Aktsiaseltsi Trigon Asset Management hagi OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i vastu 29.06.2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktsiaselts Trigon Asset Management (registrikood 11339670, asukoht Pärnu mnt 18, 10141 Tallinn; e-post: [email protected]) Hageja esindajad: vandeadvokaat Hannes Vallikivi (e-post: [email protected]), vandeadvokaat Andres Siigur (e-post [email protected]), vandeadvokaat Priit Lember (e-post: [email protected]) Kostja: OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS (registrikood 10592898, asukoht Pronksi tn 19, 10124 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja esindaja: vandeadvokaat Tauno Tark (e-post [email protected])
Resolutsioon
1.Jätta aktsiaseltsi Trigon Asset Management hagi OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i vastu 29.06.2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 03.08.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega keelati OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-il aktsiakapitali suurendamine 29. juuni 2018 aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud põhikirja punktide 4.7 ja 4.8. alusel ja nõukogu otsuste alusel OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i aktsiakapitali suurendamiste äriregistrisse kandmine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista aktsiaseltsilt Trigon Asset Management välja OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i kasuks põhjendatud menetluskulu 8900 (kaheksa tuhat üheksasada) eurot, mis sisaldab riigilõivu 50 (viiskümmend) eurot ja õigusabikulusid 8850 (kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb aktsiaseltsil Trigon Asset Management tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (8900 eurot) OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-ile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on aktsiaseltsi Trigon Asset Management hagi OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i vastu 29.06.2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hageja esitas avalduse, millega palub võtta vastu AS Trigon Asset Management hagi tagasivõtmine, jätta 6. juulil 2018 esitatud hagi läbi vaatamata, määrata kindlaks menetluskulude jaotus, jätta poolte menetluskulud nende enda kanda, sõltumata muude menetluskulude jaotusest jätta OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i kanda menetluskulud, mis seonduvad
3.augusti 2018 kohtumäärust puudutanud määruskaebemenetlusega; kostja 5. septembri 2018, 12. septembri 2018 ja 18. septembri 2018 hagi tagamise tühistamise taotluste menetlemisega; ja kostja 5. septembri 2018 vastuhagi ning sellele 25. septembril 2018 hageja poolt esitatud seisukohtadega. Hageja toob esile, et 12.10.2018 OEG börsiteate kohaselt on OEG viinud lõpule väikeaktsionäridelt aktsiate ülevõtmise ning aktsiaseltsi ainuaktsionäriks on Xxxx AS. Määruse põhjendused
2.Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 425 lg 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Kohus, tutvunud hagi tagasivõtmise taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seoses hageja poolt hagi tagasi võtmisega.
3.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle ja lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuivõrd hageja võttis hagi tagasi, tuleb juhindudes TsMS § 168 lg-st 4 jätta menetluskulud hageja kanda.
4.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Kostja palub määrata, et Olympic Entertainment Group AS-le hüvitatavad menetluskulud on 155 328,85 eurot, mõista need välja aktsiaseltsilt
Trigon Asset Management Olympic Entertainment Group AS-i kasuks ning mõista aktsiaseltsi Trigon Asset Management poolt tasumisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktsiaseltsilt Trigon Asset Management Olympic Entertainment Group AS-i kasuks välja viivis vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras. Kostja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: • Advokaadibüroost Sorainen lepinguliste esindajate tööga seonduvad kulud kokku summas 44 331 eurot. Tsiviilasjale kulus kokku 193,60 tundi (0,1h = 6 min). Esindajate keskmine tunnitasu on 229 eurot. • Advokaadibüroost Weil, Gotshal & Manges LLP lepinguliste esindajate tööga seonduvad kulud kokku 107 331,75 eurot. Tsiviilasjale kulus kokku 207,1 tundi (0,1h = 6 min). Keskmine tunnitasu on 518 eurot. • Õigusabi osutamisega seonduvad otsesed kulud summas 3 666,10 eurot.
5.Kostja põhjendab, et kuna huvitatud isikuteks on välisriigi äriühingud, Eesti asjakohased õigusaktid põhinevad olulises osas välisriigi õigusel ning vastavat rakenduspraktikat Eestis napib, oli vältimatult vajalik kaasata ka välisriigi õigusnõustaja. Kostja leiab, et kaasatud Weil, Gotshal & Manges LLP advokaadid on kostja lepingulised esindajad TsMS § 218 lg 1 mõttes. Hageja esitas vastuväite, et Weil, Gotshal & Manges LLP advokaadid ei ole kohtumenetluses kostjat esindanud ja nad ei ole TsMS § 218 mõistes lepingulised esindajad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Weil, Gotshal & Manges LLP advokaadid ei ole kohtumenetluses kostjat esindanud ning nad ei ole TsMS § 218 mõistes lepingulised esindajad. Weil, Gotshal & Manges LLP advokaate võidi kasutada õigusnõustajatena, kuid tulenevalt TsMS § 175 lg-st 2 nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega Advokaadibüroo Weil, Gotshal & Manges LLP lepingulise esindajate tööga seonduvad kulud summas 107 331,75 eurot ei kuulu hüvitamisele.
6.Kostja on menetluskulude nimekirjas toonud eraldi välja õigusabi osutamisega seotud otsesed kulud summas 3666,10 eurot. Kostja otsesed kulud seonduvad menetlusdokumentide tõlkimise ja hagi tagamise määruse vaidlustamisel tasutud riigilõivuga. Seoses olulise ajasurvega on tõlkimisega tegelenud Soraineni juristi abid. Tõlkekulud olid vältimatud, arvestades, et kostja tegelikud kasusaajad on välisriigi ühingud ning kostjat esindas menetluses ka välisriigi advokaadibüroo. Hageja esitas tõlkekuludele vastuväite. Dokumentide, suhtluse jms eesti keelest inglise keelde ning vastupidi tõlkimine ei ole põhjendatud ega vajalik, sest kostja on eestlasest juhatuse liikmetega Eesti äriühing, keda esindas Eesti advokaadibüroo. Tõlketöö ei ole määratletav õigusteenusena ega ole hõlmatud TsMS § 175 lg-ga 1. Sellise „õigusteenuse“ osutamine on kostjat esindanud advokaadibüroole keelatud: advokatuuriseaduse § 40 lg 3 kohaselt ei või advokaadibüroo kaudu või vahendusel õigusteenust osutada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed (v.a patendivolinikud). Kostja menetlusdokumendi punkti 7 kohaselt on teadmata ulatuses kostjale „õigusteenuse“ nime all teenust osutanud hoopiski juristid, kes ei ole advokatuuri liikmed, kes ei tohi seetõttu sellist teenust osutadagi ning kes ei ole ka kostja lepingulised esindajad antud kohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et kostja on eestlasest juhatuse liikmetega Eesti äriühing, keda esindas Eesti advokaadibüroo ning tõlketöö advokaadibüroo juristide või juristide abide poolt ei ole määratletav õigusteenusena. Informatsiooni vahetamine ja/või jagamine
tegelike kasusaajatele, huvitatud isikutele ja kostja omanikele ei ole käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega seonduv kulu, kuna nimetatud isikud ei ole menetlusosalised. Tulenevalt eeltoodust ei ole tõlkekulude hüvitamine põhjendatud ega vajalik. Põhjendatud on hagi tagamise määruse vaidlustamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, mis kuulub hageja poolt vastaspoolele hüvitamisele.
7.Kostja taotleb Advokaadibüroo Sorainen lepinguliste esindajate tööga seonduvate kulude hüvitamist summas 44 331 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on esitanud menetluses kokku 6 menetlusdokumenti: 1) 09.08.2018 määruskaebus Harju Maakohtu 03.08.2018 hagi tagamise määrusele 2) 24.08.2018 kostja seisukoht hageja 17.08.2018 vastusele 3) 05.09.2018 taotlus hagi tagamise tühistamiseks, vastus hagiavaldusele ja kostja vastuhagi 4) 12.09.2018 täiendus kostja vastusele 5) 18.09.2018 seisukoht menetlustähtaja pikendamise osas 6) 02.10.2018 kostja seisukoht hagi tagamise tühistamise osas. Eeltoodust nähtub, et sisulised menetlusdokumendid on ainult 05.09.2018 ja 12.09.2018 kuupäeva kandvad dokumendid, ülejäänud menetlusdokumendid on kõik menetluslikud taotlused või seisukohad menetluslikele taotlustele.
8.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole kohus kostjalt küsinud seisukohta hageja 17.08.2018 vastusele (24.08.2018 menetlusdokument), menetlustähtaja pikendamise osas (18.09.2018 menetlusdokument) ja hagi tagamise tühistamise osas (02.10.2018 menetlusdokument). Seega 6-st menetlusdokumendist 3 on esitatud kostja enda initsiatiivil. Riigikohus on lahendi 3-2-1-158-12 p-s 12 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja kulusid, mis tekkisid kassatsioonikaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostjad ei olnud kohustatud kassatsioonikaebusele vastama. Tulenevalt Riigikohtu lahendist ja arvestades asjaolu, et kostja on nimetatud menetlusdokumendid omal initsiatiivil esitanud, asub kohus seisukohale, et 24.08.2018, 18.09.2018 ja 02.10.2018 menetlusdokumentidega seotud kulu väljamõistmine vastaspoolelt ei ole põhjendatud ja vajalik.
9.Hageja on esitanud vastuväited järgmistele lepinguliste esindajate toimingutele: börsiteadete koostamine ning kohtumenetlusest avalikkuse teavitamine ei ole õigusteenus, mis oleks seotud kostja esindamisega käesolevas kohtumenetluses (tegevused 13.08.2018, 14.08.2018, 16.08.2018, 05.09.2018, 22.10.2018 jm); aktsiate väärtuse analüüs ei ole seotud käesoleva kohtumenetlusega (esindajate tegevused 03.09.2018); 10. septembri 2018 OEG üldkoosoleku ja sellel osalenud isikute esindusõigusega seonduv ei puutu käesolevasse kohtumenetlusse (kostja esindajate tegevused 06.09.2018); kostja esindajad on kulutanud kümneid tunde suhtlemiseks ja nõupidamiseks advokaadibürooga Weil, Gotshal & Manges LLP. Nimetatud advokaadibüroo ei ole kostja (esindajate klient) ega kostja lepinguline esindaja. Käesolev kohtumenetlus toimus Eestis, Eestis asuvate ja registreeritud menetlusosaliste vahel ning Eesti õiguse alusel. Kui kostja vajas lisaks enda lepingulistele esindajatele täiendavat kohtumenetluse - välist õigusteenust, oli see tema vaba valik. Kostja esindajad on perioodil 02.10.2018-18.10.2018 kulutanud 25,9 töötundi kompromissi arutamisele ja hageja kompromissiettepanekutele vastamisele. Kostja vastused ja seisukohad kompromissi osas piirdusid lühikeste e-kirjadega 2., 4. 5. ja 18. oktoobril 2018. Põhjendatud ja vajalik ajakulu eeltoodud tegevusteks ei saa ületada 5 tundi. Hageja vastav ajakulu oli 4,5 tundi. Kohus nõustub hagejaga, et börsiteadete koostamine, kohtumenetlusest avalikkuse teavitamine, aktsiate väärtuse analüüs, 10.09.2018 OEG üldkoosoleku ja sellel osalenud
isikute esindusõigusega seonduv, suhtlemine ja nõupidamine advokaadibürooga Weil, Gotshal & Manges LLP ei ole seotud kostja esindamisega käesolevas kohtumenetluses, mistõttu ei ole selle kulu väljamõistmine põhjendatud.
10.Kostja menetluskulude nimekirja lisa 1 kirjed on välja toodud kuupäeva põhiselt ja seetõttu sisaldavad mitmeid erinevaid toiminguid. Õigusteenust, mis sisaldab muuhulgas määruskaebuse koostamisega seotud toiminguid on tehtud kokku mahus 26,2 tundi ning hagi vastuse ja täiendava vastuse koostamisega seotud toiminguid on kokku 100,5 tundi. Toimikust nähtub, et 09.08.2018 menetlusdokumendi sisuline osa moodustab 4 lehekülge, 05.09.2018 menetlusdokumendi sisuline osa moodustab 13 lehekülge (ilma vastuhagi osata) ja 12.09.2018 menetlusdokumendi sisuline osa 1,5 lehekülge. Kohus arvestades eeltoodut, esitatud hagi ja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, suhtlemist esindatavaga, kohtuväliselt peetud läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, on seisukohal, et määruskaebusega seotud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu on 13 tundi, hagi vastuse ja täienduse ajakulu 41 tundi ja kompromissiga seotud läbirääkimiste pidamine 5 tundi.
11.Avalduse kohaselt osutasid kostja lepingulised esindajad õigusabi teenust keskmiselt hinnaga 229 eurot/tund. Kostja on välja toonud, milliseid tunnihindasid kohus on advokaadibüroo Soraineni advokaatide puhul varasemalt lugenud põhjendatuks. Kostja põhjenduste kohaselt on nõue esitatud Eesti ühe suurima noteeritud äriühingu vastu, millel on palju välisriikidest pärit huvitatud osapooli. Hagi tagamine põhjustas kostjale olulist kahju. Hagi esitati ajal, mil kiire ning läbimõeldud reageerimine hageja ja kohtu tegevusele oli määrava tähtsusega seoses käimasoleva väikeaktsionäride aktsiate ülevõtmisprotsessiga. Täiendavalt, arvestades tegelike kasusaajate ning huvitatud isikute rahvusvahelist päritolu, kaasnes menetlusdokumentide kiire eesti-inglise-eesti keelde tõlkimise vajadus ning sellest tulenevalt tavapärasest suurem ressursikulu. Eesti õiguse eripärasid oli vaja selgitada ka välisriigist pärit huvitatud isikule, kes ei ole Eesti õigussüsteemiga sama tuttav kui riigisisesed menetlusosalised. Hageja esitas tunnitasule ja nelja esindaja kasutamisele vastuväite. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus ei ole oma praktikas pidanud üldjuhul põhjendatuks tunnitasu, mis ületab 150 eurot (käibemaksuta). Hageja esindajate võrreldava töö tunnitasu on hageja nimekirjadest nähtuvalt olnud 150 eurot. Puudub põhjus pidada kostja põhjendatud tunnitasu määraks suuremat summat. Hageja möönab, et käesolev vaidlus on olnud nüansside rohke ja ressursimahukas, kuid vastavalt TsMS § 175 lg 3 ei ole põhjendatud nelja lepingulise esindaja kasutamine ning kõigi nelja esindaja kulude hüvitamine. Hagejat esindas menetluses kolm lepingulist esindajat (kes suures osas üksteise tegevusi ei dubleerinud). Ka kostja puhul tuleks lugeda põhjendatud esindajate arvuks kolme esindajat, seetõttu tuleb kohtul kostja menetluskulusid 1⁄4 võrra vähendada. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja on kohtumenetluse kestel läbivalt kasutanud kolme lepingulise esindaja teenust, neljas lepinguline esindaja liitus kohtumenetlusse 19.09.2018 (kd II, lk 4). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 p 25 asunud seisukohale, et üldjuhul ei saa põhjendatud ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu praktikas on peetud mõistlikuks tunnitasuks (ilma käibemaksuta) lahendis nr 3-2-1-115-13 – 120 eurot, 3-2-1-97-16 – 135 eurot, 3-21-120-16 – 150 eurot, 3-2-1-115-14 – 153 eurot, 3-2-1-131-16 - 165 eurot. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas.
Ühe advokaadibüroo tunnitasud võivad olla küll üheks kriteeriumiks, kuid keskmine tunnihind kujuneb ikkagi erinevate advokaadibüroode tunnitasude määrade alusel. Nagu eespool välja toodud, oli kostjaks Eesti äriühing, mille seaduslikud esindajad olid eestlased, kohtumenetlus toimus Eesti õiguse alusel, esitatud dokumendi sisaldasid valdavalt menetluslike taotlusi või seisukohti menetluslikele taotlustele. Välisriigist pärit huvitatud isikud ei olnud menetlusosalised ja seetõttu ei ole ka nendega seotud õigusteenus käesolevas menetluses hüvitatav. Kiiret reageerimist võimaldas kostjal esindajate paljusus. Kohus arvestades eeltoodut ja seda, et sisuliste aruteludeni kohtumenetluse kestel ei jõutudki, leiab, et põhjendatud on lugeda mõistlikuks tunnihinnaks 150 eurot ilma käibemaksuta. Kuivõrd mitme advokaadi poolt koostatud dokumendi või muu menetlustoimingu puhul on keeruline iga advokaadi personaalset panust välja tuua, siis hindas kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust toimingu põhiselt. Arvestades ajakulu ja tunnihinda on põhjendatud ja vajalik õigusabi teenus 8850 (59*150) eurot.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kuna kohus käesoleva määrusega jätab hagi läbi vaatamata hagi tagasivõtmise tõttu, on hagi tagamise alus äralangenud ja hagi tagamise abinõud tuleb tühistada.
13.TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.