Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
20.05.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-17317
Tsiviilasi
XX-i hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX-i ja YY määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja YY (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Lennart Oja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta vastu kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud XX-i kanda. Muus osas jätta maakohtu 1
määrus muutmata. Jätta XX-i määruskaebus rahuldamata ning rahuldada YY määruskaebus. Jätta määruskaebuste menetlemisega seonduvad menetluskulud XX-i kanda. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Jätta XX-i hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata ning lõpetada tsiviilasja menetlus.
5.2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus XX-i kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 07.12.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagi asjaolude kohaselt kuulub poolte kaasomandisse XXX asuv kinnistu. 15.03.2006 kohtumäärusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, millega jagati poolte ühisvaraks olnud kinnistu võrdsetes osades poolte kaasomandisse korteriomanditeks jagamise teel. Ühtlasi leppisid osapooled kokku kinnistu kasutamise korras. Kuna kohus ei asendanud kompromissimäärusega poolte tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja osapooled ei ole kokkuleppel saanud korteriomandeid moodustada, on kaasomand faktiliselt lõpetamata. Pooled ei ole võimelised konfliktsete suhete tõttu ühel kinnistul elama ning kokkulepitud kinnistu kasutamise kord ei toimi osaliselt. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel.
2.Maakohus võttis hagiavalduse 09.01.2024 määrusega menetlusse.
3.Kostja palus menetluse asjas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada, kuna kompromissimäärusega lahendati samade poolte samal alusel sama hagieseme suhtes esitatud vaidlus. Korteriomandeid ei ole moodustatud, kuna hageja on jätnud täitmata enda 2
kohustused. Kostja tegutseb selle nimel, et korteriomandid moodustada ning kompromissis kokku lepitud tingimused täita. 15.03.2006 määruses ei olnudki vajalik poolte tahteavaldusi kohtulahendiga asendada, kuna pooltel ei olnud kaasomandi lõpetamise viisi osas erimeelsuseid. Samuti ei ole hageja väitnud, et ta on kompormissist taganenud. Järelikult kompromissimäärus kehtib ja seda tuleb täita.
4.Hageja kostja seisukohaga menetluse lõpetamise osas ei nõustunud. Kui määruses oleks sundtäidetavuse küsimused lahendatud, siis oleks saanud kohtutäitur algatada menetluse, mis näeb ette tahteavalduse tegemisele kohustava kohtuotsuse täitmise. Samuti ei ole kompromissimäärusel enam õigusjõudu, kuna poolte vastastikused nõuded teineteise vastu on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-st 1 tulenevalt aegunud. Maakohtu määrus
5.Maakohus jättis hagi TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja lõpetas menetluse, sest leidis, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on olemas jõustunud menetluse lõpetanud kohtulahend. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud riigilõivu, mille tagastamist saab hageja nõuda.
5.1.Pärnu Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-06-2573 – YY hagi XX vastu kaasomandi lõpetamiseks ja korteriomandite moodustamiseks ja XX vastuhagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks. Nimetatud menetluses sõlmisid pooled kompromissi, kohus on selle 15.03.2006 määrusega kinnitanud ja määrus on jõustunud. Antud kompromiss hõlmab käesoleva tsiviilasja nõuet ning seetõttu tuleb käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Kostja on kinnitanud, et on nõus ka tänasel päeval lõpetama kaasomandi selliselt nagu pooled eelpool toodud kompromissis kokku leppisid. Vastavad nõusolekud saavad pooled anda vaatamata sellele, et neid kompromissimääruse punktina kirja pandud ei ole. Kohtuotsus ei asendaks ettenähtud korteriomandite kinnistamiseks vajalikke riikliku hooneregistri pidaja või ehitus- või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopiaid korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist ega muid kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumente.
5.2.Kuigi üldreeglina kannab hageja menetluskulud, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata (TsMS § 168 lg 2), tuleb praegu jätta poolte menetluskulud nende endi kanda analoogia korras TsMS § 163 lg 1 alusel. Kaasomandi jagamine toimub mõlema poole huvides ning vastav kohtulahend on olemas, kuid kumbki pool pole selle täitmiseni seni jõudnud. Puudub mõistlik põhjus jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Tegemist on vaidlusega, mis on tekitatud menetlusosaliste endi poolt. Õiguslikult ei ole olnud takistusi kompromissi täitmiseks, vaid toimingud on tänaseks lõpule viimata poole endi käitumisest tingituna. Antud vaidluseseme oleks saanud lahendada kokkuleppel kohtuväliselt menetluskulusid kandmata. Hageja määruskaebus
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluses. Kompromiss ei hõlma käesoleva tsiviilasja nõuet, kuna käesolevas asjas esitas hageja nõude müüa kinnistu avalikul enamapakkumisel. Kohus ei saa otsusega lõpetada kaasomandit, vaid 3
kohtulahendi toime saab seisneda selles, et kohtulahendiga üksnes asendatakse kaasomandi lõpetamisele vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldused. Kuna kompromissimäärusega ei asendanud kohus TsÜS § 68 lg 5 kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavaldusi, ei lahendanud kohus poolte jaoks siduvalt vaidluse eset ning hagejal on õigus nõuda kaasomandis oleva asja müümist avalikul enampakkumisel. Kompromissimääruse täitmine on TsÜS § 157 lg 1 kohaselt aegunud. Isegi kui hageja esitaks kohtusse tahteavalduse asendamise nõude, ei oleks kompromissimäärust võimalik enam maksma panna. Kostja määruskaebus
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 168 lg-t 2. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata varasema jõustunud lahendi tõttu, ei saa kohus teha menetluskulude osas muud otsustust kui jätta kulud hageja kanda. Antud juhul ei saa lähtuda ka kaasomandi lõpetamisel rakendatavatest menetluskulude jaotamise põhimõtetest, kuna kohtul ei tulnud lahendada kaasomandi lõpetamise hagi, vaid hinnata, kas selline hagi tuleb jätta läbi vaatamata varasemalt olemasoleva lahendi tõttu. See, mis põhjusel on määrus täitmata jäänud, ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. Isegi kui seadus võimaldaks praegusel juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda, ei annaks maakohtu põhjendused selleks alust. Maakohtu hinnangud sellele, et mõlemad pooled on kompromissi täitmata jätmises süüdi, ei tugine ühelegi tõendile. Kostja on läbivalt menetluses väitnud, et tema on olnud valmis kogu aeg kompromissi täitma. Menetluse edasine käik
8.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu palus selle rahuldamata jätta. Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu palus selle rahuldamata jätta.
9.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud hageja kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata ning kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
12.Maakohus jättis õigesti hagi TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
12.1.Poolte vahel oli tsiviilasjas nr 2-06-2573 menetluses sama kinnisasja osas kaasomandi lõpetamise nõue. Asjaolu, et hageja taotleb käesolevas asjas kaasomandi lõpetamist teisel 4
viisil, ei tähenda, et tegemist oleks uue nõudega uuel alusel. Kuigi AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, ei anna see alust pöörduda igal ajal sama kinnisasja osas kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse, kui kohus on vastava nõude osas varasemalt juba lahendi teinud ning kaasomandi lõpetamise viisi kindlaks määranud.
12.2.Õige on hageja määruskaebuse väide, et kui kohus lahendab kaasomandi lõpetamise nõude kinnisasja korteriomanditeks jagamise teel, siis saab kohus kohustada puudutatud isikut (kostjat) andma TsÜS § 68 lg 5 tähenduses tahteavalduse kinnistu jagamiseks (vt ka RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 13). Siiski peavad pooled enne korteriomandite moodustamist läbima nõutava haldusmenetluse. Kui kõik vajalikud toimingud on tehtud (sh kinnisasja reaalosadeks jagamine on võimalik), saab kande tegemiseks vajalikku nõusolekut (tahteavaldust) asendada kohtulahend. Praegusel juhul maakohtu poolt kinnitatud kompromissimääruses tahteavalduste andmise kohustamist puudutav osa puudub. See aga ei tähenda, et kompromissimäärus ei kehtiks. Kompromissis sisalduv kaasomandi lõpetamise kokkulepe on käsitatav pooltevahelise asjaõiguslepinguna AÕS § 641 tähenduses ning see kokkulepe on kehtiv. Kui hagejal (või kostjal) on vaja kande tegemiseks vastaspoole tahteavaldust KRS § 341 lg 1 alusel, on tal õigus esitada selle andmise kohustamiseks vastavasisuline hagi. Kui kostja muid nõusolekuid haldusmenetluses ei anna, on neid võimalik hageda kohtus.
12.3.Kompromissimääruses sisalduv pooltevaheline asjaõigusleping on kehtiv ning see ei aegu TsÜS § 157 lg 1 alusel. Viidatud säte kohaldub lahenditele, millest tuleneb täitemenetluse alustamiseks sobiv nõue (TsÜS komm (2023), § 157, p 3.2.2.1). Kaasomandi lõpetamise osas ei ole võimalik kompromissimäärust sundtäita. Praegusel juhul saavad olla TsÜS § 157 lg 1 alusel aegunud üksnes määruses sisalduvad kohustamisnõuded (kohustada kostjat ehitama trepp ja sein hiljemalt 01.10.2006; kohustada kostjat 01.05.2006 teisaldama hageja poolt kasutatavalt maatükilt vundament, kaevama hagejale uue peenra praeguse peenramaaga samades mõõtmetes ning istutama neli marjapõõsast ja ploomipuu; kohustada hagejat võimaldama kostjal sidekaabli kasutamist, veetrassiga liitumist (kui kostja on tasunud hagejale eelnevalt 5000 krooni) ning kanalisatsiooni kasutamist, kui kostja katab settekaevu tühjendamisega kaasnevad kulud kuni tsentraalkanalisatsioonitrassiga liitumisvõimaluste tekkimiseni). Nende nõuete aegumine mõjuta kaasomandi lõpetamise nõuet. Kaasomandi lõpetamise osas on määrust jätkuvalt kehtiv.
13.Maakohus jättis menetluskulud põhjendamatult poolte endi kanda viidates analoogia korras TsMS § 163 lg-le 1. Menetluskulude jaotuse üldreegli kohaselt tuleb hagi läbivaatamata jätmise korral jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda, kui lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Praegusel juhul lg-tes 3–5 sätestatud aluseid ei esine. TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldreeglist annaks võimaluse kõrvale kalduda üksnes TsMS § 162 lg 4, mis ütleb, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu ning sellisel juhul ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras (TsMS I komm (2017), § 162, p 3.4.2).
5
Praegusel juhul ei ole asjas esile toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
14.Seoses hageja määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad hageja määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Seoses kostja määruskaebuse rahuldamisega jäävad kostja määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 hageja kanda. Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud hageja kanda, tuleb kindlaks määrata kostja menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.