3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-11387 andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.07.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kohustada kostjat andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja XXX, Tallinn korteriomandi kinnistusregistri II jaos tema suhtes kehtiva omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomaniku kande tegemiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.02.2017.a lepingu, millega hageja kinkis kostjale vaidlusaluse korteriomandi. Lepingu p 3.1.1 kohaselt kohustus kostja hagejat ülal pidama ja tasuma kõik vajalikud, soovitud elamiskulud (s.o igapäevased tarbeasjad, toit, riided, majapidamiskulud), tasuma lepingu eseme igakuised haldus- ja hoolduskulud (kommunaalkulud), sealhulgas hooldama, kindlustama arstiabi, ravimite ja toiduga nii, et hageja elutingimused ei halveneks, võrreldes lepingu sõlmimise hetke elutingimustega. Lepingu p 3.1.2 kohaselt kohustus kostja vastutama hageja tervisest ja heaolust tulenevate asjaolude eest. Lepingu p 3.1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma kõik hageja tervishoiuga seotud kulud (arstivisiidid, operatsioonid, ravimid jne). 21.02.2017.a sai kostja korteriomandi omanikuks. Kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust. Hageja taganes 05.07.2017.a avaldusega kinkelepingust. Kostja ei ilmunud notari juurde asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostja näitas üles hageja suhtes jämedat tänamatust (kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Kostja on alati hagejaga võimalusel kohtunud ja täitnud oma kohustusi. 2017.a suvest vältis hageja kostjaga suhtlemist ja kohtumist. Hageja keeldus vastu võtmast kostja toitu, keelas kostjal siseneda korterisse ja teatas, et kui hagejal on midagi kostjalt vaja, siis ta annab teada. Kostja tegi kõik, mis õnnestus: maksis kommunaalkulud, tellis hageja palvel kaabeltelevisiooni meistri ja tasus selle eest. Kostja jätkab hageja ülalpidamist ja on valmis tasuma kuni kostja surmani ülalpidamiseks vajalikke summasid ja täitma isiklikult lepingut. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 23.05.2018.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt hageja vande all antud seletuse kohaselt tõi kostja oma kodunt ravimeid, tarbis hageja toiduaineid, varastas kapist hageja asju, viis hageja arsti juurde ainult ühe korra kuue kuu jooksul, võttis hagejalt ära hageja isikudokumendid ja tegutses õigussuhetes hagejaga kiirustades. Vaatamata kohtu ja mõlema poole esitatud küsimustele, ei suutnud hageja täpsustada konkreetseid sündmusi, kostja käitumisakte, tegevusi ja tegevusetusi, episoodide toimumisaegu ja kostja käitumise konteksti ja muid kostja käitumise asjaolusid. Üksnes asjaolu, et kostja ei ostnud hagejale ravimeid alati üksnes hageja juuresolekul, vaid selle asemel kindlustas hagejat ravimitega ka selliselt, et tõi hagejale ravimeid, mille kostja oli ostnud, ei anna alust pidada kostjat lepingu punktis 3.1.1 märgitud kohustust rikkunuks. Hageja vande all antud seletusest ei tulene, et kostja tegu oleks kvalifitseeritav ravimi tasuta üleandmisena ravimiseaduse tähenduses, st vastuolus seadusega. Asjaolu, et kostja tarbis hageja toiduaineid, ei anna alust lugeda kostjat lepingu punktis 3.1.1 kokku lepitud toiduga kindlustamise kohustust rikkunuks. Hageja vajaduste rahuldamisest üle jäänud toidu tarbimine ei ole iseenesest lepingus kokku lepituga vastuolus. Hageja ei ole esile toonud konkreetseid asju, mida kostja väidetavalt
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-11387 hagejalt varastas. Hageja esile toodu ei anna alust seisukohaks, nagu kostja poolt hageja määratlemata asjade äravõtmine oleks põhjustanud hageja elutingimuste halvemist, võrreldes lepingu sõlmimise hetke elutingimustega (lepingu p 3.1.1). Väidetav asjade vargus ei kujuta endast iseenesest kinkelepingu ja ülalpidamiskohustuse rikkumist. Hageja esile toodust ei tulene, et kostja oleks soovinud hageja isikudokumente omastada. Kui hageja isikutunnistus oli vajalik hagejale määratud ravimite ostmiseks, ei saa eeldada, et kostjal oli tahe hageja isikudokumente enda kasuks pöörata. Hageja ei ole esile toonud, et hageja oleks nõudnud kostjalt kostja kasutuses olnud dokumentide ja muude asjade tagastamist. Hageja ei ole esile toonud, millise sagedusega oleks kostja pidanud viima hagejat apteeki ja arsti juurde ning milline ajahulk oleks olnud lepingu punktides 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3 kokku lepitud ülesannete täitmiseks küllaldane või millise tulemuse kostja oleks pidanud saavutama hageja heaolu ja elutingimuste säilitamiseks, võrreldes lepingu sõlmimise hetke elutingimustega. Korteriühistu XXX tõend, pangaväljavõtted, AS Y töökäsk, MF kiri ja tunnistaja TB ütlused tõendavad, et kostja täitis lepingu punktides 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3 kokku lepitud kohustused. Hinnates tõendeid kogumis, on tõendatud, et kostja ei jätnud täitmata kinkega seotud ülalpidamiskohustust ja täitis seda. VÕS § 116 lg-st 4 tulenevalt ei ole lepingust taganemine ilma lepingu rikkumise lõpetamiseks täiendavat tähtaega andmata võimalik. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud, et ta ei ole seadnud tunnistajate ütluste usaldusväärsust kahtluse alla, kuna istungil avaldas hageja esindaja, et tunnistaja TB ütlused ei saa tõendada pooltevahelisi suhteid ja suhtumist, kuna tegemist on kostja abikaasaga ja pole tagatud tunnistaja objektiivsus. Samuti väitis hageja, et MF kirjalik seletus ei puutu asjasse ja seda ei saa käsitleda dokumentaalse tõendina, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta, millega kohus aga ei arvestanud. Istungil andis hageja vande all seletuse, mida tuleb käsitleda tõendina selle kohta, et kostja käis kinkelepingust tulenevaid kohustusi täitmas ainult kaks korda kuus, kuigi kinkelepingu punktis 3.1 on kokku lepitud pideva ja igapäevase ülalpidamiskohustuse täitmine. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks igapäevaselt või pidevalt täitnud lepingu punktist 3.1 tulenevaid ülalpidamiskohustusi. Ei ole eluliselt usutav, et kaks korda kuus visiiti tehes oleks võimalik rahuldada kõik hageja vajadused nii toidu, ravimite kui ka tervishoiuga seonduvalt. Maakohus ei selgitanud välja kostja lepingu tingimuste täitmist, vaid tegi järeldused tuginemata tuvastatud asjaoludele, samuti ei ole ka kostja seadnud kahtluse alla hageja vande all antud seletusi. Hagejale jäi arusaamatuks kohtu seisukoht kostja poolt kodunt toodud ravimite üleandmise vastavusest lepingu tingimustega. Üldteada asjaolu on, et iga inimene tohib tarbida ainult temale arsti poolt välja kirjutatud ravimeid. Kostja ei tõendanud, et ta tõi hagejale just selliseid ravimeid, mida hageja tohtis tarbida. Samuti on tõendamata, et kostja tõi hagejale ravimeid. Kostja on hagejat viinud ainult ühe korra 6 kuu jooksul apteeki, kus ravimite (ja toiduainete) eest tasus hageja ise oma rahalistest vahenditest. Kostja ei ole tõendanud kinkelepingu tingimuste täitmist. Hageja ei saa tõendada rikkumisi, mis seisnevad kostja tegevusetuses. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud apellandi kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-11387
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja esindaja kohtuga selles, et hageja tõi kinkelepingust taganemise alusena esile sisuliselt kinkelepingust tulenevate kohustuste (ülalpidamiskohustuste) rikkumise ja väitis, et kohustuste rikkumist tuleb samastada ka jämeda tänamatusega. Sellest tulenevalt tuleb hinnata, kas kostja rikkus kinkelepingust tulenevat ülalpidamiskohustust ja kas ülalpidamiskohustuse rikkumine saab anda aluse lepingust taganemiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et kinkelepingust tulenevate ülalpidamiskohustuste rikkumist saaks sisuliselt samastada jämeda tänamatusega kinkelepingust taganemise aluse tähenduses. Kinkelepinguga kokkulepitud ülalpidamiskohustuse rikkumine ja jäme tänamatus on kaks erinevat asja. Kohustuste rikkumine saab olla lepingust taganemise alus juhul, kui on täidetud kõik lepingust taganemise eeldused. Juhul, kui jäme tänamatus oleks samastatav lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega, saaks lepingu rikkumise korral jämeda tänamatuse alusel lepingust taganeda ilma, et tuleks järgida muid eeldusi, mida seadusandja on lepingu rikkumise alusel taganemise korral kohustuslikena ette näinud. See ei täidaks aga seaduse eesmärke.
8.Maakohus viitas otsuses õigesti VÕS § 116 lg-le 4, mille kohaselt ei ole lepingust taganemine ilma rikkumise lõpetamiseks täiendavat tähtaega määramata lubatud. Käesoleval juhul on kinkelepingus sätestatud kingisaaja kohustused reguleeritud küllaltki abstraktselt ning seetõttu on oluline, et juhul, kui kinkija leiab, et kingisaaja lepingust tulenevaid kohustusi rikub, annaks ta kingisaajale teada, milline on tema nägemus lepingus sätestatud kohustuste sisust ja määraks täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Rikkumise lõpetamiseks tähtaja määramisel on oluline, et kinkija annaks kingisaajale teada, et juhul, kui tähtpäevaks rikkumisi ei lõpetata, annab see aluse lepingust taganemiseks. Käesoleval juhul ei ole kingisaaja kinkelepingus sätestatud kohustuste täitmisest keeldunud ja on kohustuste jätkuvat täitmist kingisaajale pakkunud. 14.11.2018.a kohtuistungil kinnitas ka hageja tehinguline esindaja kohtule, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et kinkija oleks määranud kingisaajale kohustuste lõpetamiseks täiendava tähtaja ühes lepingust taganemise hoiatusega ja et see tähtaeg oleks tulemusteta möödunud. Oluline on ka see, et VÕS § 116 lg 2 kohaselt annab lepingust taganemiseks aluse üksnes viidatud sättes määratletud oluline lepingurikkumine. Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist siis, kui kingisaaja ei täida kohustust kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud tähtaja jooksul (VÕS § 116 lg 2 p 5). Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, et hageja oleks kostjale sellise tähtaja määranud. Kuigi olulise lepingurikkumisega võib olla tegemist ka VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 sätestatud juhtudel, ei ole käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esineks oluline lepingurikkumine p-de 1-4 tähenduses. Isegi, kui kinkija suhtes täideti vähem kui poole aasta vältel ülalpidamiskohustust nõuetele mittevastavalt, ei saaks sellest järeldada, et kahjustatud lepingupool oleks jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingu alusel pidi saama, sest ülalpidamiskohustus on väga pika perioodi jooksul täidetav kohustus ja mõne kuu vältel selle kohustuse mittenõuetekohane täitmine sellise järelduse tegemiseks veel alust ei anna (p 1). Kinkelepingust ei saa järeldada, et ülalpidamiskohustuse täpne järgimine oleks olnud kinkija huvi püsimise eeldus (p 2). Selleks olid ülalpidamiskohustused sätestatud liiga üldiselt ning vastava kohustuse täpse järgimise huvile ei viita lepingus mitte miski. Hageja poolt kohtu ette toodust ei saa järeldada, et hageja
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-11387 oleks kohustusi rikkunud tahtlikult (p 3). Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et kostjapoolne väidetav rikkumine saaks anda hagejale mõistliku aluse eeldada, et kostja rikub kohustusi ka edaspidi (p 4). Juhul, kui hageja esitaks kostjale selge nägemuse ja selged nõudmised sellest, mis mahus ja millisel viisil kinkelepingust tulenevaid ülalpidamiskohustusi täita tuleb, ei ole välistatud, et kostja ka lepingut täidaks. Eespool toodust tulenevalt ei saaks hagi rahuldamisele kuuluda ka siis, kui maakohtu poolt tuvastatud asjaolud leiaksid teistsuguse tuvastamise. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.