XXX hagi XXX vastu nõusolekute andmiseks kohustamiseks
Hagihind
25 333,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Janno Perv Kostja: XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Janika Drobot
Viimase kohtuistungi aeg
03.05.2018
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Rahuldada kostja taotlus protokolli parandamiseks. Lugeda 03.05.2018 kohtuistungi protokollis nime „XXX“ asemel õigeks „XXX“.
3.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab ringkonnakohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2.
HAGI JA SELLE ALUSENA ESITATUD ASJAOLUD
1.XXX palus kohustada XXX andma nõusoleku asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega anda hagejale üle kinnisasja nr 10859401 omandiõigus, ja kinnistusregistri II jaos kostja omanikukande kustutamiseks ja hageja kohta omanikukande tegemiseks.
2.16.02.2017 sõlmisid pooled lepingu, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi nr 10859401. Lepingu p 3.1.1 kohaselt kohustus kostja hagejat ülal pidama ja tasuma kõik vajalikud, soovitud elamiskulud (s.o igapäevased tarbeasjad, toit, riided, majapidamiskulud), tasuma lepingu eseme igakuised haldus- ja hoolduskulud (kommunaalkulud), sealhulgas hooldama, kindlustama arstiabi, ravimite ja toiduga nii, et hageja elutingimused ei halveneks, võrreldes lepingu sõlmimise hetke elutingimustega. Lepingu p 3.1.2 kohaselt kohustus kostja vastutama hageja tervisest ja heaolust tulenevate asjaolude eest. Lepingu p 3.1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma kõik hageja tervishoiuga seotud kulud (arstivisiidid, operatsioonid, ravimid jne). 21.02.2017 sai kostja korteriomandi omanikuks. Kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust. Hageja taganes 05.07.2017 avaldusega kinkelepingust. Kostja ei ilmunud notari juurde asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostja näitas üles hageja suhtes jämedat tänamatust. Jäme tänamatus seisnes selles, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi.
VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Kostja on alati hagejaga võimalusel kohtunud ja täitnud oma kohustusi. 2017. aasta suvest vältis hoopis hageja kostjaga suhtlemist ja kohtumist. Hageja keeldus vastu võtmast kostja toitu, keelas kostjal siseneda korterisse ja teatas, et kui hagejal on midagi kostjalt vaja, siis annab teada. Kostja tegi kõik, mida õnnestus teha, maksis kommunaalkulud, tellis hageja palvel kaabeltelevisiooni meistri ja tasus selle eest. Kostja jätkab hageja ülalpidamist ja on valmis tasuma kuni kostja surmani ülalpidamiseks vajalikke summasid ja täita isiklikult lepingut.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
6.VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 265 lg 1 kohaselt võib kinkelepingus kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi. VÕS § 268 lg 1 kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda § 267 punktides 1–3 ettenähtud
2(5)
juhtudel. VÕS § 267 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Notariaalaktiga (tl 4-8) on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 16.02.2017 ülalpidamiskohustusega korteriomandi (kinnistusregistri nr 10859401) kinkelepingu, mille p 3.1.1 kohaselt kohustus kostja hagejat ülal pidama ja tasuma kõik vajalikud, soovitud elamiskulud (s.o igapäevased tarbeasjad, toit, riided, majapidamistarbed jms), tasuma lepingu eseme igakuised haldus- ja hoolduskulud (kommunaalkulud), sealhulgas hooldama, kindlustama arstiabi, ravimite ja toiduga nii, et hageja elutingimused ei halveneks, võrreldes lepingu sõlmimise hetke elutingimustega; p 3.1.2 kohaselt kohustus kostja vastutama hageja tervisest ja heaolust tulenevate asjaolude eest; p 3.1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma kõik hageja tervishoiuga seotud kulud (arstivisiidid, operatsioonid, ravimid jne). Kinnistusregistri väljavõttega on tõendatud, et kostja on korteriomandi omanik.
9.Avaldusega kinkelepingust taganemise kohta (tl 7-8) on tõendatud, et hageja tegi tahteavalduse kinkelepingust taganemiseks. Notaribüroo 18.07.2017 kirjaga (tl 23) on tõendatud, et taganemisavaldus edastati 18.07.2018 kostjale kostja kinkelepingus märgitud e-postiaadressil. Kostja ei ole esile toonud, et hageja ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või täiendav täitmise tähtaeg on möödunud, millest tulenevalt hageja oleks kaotanud õiguse lepingust taganeda.
10.Hageja on tuginenud kinkelepingust taganemise alusena üksnes asjaolule, et kostja on rikkunud lepingu punktides 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.1 kokku lepitud kohustusi hagejat ülal pidada. Kohustuste rikkumisega on kostja hageja arvates näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ja jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse (VÕS § 267 lg 1 p 3). Ka jäme tänamatus (VÕS § 267 lg 1 p 1) seisneb hageja esile toodud asjaolude kohaselt selles, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi. Kinkelepingust taganemise aluse tõendamiseks on hageja tuginenud üksnes
3(5)
taganemisavaldusele, milles märgitud ülalpidamiskohustuse rikkumise väitele kostja ei vastanud, ning hageja vande all antud seletusele.
11.Hageja vande all antud seletuse kohaselt tõi kostja oma kodust oma ravimeid, tarbis hageja toiduaineid, varastas kapist hageja asju, viis hageja arsti juurde ainult ühe korra kuue kuu jooksul, võttis hagejalt ära hageja isikudokumendid ja tegutses õigussuhetes hagejaga kiirustades. Vaatamata kohtu ja mõlema poole esitatud küsimustele, ei suutnud hageja täpsustada konkreetseid sündmusi, kostja käitumisakte, tegevusi ja tegevusetusi, episoodide toimumisaegu ja kostja käitumise konteksti ja muid kostja käitumise asjaolusid.
12.Üksnes asjaolu, et kostja ei ostnud hagejale ravimeid alati üksnes hageja juuresolekul, vaid selle asemel kindlustas hagejat ravimitega ka selliselt, et tõi hagejale ravimeid, mille kostja oli ostnud, ei anna alust pidada kostjat lepingu punktis 3.1.1 märgitud kohustust rikkunuks. Hageja vande all antud seletusest ei tulene, et kostja tegu oleks kvalifitseeritav ravimi tasuta üleandmisena ravimiseaduse tähenduses, s.t vastuolus seadusega. Asjaolu, et kostja tarbis hageja toiduaineid, ei anna alust lugeda kostjat lepingu punktis 3.1.1 kokku lepitud toiduga kindlustamise kohustust rikkunuks. Hageja vajaduste rahuldamisest üle jäänud toidu tarbimine ei ole iseenesest lepingus kokku lepituga vastuolus. Hageja ei ole esile toonud konkreetseid asju, mida kostja väidetavalt hagejalt varastas. Hageja esile toodu ei anna alust seisukohaks, nagu kostja poolt hageja määratlemata asjade äravõtmine oleks põhjustanud hageja elutingimuste halvemist, võrreldes lepingu sõlmimise hetke elutingimustega (lepingu p 3.1.1). Väidetav asjade vargus ei kujuta endast iseenesest kinkelepingu ja ülalpidamiskohustuse rikkumist. Hageja esile toodust ei tulene, et kostja oleks soovinud hageja isikudokumente omastada. Kui hageja isikutunnistus oli vajalik hagejale määratud ravimite ostmiseks, ei saa eeldada, et kostjal oli tahe hageja isikudokumente enda kasuks pöörata. Hageja ei ole esile toonud, et hageja oleks nõudnud kostjalt kostja kasutuses olnud dokumentide ja muude asjade tagastamist. Hageja ei ole esile toonud, millise sagedusega oleks kostja pidanud viima hagejat apteeki ja arsti juurde ning milline ajahulk oleks olnud lepingu punktides 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3 kokku lepitud ülesannete täitmiseks küllaldane või millise tulemuse kostja oleks pidanud saavutama hageja heaolu ja elutingimuste säilitamiseks, võrreldes lepingu sõlmimise hetke elutingimustega. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid järgmiste asjaolude kohta: hageja ülalpidamise, kõigi vajalike, soovitud elamiskulude suurus enne ülesütlemist, korteriomandi igakuised haldus- ja hoolduskulud, hageja hooldusvajadus, arstiabi, ravimite ja toidu vajadus vastavalt 16.02.2017 elutingimustele, nende elutingimuste halvenemine enne ülesütlemist, hageja tervisest ja heaolust tulenevate asjaolude eest vastutamise kohustuse täpsem sisu ja kohustuse rikkumine kostja poolt, hageja tervishoiuga seotud kulud enne ülesütlemist. Hageja ei soovinud täiendusi esitada.
13.Korteriühistu XXX tõend (tl 37), pangaväljavõtted (tl 66-68), AS STV töökäsk (tl 69), XXX kiri (tl 70-71) ja tunnistaja XXX ütlused tõendavad, et kostja täitis lepingu punktides 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3 kokku lepitud kohustused. XXX kirjaga on tõendatud, et XXX nägi, et hageja eest hoolitsetakse, ja ei näinud, et hageja heaolu oleks halvenenud. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et kostja hoolitses hageja ülalpidamise eest, sh kindlustas ravimitega ja toiduga, hoolitses olmetingimuste eest, tasus elukohaga seotud kulud. Hageja ei ole seadnud XXX kirja ega XXX ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Asjaolu, mille kohaselt kostja ei vastanud hageja
4(5)
taganemisavalduses märgitud ülalpidamiskohustuse rikkumise väitele, ei kinnita kaudselt ülalpidamiskohustuse rikkumise möönmist kostja poolt, arvestades, et poolte vahel oli tekkinud eriarvamus, mille puhul kostja teadis taganemisavalduse edastamise ajaks, et hageja teab kostja seisukohta ülalpidamiskohustuse täitmise küsimuses. Hinnates tõendeid kogumis, on tõendatud, et kostja ei jätnud täitmata kinkega seotud ülalpidamiskohustust ja täitis seda.
14.VÕS § 119 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga; võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Et asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei jätnud kostja oma kohustust täitmata, ei kuulu käsitlemisele küsimus, kas kostja ei saanud täita oma kohustust hagejast tuleneva asjaolu tõttu (VÕS § 119) ja kas kostja jättis oma kohustuse täitmata õigustatult (VÕS § 267 p 3).
15.VÕS § 116 lg 4 esimese lause kohaselt ei ole lepingust taganemine kohustuse täitmiseks §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Ülal toodud põhjusel taganemise materiaalse eelduse puuduse tõttu ei oma asjas tähtsust, kas rikutud kohustuse täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2) ja kas hageja oleks võinud lepingust taganeda täiendavat täitmise tähtaega andmata (VÕS § 116 lg 4 teine lause).
16.Käesolev otsus ei piira hageja võimalusi pöörduda sama nõudega kohtusse, kui pärast käesoleva hagi aluseks olnud elujuhtumit tekivad kinkelepingust taganemiseks alust andvad asjaolud ja hageja nende asjaolude alusel kinkelepingust taganeb.
17.TsMS § 53 lg 4 esimese lause alusel tuleb rahuldada kostja taotlus ja lugeda 03.05.2018 kohtuistungi protokollis nime „XXX“ asemel õigeks „XXX“, vastavalt istungil tegelikult avaldatule.
18.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
19.Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine otsuses takistaks otsuse tegemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.