Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 4. detsember 2018. a.
Tsiviilasja number
2-18-13092
Tsiviilasi
Tarmo Maasika kaebus kohtutäitur Tatjana Afanasieva
24.augusti 2018. a otsuse peale täiteasjas nr 140/2008/254
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo Maasika määruskaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tarmo Maasikas (isikukood XXXX) Vastustaja: (puudutatud isik): kohtutäitur Tatjana Afanasieva
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tarmo Maasika määruskaebus rahuldamata.
2.Tühistada Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018. a määruse resolutsiooni punkt 2, millega maakohus jättis Tarmo Maasika kaebuse kohtutäitur Tatjana Afanasieva
24.augusti 2018. a otsusele täiteasjas nr 140/2008/254 vara arestist vabastamise osas rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tarmo Maasika kaebus kohtutäitur Tatjana Afanasieva
24.augusti 2018. a otsusele täiteasjas nr 140/2008/254 kinnisasja arestimise tühistamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta kaebuse lahendamisega seotud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tarmo Maasika kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Tarmo Maasikas (võlgnik) esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Tatjana Afanasieva (kohtutäitur) 24. augusti 2018 otsuse ja tegevuse peale täiteasjas nr 140/2008/254 ja palus kohustada kohtutäiturit vabastama võlgniku varad aresti alt, kohustada kohtutäiturit määrama täitemenetluses ettenähtud nõude vabatahtlik täitmisaeg ja kohustada kohtutäiturit kandma sissenõudjale üle võlgniku poolt tasutud summad. Kaebuse kohaselt sai võlgnik aprillis 2018 teada, et kohtutäitur on arestinud temale kuuluva kinnisasja. Võlgnik ei olnud teadlik, et tema suhtes on juba 10 aastat tagasi alustatud täitemenetlust, temaga ei ole ükski kohtutäitur sel teemal ühendust võtnud. Kuna võlgnik ei teadnud, kellele ta võlgu oli, ei saanud võlgnik oma kohustust vabatahtlikult täita. Võlgnik tasus
6.mail 2018 kohtutäiturile võlgnevuse põhiosa, märkides maksekorraldusele „põhiosa“. Põhjendatud ei ole kohtutäituri poolt põhiosast enda tasu ja kulude maha arvamine. Kaebuse kohaselt sai võlgnik 17. augustil 2018 teate kohtutäiturilt, et kohtutäitur on arestinud lisaks kinnisvarale ka võlgnikule kuuluva sõiduauto. Kohtutäitur arestis 90 eurose võla katteks umbes 30 000 euro eest varasid. Kohtutäitur on teadlikult kahjustanud võlgniku huve ja arestinud ebaproportsionaalselt suures osas varasid.
2.Kohtutäitur esitatud kaebusega ei nõustunud ja leidis, et võlgniku kaebus vara aresti alt vabastamiseks, vabatahtliku täitmise tähtaja määramiseks ja kohtutäituri tasu katteks arvestatud summa sissenõudjale ülekandmiseks tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluses nr 140/2008/254 oli esialgne nõue võlgniku vastu summas 329 eurot 57 senti, s.o sissenõudja nõue 237 eurot 31 senti, kohtutäituri põhitasu 82 eurot 83 senti (koos käibemaksuga), menetluse algatamise tasu 7 eurot 54 senti (koos käibemaksuga), täitekulud 1 euro 89 senti (koos käibemaksuga). Võlgniku poolt kaebuse esitamisel 19. augustil 2018 oli sisse nõutud koguvõlgnevusest 237 eurot 31 senti, s.o sissenõudja nõude katteks 170 eurot 91 senti, kohtutäituri põhitasu katteks 56 eurot 97 senti, menetluse algatamise tasu katteks 7 eurot 54 senti ja täitekulude katteks 1 euro 89 senti. Nõude jääk oli 92 eurot 26 senti, millest sissenõudja nõude jääk oli 66 eurot 40 senti ja kohtutäituri põhitasu jääk 25 eurot 86 senti. Nõude täitmiseks on kohtutäitur arestinud võlgniku vara: 1) pangakontod (arestimise kuupäevad: 19. märts 2008, 13. oktoober 2009, 9. märts 2010, 25. juuli 2011, 22. jaanaur 2015). Võlgnik omab pangakontot Swedbank AS-s, kus on tagatud võlgnikule elatusmiinimumi kasutamine. Kuna võlgnik on pidevalt töötu, raha laekumised võlgniku kontole puuduvad või ei ole piisavas suuruses, et saa teostada kinnipidamisi. Ettemaksukontol Maksu- ja Tolliametis kinnipidamised puuduvad. Võlgnikule kuuluvale kinnisvarale seati keelumärge 24. jaanuaril 2018. Kinnistu ei ole arestitud, vaid sellele on seatud käsutamise keelamiseks keelumärge, et
tagada nõude täitmist. Peale keelumärke seadmist hakkas võlgnik nõuet täitma. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgniku vara arestimine vastab nõuetele. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lõike 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 30 kohaselt on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Täitemenetluse jooksul võib tekkida täiendavaid täitekulusid. Täitekulud kannab võlgnik (TMS § 37, 38). KTS § 32 lg 3 kohaselt kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Võlgniku nõue kohtutäituri tasu katteks arvestatud summa sissenõudjale ülekandmiseks tuleb jätta rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus jättis 5. oktoobri 2018 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri 24. augusti 2018 otsuse peale täiteasjas nr 140/2008/254 täitemenetluses ettenähtud vabatahtliku täitmise tähtaja määramise osas läbi vaatamata, vara arestist vabastamise osas ja kohtutäituri tasu katteks arvestatud summa sissenõudjale ülekandmise osas rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ja määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Võlgnik esitas 19. augustil 2018 kaebuse kohtutäituri tegevusele, kus nõuab vara (sh kinnisvara ja sõiduki) aresti alt vabastamist ning kohtutäituri tasu katteks 6. mail 2018 arvestatud summa 56 eurot 60 senti sissenõudjale ülekandmist. Kohtutäitur rahuldas 24. augustil 2018 võlgniku kaebuse osaliselt ja vabastas võlgnikule kuuluva sõiduki aresti alt. Ülejäänud osas jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri 24. augusti 2018 otsusele, milles nõuab: 1) vara arestist vabastamist; 2) täitemenetluses ettenähtud vabatahtliku täitmise tähtaja määramist ning 3) kohtutäituri tasu katteks 6. mail 2018 arvestatud summa 56 eurot 60 senti sissenõudjale ülekandmist. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole eelnevalt pöördunud nõudega vabatahtliku täitmise tähtaja määramise kohta kohtutäituri poole ning võlgniku 19. augusti 2018 kaebus kohtutäiturile ei sisaldanud vastavat nõuet. TMS § 218 lg 1 alusel jättis maakohus võlgniku kaebuse osas, milles võlgnik nõuab vabatahtliku täitmise tähtaja määramist, läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kaebuse esitamine teiste nõuete osas on TMS § 218 lg 1 alusel lubatud: kaebaja on kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning kaebus on esitatud tähtaegselt. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus nr 140/2008/254 Viru Maakohtu 30. jaanuari 2007 otsuse nr 2-06-30698 ja sissenõudja TELIA EESTI AS (end EMT AS) avalduse alusel võlgnevuse 237 eurot 31 sendi (3713 krooni 5 senti) sundtäitmiseks. Seisuga 24. august 2018 oli võlgnetava summa suuruseks 92 eurot 26 senti, millest sissenõudja nõue 66 eurot 40 senti ja kohtutäituri põhitasu 25 eurot 86 senti. Kohtutäituri kontole laekus peale kaebuse esitamist 66 eurot 40 senti, millest sissenõudjale on üle kantud 47 eurot 81 senti ja kohtutäituri tasu katteks arvestatud 18 eurot 59 senti. 30. septembri 2018 seisuga on võlgnetava summa suuruseks 25 eurot 86 senti, millest sissenõudja nõude jääk on 18 eurot 59 senti ja kohtutäituri tasu jääk on 7 eurot 27 senti. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole TMS § 53 lg 1 kontekstis tegemist ebaseadusliku ülearestimisega (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 26). Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel oli täitemenetlus kestnud enne kinnistu arestimist 10
aastat ega viinud võlausaldaja kogunõude rahuldamiseni. Kuna võlgniku nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, oli kohtutäituril TMS § 53 lg 1 alusel õigus võlgniku vara arestida. Maakohus jättis võlgniku kaebuse vara vabastamiseks rahuldamata. Maakohus tuvastas täitetoimiku materjalide alusel, et menetluse algatamise tasu moodustas 6 eurot 39 senti (100 krooni), millele lisandub käibemaks; kohtutäituri põhitasu moodustas 69 eurot 2 senti (1080 krooni), millele lisandub käibemaks ning täitekulud moodustasid kokku 1 eurot 89 senti koos käibemaksuga. Maakohus oli seisukohal, et kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustiku sätteid võlgniku poolt laekunud rahade arvestamisel sissenõudja nõude ja kohtutäituri tasu katteks ja võlgniku nõue kohtutäituri tasu katteks arvestatud summa sissenõudjale ülekandmiseks tuleb jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja tunnistada kinnisasja arestimine ebaseaduslikuks. Kohtutäitur arestis võlgniku kinnisvara. Võlgnikku ei ole teavitatud täitemenetlusest. Maakohus ei ole seda asjaolu hinnanud. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et võlgnikul on muud vara, mille arvelt oleks saanud sundtäidetava nõude oluliselt kiiremini täita. Õige ei ole kohtutäituri väide, et võlgniku pangakonto ja maksuameti ettemaksu konto on arestitud. Võlgnik kasutab igapäevaselt Norra pangas olevat arvet (mida ei ole arestitud), kuid näiteks Eesti SEB pangakontolt on võlgnikul 2018. aasta jooksul läbi käinud 15 000 kuni 20 000 eurot, kõnealust arvet ei ole arestitud. Võlgnikul on Eestis firma ning firma pangaarve ei ole arestitud. Lisaks on võlgnikul väärtpaberikonto, mida ei ole arestitud. Eraisiku Maksu- ja Tolliameti kontol on võlgnikul üle 80 eurone ettemaks, firma arvel on ettemaks oluliselt suurem. Võlgnikul on liiklusregistris arvel kolm liiklusvahendit, kuid nende arestimise asemel, arestis kohtutäitur lisaks kinnisvarale ühe auto. Võlgnik tasus võlgnevusest teada saamisel koheselt põhivõlgnevuse. Seega kinnisvara arest on praeguses asjas ebaseaduslik. Maakohus ei ole hinnanud kohtutäituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel.
5.Kohtutäitur palus jätta võlgniku määruskaebus rahuldamata. Võlgnik tasus 22. oktoobril 2018 nõude jäägi summas 25 eurot 86 senti, millega on sundtäidetav nõue (sh kohtutäituri tasu) täidetud täies ulatuses. Seoses nõude täitmisega vabastas kohtutäitur võlgniku vara (sh kinnisvara) aresti alt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 osas ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab võlgniku kaebuse kohtutäituri 24. augusti 2018 otsuse peale täiteasjas nr 140/2008/254 kinnisasjale keelumärke seadmise vaidlustamise osas läbi vaatamata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohustus jäävad võlgniku kanda. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja tunnistada kinnisasja arestimine ebaseaduslikuks. Muus osas ei ole võlgnik maakohtu määrust vaidlustanud.
7.TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitetoimiku kohaselt on kohtutäitur edastanud 24. jaanuaril 2018 võlgnikule e-maili teel kinnisasjale keelumärke seadmise akti (tl 40 pöördel). Keelumärke seadmise aktis on kohtutäitur selgitanud akti vaidlustamise korda (tl 40). Võlgnik edastas kohtutäiturile
24.jaanuaril 2018 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses nõude aegumisega. Võlgnik ei vaidlustanud kinnisasjale keelumärke seadmist (tl 41-42). Kohtutäitur jättis 25. jaanuari 2018 otsusega võlgniku taotluse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Võlgnik ei ole vaidlustanud kohtutäituri 25. jaanuari 2018 otsust. Võlgnik esitas 19. augustil 2018 kaebuse, milles nõudis võlgniku poolt tasutud summade ülekandmist sissenõudjale ja võlgniku vara arestist vabastamist ning võlgnevuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmist. Kaebuses märkis võlgnik mh, et ei vaidlustanud kinnisasja arestimist kohtus, kuna tal oli sel perioodil liiga kiire (tl 56). Kohtutäitur jättis 24. augusti 2018 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata (tl 12). Võlgnik esitas 3. septembril 2018 maakohtule kaebuse kohtutäituri 24. augusti 2018 otsuse peale, milles taotles mh temale kuuluva kinnisasja aresti alt vabastamist. Maakohus jättis võlgniku kaebuse vara aresti alt vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri akti kinnisasja arestimiseks peale TMS § 217 lg-s 1 sätetstatud tähtaja möödumist, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 osas, millega maakohus jättis võlgniku taotluse vara arestist vabastamiseks rahuldamata, ja jätab võlgniku kaebuse kinnisasja aresti tühisamiseks läbi vaatamata kinnisasja arestimise akti vaidlustamise tähtaja möödumise tõttu.
8.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 10 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.