10.12.2018.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-17-2965
Tsiviilasi
JREA GROUP OÜ avaldus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (töövaidlusasi nr 4-1/2112/16, hageja V T)
Menetlusosalised, esindajad Hageja: V T, ik: xxxx Hageja lepinguline esindaja: advokaat Heiki Kuningas Kostja: JREA Group OÜ, registrikood 14087401 Kostja lepinguline esindaja: Deivi Vaht, Deivi Vaht Õigusbüroo Hagi hind
2842,88 eurot
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. I Hageja nõuded ja seisukohad.
1.Hageja palub mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 2250,60 eurot, puhkusehüvitis 218,50 eurot, 31. juuliks 2017 sissenõutavaks muutunud viivis 176,25 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,022% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
2.Poolte vahel sõlmiti 02.08.2016.a. tööleping tähtajaga 02.08.2016.a. kuni 08.09.2016.a. Töötasuks lepiti kokku 14,52 eurot tunnis (bruto). Töötamise kohaks oli xxxx. Leping lõppes tähtaja saabumisega. Lepingut ei öeldud üles seaduses sätestatud korras. Töötaja töötas tööandja juures kokku 155 tundi. Arvestades tunnitasu suurust, kohustus tööandja tasuma töötasu 2250,60 eurot. Hageja kontole on tasutud vaid lähetusraha 667 eurot ja ,,makedoonia raha’’ 800 eurot. Päevaraha kanti hageja kontole seoses tööga eelmisel objektil ning ei seondu käesoleva vaidlusega. Makedoonia raha oli mõeldud makedoonlaste töötasuks.
3.Hageja on seisukohal, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamata jätmine ei piira antud juhul tema õigust hagi esitamiseks. Vaidlus on selles, kas kostja poolt hageja kontole kantud lähetusraha summas 667 eurot ja makedoonia raha summas 800 eurot on töötasu. Jääb arusaamatuks, miks oli ülekandele töötasu asemel märgitud lähetusraha ja makedoonia raha. Lähetusraha aluseks olevad dokumendid ei saa olla hageja käes. Hageja töötas xxxx, mistõttu oli tal võimalus lähetusraha saada. Tööandja arvestab töötasu välja brutopalgana, millelt peetakse kinni tulumaks ja teised maksud. Seetõttu esitatakse töötasu nõuded brutopalgana.
4.Vaidlus on selles, kas kostja poolt hageja kontole kantud lähetusraha summas 667 eurot ja makedoonia raha summas 800 eurot on töötasu. Kostja pole esitanud ühtegi arusaadavat ja usutavat põhjendust, miks oli ülekandele töötasu asemel märgitud lähetusraha ja makedoonia raha, mitte töötasu. Ülekande pealkiri ja selle sisu ei pruugi kokku langeda. Töötasu korral kohustub tööandja tasuma maksud, milleks on kogumispension, töötuskindlustusmaks, kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaks. Seega peavad maksuametis kajastuma andmed töötajale makstud töötasu kohta. Puuduvad andmed, mis tõendaksid töötasu maksmist. Kui tööandja pole tasunud sotsiaalmaksu ja pole kinni pidanud tulumaksu, siis ei ole tegemist töötasuga, vaid muu tehinguga. Hageja pangakontolt nähtuvalt on kostja kandnud hageja kontole lähetusraha summas 667 eurot ja makedoonia raha summas 800 eurot. Hageja esitas MTA tõendi perioodi 01.01.2016 kuni 31.01.2017.a. kohta, millest nähtuvalt ei ole kostja töötasu hagejale maksnud. Seega ei saa nimetatud summasid töötasuna käsitleda.
5.Kostjal on hagejale tasumata puhkuse tasu. Tööandja on kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Puhkushüvitis tuleb arvestada 2,92 päeva eest, sest hageja töötas perioodil 02.08 – 08.09.2016. Puhkusehüvitis kokku moodustab 218,50 eurot. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Töötajal tekib õigus nõuda tööandjalt rahaliste kohustuste täitmist. Tööandja peab maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise jne). Lisaks tuleb tal hüvitada töötajale tööülesannete täitmisega seotud kulud, eelkõige lähetusega seotud kulud.
Viivis tuleb arvestada saamata töötasu ja puhkusetasu eest summas 2469,10 eurot. Viivise arvestus algab 09.09.2016. Viivis perioodi 09.09.2016 kuni 11.07.2018 eest moodustab 362,96 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis kohustuse kohase täitmiseni. II Kostja seisukohad.
6.Kostja leidis, et töövaidluskomisjoni 24.01.2017 a. otsusega väljamõistetud töötasu s.o 1503.- eurot ületavas osas töötasu nõude esitamine hagimenetluses on lubamatu, sest TVK otsus töötasu nõudes 1503.- eurot ületavas osas on hageja jaoks jõustunud. Samamoodi on jõustunud viivise välja mõistmata jätmine. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja poolt 1503.- eurot ületavas osas kohtusse esitatud töötasu ja viivise nõue jätta läbi vaatamata.
7.Kostja vaidleb ka hageja ülejäänud nõudele vastu. Kostja on hagejale ülekannetega tasutud 1700.- eurot 01.08.2016 a., 8300.- eurot 22.08.2016 a. ja 667.- eurot 25.08.2016 a. Seega on hageja töötasu kostja poolt nõuetekohaselt tasutud. Kuna kostja eelmine juhatuse liige on hagejale tasunud töötasu rohkem kui lepinguga kohustatud, on kostja poolt üleliigse 997.- euro tasumisega kaetud ka hageja puhkusetasu nõue. Lisaks on arusaamatu, miks hageja nõuab väljamaksmiseks brutopalka. Kostja vaidleb vastu, et kostja poolt tasutud 667 eurot oleksid lähetusrahad eelmistel objektidel seonduvaga ja 800 eurot on teiste isikute palkadeks. Vaatamata pangaülekannete selgitustele, oli tegemist töötasuga. Töötegemise kohaks oli xxxx. Seega ei ole tegemist välislähetusega ja 667 eurot ei ole lähetusraha. Kui Eesti tööandja lepib töötajaga kokku töötamise kohana xxxx, siis Eestist xxxx sõites töötaja töölähetusse ei suundu. Kostja ei tunnista töölähetusrahade maksmist. Kui hageja väitel kandis kostja 667 eurot töölähetuskuludena, siis pidi ta seda tegema kuludokumentide alusel.
8.Hageja jaoks on tuvastatud ja jõustunud asjaolu, et tema töötasu nõude suurus tööandja vastu saab käesolevas menetluses olla 1503 eurot. Viivise nõue on TVK otsuse kohaselt jäänud rahuldamata, mistõttu ei ole ka viivise nõuet võimalik käesolevas kohtumenetluses esitada. Tööandja vaidlustas töövaidluskomisjoni töö- ja puhkuse tasu arvestuses tehtud vea, välja maksmisele kuulus mitte bruto - 14,52 €/h vaid netopalk. MTA tõend ei tõenda kohustuse täitmist, vaid on teabeallikas lähtuvalt maksuõiguslikest küsimustest. Hagejale üle kantud 800 eurot on töötasu eest. Oluline on teostatud ülekande tegelik majanduslik sisu, mitte pangaülekande selgitus. Eluliselt usutav ei ole, et kui tööandja edastas töötajale 20.08.2016 a. sõnumi, mida pidas töölepingu ülesütlemise tahteavalduseks, oleks ta töötajale peale seda, s.o 22 08.2016 a. kandnud üle teiste töötajate töötasu. Arvestades tööandja poolt edastatud sõnumi saatmise aega ja sisu töötajale, tuleb eluliselt usutavaks pidada kostja selgitust, et antud raha on kantud töötasuna just seetõttu, et tööandja arvas töösuhte töötajaga lõppenud olevaks ning tasus talle maksmisele kuuluva töötasu. III Kohtu seisukoht ja põhjendused.
13.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Poolte vahel on vaidlus selle üle, millise nõude esitamine hageja poolt on käesolevas menetluses lubatav. Nimelt on töövaidluskomisjon mõistnud 17.01.2017.a. otsusega (TVK toimik lk 3 jj) tööandjalt (käesolevas menetluses kostja) töötaja (hageja) kasuks välja töötasu 1503.- eurot ning puhkusehüvitise 218,50 eurot. Rahuldamata jäeti nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, töölepingu lõpetamise nõue ning hüvitise ja viivise nõue. Taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluses esitas tööandja. Käesoleva töövaidluse algatamise hetkel kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Eeltoodust tulenevalt saab hageja esitada kohtule samad nõuded, mille töövaidluskomisjon on rahuldanud, kuna otsuse muus osas vaidlustamata jätmisega töötaja poolt, töövaidluskomisjoni otsus muus osas jõustus. Kostja on kohtule esitatud avalduses palunud töövaidlusasi läbi vaadata töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud palganõude ja puhkusetasu osas. Hageja (töötaja) töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Seega saab hageja maksimaalseks nõudeks olla töötasu 1503.- eurot ning puhkusehüvitis 218,50 eurot. Muus osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 2250,60 eurot, puhkusehüvitise nõudes summas 218,50 eurot ning viivise nõudes. Maakohus vaatab hageja nõude läbi töötasu 1503.- euro ning puhkusehüvitise 218,50 euro nõude osas.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 02.08.2016.a. tööleping (TVK toimik lk 36-38). Lepingu kohaselt sõlmiti leping perioodiks 02.08.2016.a. kuni 08.09.2016.a. Töö tegemise kohaks oli xxxx ning töötaja ametikohaks ehitaja. Pooled leppisid kokku, et töötaja töötasuks on 14,52 eurot tunnis (bruto). Poolte vahel ei ole vaidlust, et töötaja töötas tööandja juures kokku 155 tundi (kd I lk 164 p 4 ning kd II lk 4 p 9).
16.Töötasu 155 tunni eest on 2250,60 eurot (155x14,52). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et summasid tuleb käsitleda brutona. Tuvastamist on leidnud, et tööandja on töötajale teinud järgmised maksed: 22.08.2016.a. summas 800.- eurot selgitusega ,,makedoonia raha’’; 25.08.2016.a. 667.- eurot selgitusega ,,päevarahad bodo varv’’ (TVK toimik lk 21-22) ning 01.08.2016.a. 1700.- eurot selgitusega ,,Ostu-müügileping 001’’ (TVK toimik lk 41). Kokku on tööandja töötajale tasunud 3167.- eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas nimetatud summasid saab käsitleda töötasuna või on summad töötajale kantud muul eesmärgil.
17.Riigikohus on enda praktikas leidnud, et töölähetuse päevaraha ei ole käsitatav palgana. Päevarahana tehtud väljamakseid tuleb käsitada palgatuluna olukorras, kus töölähetused ei ole tuvastatud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-117-11). TLS § 21 lg 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Lähetusse saatmine tuleb tööandja ja töötaja vahel kokku leppida. Asja materjalidest ei tulene, et poolte vahel sellist kokkulepet oleks olnud. Hageja ei ole tõendanud, et teda lähetusse saadeti. Kohtu hinnangul tuleb päevaraha käsitleda töötasuna, kuna päevaraha tasumise vajadus tõendamist leidnud ei ole. Kohus leiab, et samal põhjusel tuleb töötasuna käsitleda ka töötaja kontole tasutud 800.- eurot selgitusega ,,makedoonia raha’’. Sel põhjusel ei käsitle kohus kostja taotlust 800.- euro tasaarvestamiseks. Kuivõrd kostja on kinnitanud, et summad on tasutud hageja töötasu katteks ning et kostjal puudub teave ja dokumentatsioon, et summad oleks kantud teiste isikute töötasu ja lähetusraha katteks, ei saa kostjal lasuda vastupidise tõendamise koormust. Hagejal tulnuks tõendada asjaolu, et teda on lähetatud või et tema kontole on makstud teiste isikute töötasu. Hageja seda teinud ei ole. Samuti ei ole hageja vastavasisulised põhjendused eluliselt usutavad. Lähtudes Riigikohtu senisest praktikast, asub maakohus seisukohale, et vastupidise tõendamata jätmisel tuleb tööandja poolt töötajale tasutud summasid käsitleda töötasuna.
18.Tööandja on töötaja kontole tasunud 01.08.2016.a. 1700.- eurot selgitusega ,,Ostumüügileping 001’’. Tööandja poolt esitatud vastuses hagiavaldusele on märgitud, et 1700.eurot on samuti tasutud töötasuna. Hageja nimetatud väitele vastuväidet esitanud ei ole. Hageja on kohtuistungil selgitanud vaid, et summa on kantud päev enne töölepingu sõlmimist ostumüügilepingu alusel. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et ostu-müügileping poolte vahel sõlmiti ja millise sisuga see leping oli. Kostja on hagejale töötasuna tasunud seega kokku 3167.- eurot, mis ületab hageja lubatavat (vt kohtuotsuse p 14) töötasu ning puhkusehüvitise nõuet.
19.Kohus nõustub kostja põhjendustega selle kohta, et hageja ei saa enda nõuet põhistada maksuõiguslike vastuväidetega. Töötasu või ka võimalike päevarahade deklareerimata jätmine ei muuda iseenesest nende tehingute sisu.
20.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
21.Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
1.Muuta Viru Maakohtu 10. detsembri 2018 otsust osaliselt hagi rahuldamata jätmise ulatuses osas, rahuldada hagi osaliselt summas 1222 eurot 10 senti ning lõpetada menetlus V Ti hagis JREA GROUP OÜ vastu töötasu 447 eurot väljamõistmiseks. Muuta menetluskulude jaotust.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 10. detsembri 2018 otsus muutmata.
3.2.Välja mõista JREA GROUP OÜ-lt V Ti kasuks töötasu 1003 eurot 60 senti ja puhkusetasu 218 eurot 50 senti, kokku 1222 eurot 10 senti.
3.3.Välja mõista JREA GROUP OÜ-lt V Ti kasuks viivis perioodi 01.08.2017 – 18.03.2019 eest 159 eurot 38 senti ning alates 19.03.2019 kuni põhivõlgnevuse 1222 eurot 10 senti tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.4.Lõpetada menetlus V Ti hagis JREA GROUP OÜ vastu töötasu summas 447 eurot väljamõistmiseks.“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Rahuldada vandeadvokaadi abi Heiki Kuningase 5. novembri 2018 ja 22. veebruari 2019 taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt.
7.Määrata riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruseks Advokaadibüroo Objartel & Partnerid vandeadvokaadi abi Heiki Kuningase poolt V Tile tsiviilasjas nr 2-17-2965 osutatud õigusabi eest 642 eurot, sh käibemaks 20% summas 107 eurot.
8.Saata otsuse resolutsiooni p-d 6 ja 7 Advokaadibüroole Objartel & Partnerid ja Rahandusministeeriumile.
9.Välja mõista V Tilt riigituludesse riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 642 eurot.
10.V Til tasuda riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 642 eurot kuue osamaksega aasta jooksul, kusjuures esimene osamakse 107 eurot tasuda käesoleva otsuse jõustumisele järgneva kuu 20. kuupäevaks. Järgmised viis osamakset tasuda üle ühe kuu 20. kuupäevaks. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 642 eurot tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole SEB Pank AS is nr EE351010052031000004, Swedbank AS is nr EE522200221013264447 või Nordea Bank AB Eesti filiaalis nr EE401700017002872300 unikaalse viitenumbriga 99919700012843. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2 17-2965. 10.12.2018 kohtuotsus 2-17-2965 jõustus osaliselt 18. aprillil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Referent
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.