Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
20.05.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-17317
Tsiviilasi
XX-i hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX-i ja YY määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja YY (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Lennart Oja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Võtta vastu kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud XX-i kanda. Muus osas jätta maakohtu
määrus muutmata. Jätta XX-i määruskaebus rahuldamata ning rahuldada YY määruskaebus. Jätta määruskaebuste menetlemisega seonduvad menetluskulud XX-i kanda. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Asjaolud ja menetluse käik
kohustused. Kostja tegutseb selle nimel, et korteriomandid moodustada ning kompromissis kokku lepitud tingimused täita. 15.03.2006 määruses ei olnudki vajalik poolte tahteavaldusi kohtulahendiga asendada, kuna pooltel ei olnud kaasomandi lõpetamise viisi osas erimeelsuseid. Samuti ei ole hageja väitnud, et ta on kompormissist taganenud. Järelikult kompromissimäärus kehtib ja seda tuleb täita.
kohtulahendi toime saab seisneda selles, et kohtulahendiga üksnes asendatakse kaasomandi lõpetamisele vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldused. Kuna kompromissimäärusega ei asendanud kohus TsÜS § 68 lg 5 kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavaldusi, ei lahendanud kohus poolte jaoks siduvalt vaidluse eset ning hagejal on õigus nõuda kaasomandis oleva asja müümist avalikul enampakkumisel. Kompromissimääruse täitmine on TsÜS § 157 lg 1 kohaselt aegunud. Isegi kui hageja esitaks kohtusse tahteavalduse asendamise nõude, ei oleks kompromissimäärust võimalik enam maksma panna. Kostja määruskaebus
viisil, ei tähenda, et tegemist oleks uue nõudega uuel alusel. Kuigi AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, ei anna see alust pöörduda igal ajal sama kinnisasja osas kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse, kui kohus on vastava nõude osas varasemalt juba lahendi teinud ning kaasomandi lõpetamise viisi kindlaks määranud.
Praegusel juhul ei ole asjas esile toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.