Loksa linna avaldus XX suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.08.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Loksa linn (Loksa Linnavalitsuse kaudu) Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Mariann Tusti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.08.2018 määrus muutmata ja XX määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (psühhiaatriakliinik) esitas 10.08.2018 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik; patsient) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ja pikendada seda 40 päevani. Taotlusele lisatud psühhiaatri arvamuse kohaselt haigestus patsient psüühiliselt 2003. aastal. Patsiendi eluloost on teada, et tema isa tappis ära tema ema, kui patsient oli 3-aastane. Sellest ajast alates kasvatab patsienti vanaema. Ta on vajanud varem haiglaravi kümnel korral. Viimastel
hospitaliseerimistel on patsient alati käitunud agressiivselt. Ta on läinud kallale perearsti ooteruumis olnud inimestele (2004. a), kuid valdavalt on ta agressiivne ja ähvardav oma vanaema ja teiste sugulaste vastu. Viimati oli patsient haiglas 2014. Tol korral hospitaliseeriti patsient kiirabi ja politsei poolt, kuna ta ründas õigeusu kiriku juures sealset töötajat, rebis tänaval lapsel mütsi peast, ähvardas vanaemal kõri läbi lõigata jne. Osakonnas oma agressiivset käitumist eitas, kuid oli allumatu ja kuri ning vajas ohjeldusmeetmete rakendamist. Käesolevalt hospitaliseeriti patsient kiirabi ja politsei poolt. Kiirabi kutsus patsiendi vanaema, kuna patsient oli enne kodunt lahkumist öelnud, et läheb tänavale ja lööb kellegi maha. Kiirabi ja politsei saabudes jalutas patsient sokkides kodu lähedal, oli rahuliku käitumisega. Vastuvõtul avaldas, et vanaema viskas ta kodunt välja, kuna ta küsis 10 eurot suitsuraha. Vastuvõtul oli patsient püsimatu, kärsitu, kohati familiaarse käitumisega. Küsimustele sisukohaselt ei vastanud, rääkis pidurdamatult muudel teemadel, üritas valvearstile Puškini luulet lugeda, avaldas paranoilisi mõtteid vanaema suhtes, rääkis kuidas on armunud Ameerika superstaari ning loodab temaga kohtuda jne. Valvearst vormistas talle tahtest olenematu ravi otsuse 09.08.2018.a kell 09.15.
2.Maakohus kuulas patsiendi 10.08.2018 ära ning rakendas 10.08.2018 määrusega esialgset õiguskaitset, paigutades puudutatud isiku tema tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest 09.08.2018 kella 09.51-st kuni 18.08.2018, kuna puudutatud isikul esineb psüühikahäire, millest tuleneb teda ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine. Sõltuvalt oma seisundist ei ole patsient võimeline otsustama ravi vajaduse üle. Samuti andis kohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
3.15.08.2018 esitas Loksa linn (Loksa Linnavalitsuse kaudu; avaldaja) maakohtule taotluse, milles palub luba puudutatud isiku suhtes tahtevastase ravi jätkamiseks kuni kolmeks kuuks tulenevalt psühhiaatriakliiniku poolt esitatud taotlusest ning psühhiaatrite arvamusest tema psüühilise seisundi kohta. Taotluse kohaselt pöördus 13.08.2018 avaldaja poole psühhiaatriakliiniku juhataja. Esitatud selgituste ja 13.08.2018 koostatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on patsiendi suhtes vajalik jätkata tahtest olenematut ravi haiglatingimustes, kuna patsiendi psüühiline seisund ei ole alates hospitaliseerimisest käesoleva ajani oluliselt paranenud. Patsiendil esineb jätkuvalt raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia (F 20.0) näol, puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine. Psühhiaatrid on seisukohal, et puudutatud isiku suhtes on põhjendatud kohaldada jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni kolm kuud.
4.15.08.2018 määras maakohus patsiendi suhtes läbi viia kohtupsühhiaatriaekspertiisi.
5.16.08.2018 läbiviidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt põeb patsient vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Ravita jäämisel psühhoosi ägenedes on patsient ohtlik teiste elule, tervisele ja julgeolekule, ta on käitunud agressiivselt kaaskodanike suhtes. Käesolevalt ei ole psühhoos veel raviga taandunud, haiguskriitika ja ravisoostumus puuduvad täielikult, mistõttu ei ole võimalik patsiendi suhtes kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriakliinikus. Psühhiaatri sõnul vajab patsient tahtest olenematu ravi jätkamist psühhiaatriakliinikus kuni kolm kuud.
6.17.08.2018 kuulas kohus ära puudutatud isiku vanaema, kes toetab isiku ravile jäämist. Eile oli ta vanaemale helistanud ja rääkinud ärevusseisundis, et vanaema kavatseb korteri ära anda. Karjus vanaema peale ja süüdistas. Lapselaps räägib jälle sellest, et läheb Hispaaniasse. Tal on selline maania,
2(5)
et on mingi kuulus laulja, kelle südame ta peab võitma. Küsimuse peale, kust ta võtab raha reisiks, oli lapselaps vastanud, et küll leiab, paneb kasvõi korteri panti.
Maakohtu määrus
7.Maakohus rahuldas 17.08.2018 määrusega Loksa linna avalduse ja andis loa puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks kuni 17.11.2018. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 17.11.2018 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 ja § 13 lg 2 ning TsMS § 533 lg 1 p 1 alusel ning esitatud taotluse, arstide arvamuse ja ekspertiisiakti, isiku poolt ja patsiendi vanaema poolt ärakuulamisel avaldatuga tutvununa leidis kohus, et avaldus puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks tuleb rahuldada. Puudutatud isiku ohtlikkus seisneb osalt selles, et haiguskriitika puudumise tõttu ei ole patsiendi ravi väljaspool psühhiaatriahaiglat tagatud, kuna ravivajadust ta ei mõista ja iseseisvalt ravi jätkata ei suuda. Isikut puudutavatest varasematest andmetest nähtuvalt ning ka hilisema teabe kohaselt muutub tema käitumine ravita jäämisel ebaadekvaatseks, millega ta ohustab nii ennast kui teda ümbritsevaid inimesi. Psühhiaatrite arvamusest ja eksperdiarvamusest nähtuvalt on patsiendi vaimne seisund ebaadekvaatne ka praegusel ajal, seda vaatamata juba mõnda aega kestnud ravile. Psühhoos ei ole veel raviga taandunud, haiguskriitika ja ravisoostumus puuduvad täielikult. Varasemalt on ta käitunud agressiivselt ja ka käesolevalt ravil olles on ta olnud ebaadekvaatselt sekeldav, konfliktne nii kaashaigete kui personaliga (ähvardas hooldajat tappa jne). Arvestades seda, et patsiendi seisund ei ole oluliselt paranenud ka kontrollitud keskkonnas ravimite manustamisel, on esitatud asjaolude põhjal alust eeldada, et praeguses seisundis tahtest olenemata ravi lõpetamisel võib ta oma tervisliku seisundi tõttu väljaspool raviasutust käituda selliselt, et see ohustaks tema enda ja teda ümbritsevate inimeste elu ja tervist. Patsiendil esinev raske psüühikahäire piirab olulisel määral tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik osutada psühhiaatrilist abi ilma tahtevastase haiglaravita. Määruskaebus
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 17.08.2018 määruse tühistada. Patsient leiab, et ta ei ole olnud kellelegi ohtlik. Arstid lähtusid tema sugulaste ütlustest, mis on pahatahtlikud ja ebaõiged. Patsient ei ole rahul ka teda raviva arstiga. Kolmeks kuuks ravile paigutamine on täiesti põhjendamatu. Avaldaja ei tea tema asjadest midagi. Menetluse edasine käik
9.29.08.2018 kuulas maakohus puudutatud isiku ära. Patsiendi sõnul ei usalda ta arste. Tema raviarst muutis järsku ravi ja ta ei tea isegi, mis ravimeid talle antakse. Patsient peab ise ennast adekvaatseks ja ei soovi haiglasse jääda. Patsient ei soovi teiste haigete seas viibida ja leiab, et teda tahetakse haiglas hoida kadedusest tema ande vastu. Patsient usaldab oma vanu raviarste dr Tammevälja ja dr Valvurit ning kui dr Valvur leiab, et patsient peab ravile jääma, siis ta nõustub. Patsiendi sõnul võtab ta ravimeid ja on nõus neid edaspidigi võtma.
10.Psühhiaatriakliiniku juhataja esitas määruskaebusele vastuse, milles leidis, et 17.08.2018 määrus oli põhjendatud ning kõik tahtest olenematu statsionaarse ravi tingimused olid täidetud. Vastusest nähtub, et patsient on olnud ravil 3. osakonnas, kus tema käitumine on igapäevase antipsühhootilise ja rahustava ravi foonil mõnevõrra tasakaalukam, korrale alluv, ta on formaalselt kontaktne, kuid haigustaju pole kujunenud. Patsient on olnud osakonnas episooditi ärrituv, impulsiivne, pretensioonikas, konfliktne, ebaadekvaatne. Ta on helistanud ning verbaalselt
3(5)
solvanud ja sõimanud Loksa KOV-i sotsiaaltöötajat, süüdistades viimast vabaduse võtmises, samuti süüdistanud vanaema. Patsient eitab kõnesid.
11.16.10.2018 esitas patsiendi raviarst maakohtule teatise, et seoses patsiendi psüühilise seisundi paranemisega on tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus 15.10.2018 lõpetatud.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu 17.08.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Ringkonnakohtu hinnangul viitab puudutatud isiku poolt määruskaebuses avaldatu sellele, et tal puudus tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravile korduvaks paigutamiseks kuni kolmeks kuuks haiguskriitika ning ravisoostumus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on psühhiaatrid diagnoosinud puudutatud isikul raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia (F 20.0) näol. Asjaolu, et puudutatud isik oli seisukohal, et ta ei peaks ravil olema, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel.
15.Avaldaja esitas 15.08.2018 taotluse puudutatud isiku tahtevastase ravi jätkamiseks tulenevalt psühhiaatriakliiniku 13.08.2018 esitatud taotlusest ja psühhiaatrite arvamusest ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Puudutatud isiku ravivajadus oli ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõendatud psühhiaatrite asjas avaldatud arvamustega (10.08.2018 psühhiaatrite arvamus; 13.08.2018 psühhiaatrite arvamus; 16.08.2018 ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 368; 14.09.2018 raviarsti arvamus). Tulenevalt oma seisundist oli puudutatud isik avaldaja taotluse esitamise ajal võimetu ise otsustama ravi vajaduse üle. Asjaolu, et seoses patsiendi psüühilise seisundi paranemisega on tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus 15.10.2018 lõpetatud, ei anna alust järeldada vastupidist. Vaatamata regulaarsele ravile, puudus 17.08.2018 seisuga puudutatud isikul endiselt haiguskriitika ning puudutatud isik vajas jätkuvalt ravi ja jälgimist statsionaari tingimustes. Psühhiaatrite hinnangul võis puudutatud isik ravita jäämisel oma ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii endale kui teistele, mh käitus puudutatud isik 17.08.2018 seisuga jätkuvalt ähvardavalt ja impulsiivselt, avaldas alusetuid kahtlustusi ja süüdistusi oma lähedaste käitumise osas. Seetõttu oli psühhiaatrite hinnangul vajalik jätkata puudutatud isiku tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi haiglatingimustes orienteeruvalt kolme kuu jooksul. Vaidlustatud määrusest nähtub, et esimese astme kohus on psühhiaatrite hinnanguga arvestades jõudnud järeldusele, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused olid puudutatud isiku korduvale psühhiaatrilisele ravile paigutamise hetkel täidetud. Maakohus on määrust vastavas küsimuses piisavalt põhjendanud.
16.Lisaks psühhiaatrite arvamustega arvestamisele on maakohus 29.08.2018 kuulanud ära puudutatud isiku enda, veendumaks tema tervislikus seisundis ning 17.08.2018 kuulanud ära puudutatud isiku pereliikme (vanaema). Tulenevalt eelmainitust on maakohus ringkonnakohtu
4(5)
hinnangul kõiki tõendeid ja muud kogutud teavet koosmõjus hinnanud ning asunud õiguspäraselt seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
18.TsMS § 172 lg 3 tulenevalt jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalsel Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.