides, et kuivõrd menetluse alustamisest on möödunud kolm aastat, esineb pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-s 11 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.
14.Harju Maakohtu 23.09.2016 määrusega rahuldas kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohtumääruses kajastatud asjaolude kohaselt on võlgnik 16.09.2016 esitanud aruande, millest nähtub, et võlausaldajatele on kohustustest vabastamise menetluse jooksul välja makstud 410 eurot ja et sama kuupäeva seisuga on võlausaldajate nõuded võlgniku vastu kokku 528 500,72 eurot.
15.Kohtumääruse resolutsiooni punkti 2. kohaselt vabastas kohus võlgniku täitmata jäänud kohustustest kogusummas 677 872,64 eurot.
16.Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on võlgnik täitnud kohustusi nõuetekohaselt ning arvestades igakuise sissetuleku suurust, teinud proportsionaalseid makseid PankrS § 173 lg 3 ja 4 sätestatud ulatuses usaldusisiku kontole.
17.Lisaks märgitule on kohus tuginenud võlgniku selgitustele, mille kohaselt on viimane otsinud tulutoovamat tegevust, kuid suurimaks takistuseks on pidevalt halvenev tervis ja et kohtul puudub alus kahelda, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Eelmärgituga maakohtu põhjendused asja lahendamisel piirduvad.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-64031
18.Maakohus ei ole käesoleval juhul arvestanud PankrS § 175 lg 11 erandlikkust ega hinnanud, kas võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses või mitte. Maakohtu määrus on selles osas täiesti põhjendamata ning kogu ulatuses üldsõnaline, kuigi TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on asja lahendamisel märkinud vaid, et võlgnik on kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning teinud proportsionaalseid makseid PankrS § 173 lg 3 ja 4 sätestatud ulatuses, kuigi Riigikohus on öelnud, et nimetatud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähtsust kui võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
19.Pankrotimenetluse lõpparuande kohaselt olid võlgniku tasumata kohustused võlausaldajate ees kokku 696 637,40 eurot. Vaidlustatavas määruses avaldatud asjaolude kohaselt on pankrotimenetluse lõpetamise järgselt võlgniku kohustuste seis muutunud selliselt, et võlgnikul puudub kohustus BIGBANK AS, kuivõrd nimetatud kohustuse võttis üle E. F.D.
20.Nimetatud asjaoludele tuginedes olid võlgniku kohustused võlausaldajate ees kokku 678 282,64 eurot, millest võlgnik on kolme aasta jooksul rahuldanud 410 eurot, s.o 0,06%, mida ei saa võlausaldaja hinnangul ega ka eelviidatud Riigikohtu ja ringkonnakohtu praktika kohaselt mingil juhul pidada arvestatavaks ulatuseks PankrS § 175 lg 11 tähenduses. Seega puudub käesoleval juhul õiguslik alus võlgniku ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks ja seetõttu ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt.
21.Seadusandja on näinud ette, et tavapärane kohustustest vabastamise menetlus kestab viis aastat ning pidanud võimalikuks teha erand siis, kui kolme aasta jooksul on toimunud märkimisväärne nõuete rahuldamine, mida käesoleval juhul aga ei esine. Seetõttu on maakohtu määrus vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga ning tuleb tühistada. Maakohus ei ole hinnanud asja lahendamisel peamist asjaolu ning on väga kergekäeliselt otsustanud võlgniku kohustustest vabastada.
22.Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval hetkel kahjustaks ebamõistlikult võlausaldajaid, kelle nõuded on endiselt väga suures ulatuses rahuldamata. Võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud kokku vaid 410 euro ulatuses, s.o 0,06% ning endiselt on rahuldamata võlausaldajate nõuded kogusummas 677 872,64 eurot. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus võlausaldajatel esitada seisukohad.
24.Võlausaldaja Stelling Kinnisvara OÜ leidis, et maakohtu määrus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks on ebaõige ja põhjendamatu ning tuleb seetõttu tühistada ja määruskaebus rahuldada. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastamisega. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. Võlgnik aga ei ole oma kohustusi kolme (3) aasta jooksul nõuetekohaselt täitnud, võlgnik on kolme aasta jooksul tasunud võlausaldajatele vaid 410 eurot, mis moodustab alla 0,1% protsendi (arvutuste kohaselt 0,06%) võlausaldajate nõuetest, mis näitab võlgniku soovimatust oma kohustusi täita. Teadaolevalt võlgnik töötab oma tütrele kuuluvas kreperiis Tallinnas asukohaga XXX ja väidetavalt varjab oma
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-64031 sissetulekuid. Kuna võlgniku usaldusisikuks on võlgnik ise, siis usaldusisiku teave võlgniku sissetulekute kohta tõenäoliselt ei ole usaldusväärne. Võlgniku väited oma pidevalt halvenevast tervisest ei ole tõendatud ja on tugevasti liialdatud. Stelling Kinnisvara OÜ täielikult nõustub Swedbank AS määruskaebuses tooduga, et 0,06% võlausaldajate nõuetest rahuldamist ei saa pidada arvestatavaks ulatuseks PankrS § 175 lg 11 tähenduses ning maakohus ei ole hinnanud asja lahendamisel peamist asjaolu ning on väga kergekäeliselt otsustanud võlgniku kohustustest vabastada.
25.Võlausaldaja AS SEB Pank teatas vastuses määruskaebusele, et vastuväited ja täiendavad seisukohad sellele puuduvad.
26.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
27.Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete esitamiseks ning küsis TsMS § 664 lg 1 tulenevalt määruskaebusele vastust Bigbank AS-lt, kes ei ole määruskaebusele vastanud. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659, § 667 lg-le 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
29.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu määrus on põhjendamata ning üldsõnaline, lisaks on maakohus menetlemisel rikkunud mitmeid olulisi menetlusnorme.
30.PankrS § 175 lg 11 kohaselt on võlgniku kohustustest ennetähtaegne vabastamine kohtu diskretsioonotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire.
31.Vaidlustatud määruses on maakohus asunud järgnevale seisukohale: 1) Kohtu hinnangul on F.D täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning arvestades igakuise sissetuleku suurust teinud proportsionaalseid makseid PankrS § 173 lg 3 ja 4 sätestatud ulatuses usaldusisiku kontole; 2) Võlgnik on 05.09.2016 andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgniku selgituste kohaselt on ta otsinud tulutoovamat tegevust, kuid suurimaks takistuseks on pidevalt halvenev tervis. 3) Kohtul puudub alus kahelda, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta.
32.Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtul maakohtu diskretsiooni võimalik kontrollida, kuivõrd määrus on põhjendamata ning maakohtu otsustuse kujunemine ei ole jälgitav. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning võlgniku kohustustest ennetähtaegselt vabastanud ennatlikult.
33.Maakohus on ebapiisavalt rakendanud ja ka rikkunud uurimisprintsiipi (TsMS § 477 lg 7) ning kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8, § 436 lg 1 ja § 465 lg 2 p 8).
34.PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
35.Määruses ei ole põhjendatud, mille alusel kohus järeldusele jõudis, et võlgnik on teinud usaldusisiku kontole proportsionaalseid makseid ning oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teatas võlgnik 09.10.2014 maakohtule, et on võlausaldajate jaoks kontol EE47420478604393501 hoiustanud 410
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-64031 eurot (II kd, tlk 261). Maakohtule 18.11.2014 esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on 410 eurot 09.10.2014 kontole üle kantud Viigimari OÜ poolt (III kd, tlk 14).
36.Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud ja võlgnik iseenda usaldusisikuks määratud 01.04.2013 kohtumäärusega (I kd, tlk 187 jj). Võlgnik on 09.10.2014 maakohtule teatanud võlausaldajatele hoiustatud 410 eurost, kuid selle summa ulatuses väljamakseid teostanud asjas 05.09.2016 peetud istungi ja kohtule 16.09.2016 võlgnevuste tabeli (III kd, tlk 177) esitamise vahepeal, kuivõrd veel istungil on võlgnik kinnitanud, et tema kontol on deponeeritud 400 eurot (III kd, tlk 174 pöördel).
37.Sealjuures ei ole maakohus käsitlenud seda, kas väljamaksed võlausaldajatele on tehtud vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele. Võlgnevuste tabelit ja võlgniku poolt 20.11.2014 tehtud väljamaksete ettepanekut (III kd, tlk 11) võrreldes nähtub, et Swedbank AS-le väljamakstud summa on ettepanekus toodud summaga võrreldes vähenenud. Sellekohaseid selgitusi asja materjalid ei sisalda.
38.Lisaks ei selgu, millisel põhjusel on võlgnik 16.09.2016 võlgnevuste tabelis AS SEB Pank nõude märkinud aegunuks ja kajastanud 0 euro suurusena. Tsiviilasja materjalidest ei ole tuvastatavad ka võlgniku abikaasa poolt Bigbank AS nõude ülevõtmist kajastavad tõendid.
39.Maakohtu määrusest ei selgu, millisel põhjusel on kohus otsustanud kajastada nii võlausaldajate isikuid ja kui võlgniku kohustuste jääke erinevalt võlgniku poolt 16.09.2016 esitatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik selgelt aru saada, milline on lõplik kohustuste summa, millest vabastamist võlgnik taotleb. Võlgnevuste tabeli järgselt on kohustuste kogusumma 656 324,01 eurot, maakohus on võlgniku vabastanud kohustustest kogusummas 677 872,64 eurot (resolutsiooni punkt 2), kuid määruses (asjaolud ja taotlused) märkinud, et seisuga 16.09.2016 on võlausaldajate nõuded võlgniku vastu kokku summas 528 500,72 eurot.
40.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
41.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
42.Vaidlustatud määrusest ei selgu, kuidas maakohus eelnimetatud kohustuste täitmist kontrollis ning mille alusel veendus nende nõuetekohases täitmises. Lisaks ei sisalda määrus põhjendust, miks puudub kohtul alus kahelda, et võlgnik on oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta esitanud tõeseid andmeid.
43.Maakohus on küll määruse tegemisel tuginenud võlgniku selgitustele tulutoovama tegevuse otsimise kohta, kuid jätnud tähelepanuta, et võlgnik ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Tsiviilasja materjalide kohaselt kohustas maakohus võlgnikku 04.05.2015 määrusega esitama kõik tõendid mõistlikult tulutoova tegevuse või töökoha otsimise kohta (III kd, tlk 87). Tsiviilasjas 05.09.2016 peetud istungil kordas Swedbank AS oma taotlust vastavate tõendite saamiseks, millele võlgnik vastas, et midagi saab ta esitada (III kd, tlk 174 pöördel), kuid ei ole tõendeid kohtule esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on seega ebaselge, kas võlgnik on tulutoovamat tegevust otsinud või mitte.
44.Seoses kohustusega anda teavet oma sissetulekute ja vara kohta ning võlausaldajate korduvate taotlustega saada võlgniku kõigi kontode väljavõtted alates 01.04.2013 juhib ringkonnakohus tähelepanu järgnevale. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku 2 pangakontot Swedbank AS-s ja 1 konto SEB Pank AS-s (I kd, tlk 99). Maakohus kohustas võlgnikku esitama võlgniku kõigi arvelduskontode väljavõtted
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-64031 perioodil 01.01.2013-04.03.2015 (III kd, tlk 87, 04.03.2015 määrus) ning perioodil 05.03.2015-27.04.2016 (III kd, tlk 152, 28.04.2016 kiri).
45.Väljavõtted nõutud perioodide kohta on sealjuures esitatud vaid võlgniku väitel 07.10.2014 avatud konto kohta, millel oli deponeeritud võlausaldajatele väljamaksmisele kuulunud summa (III kd, tlk 11). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks väljavõtted esitanud teise talle kuuluva konto (III kd, tlk 154, 05.05.2016 vastus maakohtule) kohta ajavahemikul 19.03.2015-06.10.2015. Lisaks ei selgu võlgniku vastusest, mis on saanud kolmandast kontost, mille väljavõtteid on võlgnik esitanud ainult perioodi 01.01.2013-21.03.2015 kohta (III kd, tlk 98-100). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega üheselt selge, kui palju kontosid võlgnikul kohustustest vabastamise menetlusest alates olemas oli, menetluse jooksul kasutuses on olnud ja kas kohtule on esitatud kõigi kontode väljavõtted.
46.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Eeltoodust tulenevalt saab kohus käesolevas menetluses mh teha järelepäringuid krediidiasutustele ja nende filiaalidele.
47.PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
48.Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgnik maakohtule selgitanud, et seoses oma terviseseisundiga ei ole tal olnud võimalik tasuvamat tööd leida või teha (II kd, tlk 261) ning et ta on alates 04.03.2016 haiguslehel (III kd, tlk 132).
49.Maakohus on võlgnikku 04.03.2015 määrusega kohustanud esitama tõendi tervisliku seisundi kohta, millest nähtuks mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise takistus (III kd, tlk 87) ning tõendi alates 04.03.2016 haiguslehel oleku kohta (III kd, tlk 152). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud erinevaid tõendeid tervisliku seisundi kohta 2013.a., 2014.a. ja 2015.a. jaanuarikuus, kuid ei ole tõendanud väiteid järjest halveneva tervisliku seisundi kohta edasisel perioodil ega haiguslehel olemise kohta alates 04.03.2016. Ringkonnakohtu hinnangul on seega ebaselge, kas esinevad võlgniku poolt nimetatud erilised asjaolud, mis takistavad objektiivselt tasuvama töö leidmist ja tegemist.
50.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Swedbank AS palunud maakohtul hinnata, kas võlgnik on tema tervislikku seisukorda arvestades teinud endast kõik oleneva mõistlikult tasustava ametikoha leidmiseks või on võlgnik rikkunud sellekohast pankrotiseadusest tulenevat kohustust (III kd, tlk 150). Maakohus vaidlustatud määruses võlgniku terviseseisundiga seonduvat käsitlenud ei ole, jättes seega esitatud taotluse lahendamata.
51.Riigikohus on PankrS § 175 lg 11 tõlgendamisel asunud seisukohale, et: /„Kolme aasta jooksul võlausaldaja nõude rahuldamist üksnes 0,3% ulatuses ei saa pidada PankrS § 175 lg 11 tähenduses nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses, vaid see on marginaalne summa. Kui nõude täitmine arvestatavas ulatuses kui obligatoorne eeldus puudub, ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust sellele, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt. Samuti puudub vajadus tuvastada seda, kas esinevad PankrS § 175 lg 2 ja 4 järgsed võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsed alused.“/ (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-19-16, p 13).
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-64031
52.Arvestades eeltoodut tuli maakohtul põhjendada, miks on kohtu hinnangul käesoleval juhul õigustatud võlgniku ennetähtaegne kohustustest vabastamine, kuigi võlgnik on väljamakseid teinud vaid 410 euro ulatuses, mis moodustab vaidlustatud määruse resolutsioonis märgitud võlakohustuste kogujäägist 0,06%.
53.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelmärgitud ebaselgeks jäänud asjaolud välja selgitada, kogudes vajadusel ise tõendeid või nõudes neid võlgnikult. Maakohtul tuleb võlgniku avalduse lahendamisel hinnata, kas võlgniku ennetähtaegne kohustustest vabastamine on tema poolt nimetatud asjaoludest tulenevalt põhjendatud ja võimalik.
54.Juhul, kui maakohus leiab, et võlgniku avaldust ei ole võimalik rahuldada, tuleb kohtul lahendada võlausaldajate poolt esitatud taotlus uue usaldusisiku määramiseks ning praeguse usaldusisiku vabastamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et PankrS § 172 lg 6 2. lausest tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida, kas võlgnik iseenda usaldusisikuna täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS § 172 sätestatud kohustuste täitmisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-16 p 18).
55.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel arutamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.